Obsah (4)

§ 98§ 108§ 102§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-18683 Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Too

§ 98

lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Nimetatud sättest lähtuvalt on kostja kohustatud eelistama ülalpidamise andmisel oma emale hagejat. Maakohus oli seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Kostja on vanglas olles käinud tööl ja saanud töötasu. Samuti on kostja kinnitanud, et teda toetavad rahaliselt tema sõbrad, mistõttu oli kohus seisukohal, et kostja on võimeline hagejale elatist tasuma miinimummääras. 7.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus selgitas, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-136-13 p 12 asunud seisukohale, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kostja hageja isana pidi olema teadlik, et ta on kohustatud oma lapsele elatist maksma. Hageja on kohtule esitanud tõendina tsiviilasja nr 2-19-8276 ärakuulamise protokolli, millest nähtuvalt on kostjalt enne käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist küsitud hagejale elatise maksmise kohta.

1. Ülaltoodule tuginedes rahuldas maakohus hagi elatise väljamõistmise osas.
2. Maakohus leidis, et hageja taotlus kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja viivisenõue on põhjendamatu ning ebamõistlik on panna kostjale lisaks elatise maksmise kohustusele veel täiendavaid kohustusi.
3. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus
4. Maakohtu otsusele esitas 26.10.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja jätta rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ning seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest. 4 Hageja palub vähendada

§ 102

lg 2 alusel, ja arvestades riiklikke peretoetusi, kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat elatist ning mitte mõista kostjalt hageja kasuks välja elatist suuremas summas kui pool kostja kuu sissetulekust, kuid mitte rohkem kui

§ 101lg 1 sätestatud määras.

12. Hageja ei ole menetluse jooksul mingil viisil selgitanud, millised on tema vajadused ja nendega seonduvad kulud. Kostja on palunud maakohtul kohustada hagejat selgitama kohtule hageja vajadusi ja nendega seonduvaid kulusid. Olukorras, kus lapse ema ja kostja ei ole kumbki oma varalise seisundi tõttu võimelised hageja ülalpidamiseks

§ 101

lg 1 määras, siis ei ole võimalik lähtuda eeldusest, et hageja ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäär. Sellisel juhul on vaja kohtul tuvastada hageja tegelikud vajadused ja määrata, milline on kummagi vanema varalisele seisule vastav osa vastustaja ülalpidamisest. RAKE uuringud on juhtinud tähelepanu sellele, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui elatise miinimummäär.

1. Kostja viibis kinnises vanglas hagiavalduse esitamisel ja viibib seal ka praegu. Vanglas viibides ei ole kostjal võimalust töökohta valida ja tasuvamat tööd leida, kui vanglas määratakse. Kogu kostja vara on kohtutäituri poolt aastaid tagasi võõrandatud. Kostjal puudub võimalus oma sissetulekuid käsutada, kuna kostja sissetulekud laekuvad kohtutäituri arvelduskontole ning TMS § 31 ja VangS § 44 alusel otsustab kohtutäitur, kuidas kostja sissetulek jaguneb. Hoolimata kostja palvetest ei ole kohtutäitur pidanud võimalikuks kostja sissetulekutest hagejale elatist tasuda.
2. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostja sissetulek keskmiselt 48,96 eurot brutos kuus, seega ei ole kostja võimeline elatist väljamõistetud ulatuses tasuma. Tegemist on kohtulahendiga, mis ei arvesta tegelike asjaolude ega asjas kogutud tõenditega. Maakohtu poolt tagasiulatuvalt elatise võlgnevuse väljamõistmine olukorras, kus kostja on kohtule tõendanud, et kostja on teinud kõik endast oleneva, et kohtutäitur kostjale laekuvatest summadest hagejale elatiseks tasuks, on äärmiselt ebaõiglane. Maakohus jättis täielikult arvestamata kostja taotluse võtta arvesse lapsetoetused. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada elatise väljamõistmise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
5. Hageja esitas 20.01.2021 ringkonnakohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2020 määrus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja väljavõte Riigikohtu veebilehelt määruskaebuse menetlusse mittevõtmise kohta). Taotluse kohaselt esindas kostjat selles asjas vandeadvokaat ja ta taotles menetluskulude hüvitamist, millest nähtub, et kostjal on vara. Kostja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohus keeldus 16.06.2021 määrusega tõendite vastuvõtmisest, kuna asjaolust, et kostjal oli kriminaalmenetluses lepinguline kaitsja, ei saa teha täpsemaid järeldusi kostja majandusliku seisundi kohta. 5 Hageja esitas 28.06.2021 vastuväite kohtu tegevusele ja palus tõendid vastu võtta. Hageja leiab, et tegemist on kaudsete tõenditega kostja rahaliste võimaluste kohta. Ringkonnakohus leiab, et vastuväide tuleb TsMS § 333 lg 1 alusel rahuldada. Kuigi tõenditest ei saa teha täpseid järeldusi kostja majandusliku seisundi kohta, annavad need siiski üldist informatsiooni tema varaliste võimaluste kohta. Seega võtab ringkonnkohus 20.01.2021 esitatud tõendid asja materjalide juurde.
6. Kostja heidab apellatsioonkaebuses ette, et hageja ei ole selgitanud, millised on tema igakuised vajadused ning ka maakohus ei ole neid tuvastanud. Ringkonnakohus märgib, et hageja on 09.12.2019 menetlusdokumendis esile toonud, et tema igakuised vajadused on 1193,33 eurot. Samas ei ole hageja oma elatisenõudes lähtunud nimetatud summast, vaid elatise miinimummäärast.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16012, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kostja ei ole esile toonud põhjendusi, et hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on väiksemad kui kahekordne elatise miinimummäär. Kostja on maakohtus eelmenetluses vastu vaielnud ainult hageja eluasemekuludele summas 394,33 eurot kuus, kuid ka ilma selle summata ületavad hageja esiletoodud ülalpidamiskulud kahekordset elatise miinimummäära. Maakohtul tulnuks hakata hageja ülalpidamiskulusid tuvastama juhul, kui kostja oleks esile toonud konkreetsed väited ja asjaolud, millest nähtuvalt ei kulu hageja ülalpidamiseks kahekordset elatise miinimummäära. Kuna kostja selliseid väiteid ja asjaolusid eelmenetluses esile ei toonud, siis ei olnud maakohtul vajadust hakata tuvastama hageja igakuiste kulude täpset suurust. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud viide RAKE uuringutele ei muuda

§ 101lg-st 1 tulenevat ülalpidamiskulude suuruse eeldust.

Seega lähtus maakohus põhjendatult sellest, et hageja ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär ühes kuus.

1. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohtul tulnuks tuvastada lapse ema varaline seis. Ringkonnakohus märgib, et kostja on ise viidanud 11.09.2020 menetlusdokumendis, et hageja ema arvelduskontol on keskmiselt kuus sissetulekuid ca 818 eurot. Hageja lepinguline esindaja selgitas 10.08.2020 istungil, et kui lapse emal ei ole võimalik last toetada, annavad rahalisi vahendeid lapse ema vanemad. Arvestades kostja enda poolt esiletoodud lapse ema sissetulekuid ca 818 eurot kuus, puudub alus arvata, et lapse ema ei anna lapsele ülalpidamist miinimummääras.
2. Kostja leiab, et elatise suurust tuleb vähendada, kuna ta on vanglas, mistõttu ei saa ta teenida töötasu, mis võimaldaks tasuda lapsele elatist miinimummääras. Kostja on maakohtule 31.12.2019 seisukohas selgitanud, et kinnises vanglas sai ta töötasu ca 50-60 eurot kuus ning avavanglas 450-500 eurot kuus, millest pool võeti ära võlgnevuste katteks. 11.09.2020 seisukohas selgitas kostja, et alates hagi esitamisest, s.o 27.11.2019, ei olnud tal üldse võimalik sissetulekut teenida, kuna ta oli paigutatud kinnisesse vanglasse ning alles alates 24.01.2020 määrati ta tööle. Kostja tõi esile, et 2020.a veebruarist kuni juulini teenis ta keskmiselt 48,96 eurot kuus (bruto). Maakohus tuvastas, et kostjale on perioodil 10.01.2019-20.12.2019 laekunud äriühingutelt ja füüsilistelt isikutelt kokku 4464,41 eurot ning sellest on kostja teinud väljamakseid oma emale 1690,83 eurot, kuid ei ole teinud väljamakseid hagejale. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta on 6 eelistanud ülalpidamise andmisel oma ema oma lapsele.

§ 98

lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele. 21.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna kostja on kinnipidamisasutuses, siis oma enda ülalpidamisele kostjal olulisi kulusid ei ole.

1. Kostja on märkinud, et 50 % tema sissetulekutest peetakse täitemenetluses kinni nõuete katteks, kuid ei ole tuginenud sellele, et teiste kohustuste suuruse tõttu ei ole ta võimeline elatist tasuma. Kostja on tuginenud sellele, et ta ei saa elatist tasuda kinnipidamisasutuses viibimise ja sellest tulenevalt töötasu teenimise raskendatuse tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku § 65 lg 4 kohaselt asub lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool.
2. Tartu Ringkonnakohus on 20.02.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5072 leidnud, et kinnipidamisasutuses viibimine ei ole mõjuv põhjus

§ 102

lg 2 tähenduses, mis annaks aluse vähendada alaealiste laste kasuks väljamõistetavat elatist. Kui kohus jätaks hagi elatise nõudes ainuüksi kostja viibimise tõttu kinnipidamisasutuses rahuldamata, tekiks olukord, kus kostja ei maksa alaealistele lastele elatist jooksvalt ja tal ei teki sellist kohustust ka tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib kostja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse, on laste huvides säilitada neile nõudeõigus kostja vastu ka aja eest, mil kostja neile jooksvalt ülalpidamist ei andnud.

1. Tallinna Ringkonnakohus nõustub käesoleva vaidluse kontekstis ülaltoodud seisukohaga. Kostja on 31.12.2019 vastuses hagile avaldanud, et mitmed ettevõtted on kindlustanud talle pärast vanglast vabanemist töökoha. Lisaks on kostja samas vastuses avaldanud, et pärast vanglast vabanemist heastab ta kõik topelt. Seega on kostja oma vastuses kinnitanud, et ta on pärast vanglast vabanemist võimeline teenitava töötasu arvelt elatise võlgnevuse tasuma. Lisaks nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kuna kostja on kasutanud tsiviil- ja kriminaalasjades lepingulist esindajat, siis see viitab, et kostja varaline seis on parem, kui tema töötasu põhjal võiks järeldada.
2. Riigikohus on leidnud, et riiklike peretoetuste maksmine koostoimes muude asjaoludega võib olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Hageja on kinnitanud, et ta saab lapsetoetust. Arvestades, et kostjal on kinnipidamisasutuses viibimise tõttu raskendatud töötasu teenimine, on lapsetoetuse maksmine ringkonnakohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Perehüvitise seaduse § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetus 60 eurot kuus. Kuna lapsetoetust makstakse lapse ülalpidamise toetamiseks ning ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb kostjalt välja mõistetavat elatist vähendada lapsetoetuse ½ suuruse (s.o käesoleval ajal 30 euro) võrra kuus. 7
3. Ringkonnakohtu arvates mõistis maakohus põhjendatult

§ 108alusel välja tagasiulatuva elatise.

Hageja ema on heitnud kostjale elatise mittemaksmist ette juba 30.05.2019 (I kd tl 11), s.o enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Asjaolu, et kostja taotles ebaõnnestunult 16.01.2018 kohtutäiturilt kostja isikuarvele laekuvatest summadest 50 % kandmist lapsele, ei võta hagejalt ära tagasiulatuva elatise nõudeõigust. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmiseks.

1. Maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.06.2019 – 26.11.2019 eest summas 1584 eurot. Kostjalt väljamõistetud tagasiulatuvat elatist tuleb vähendada rahasumma võrra, mis vastab lapsetoetuse ½ suurusele kuus, s.o kokku summas 176 eurot. Lisaks on kostja ema teinud hageja emale lapse ülalpidamiseks kostja eest 26.08.2020 makse summas 50 eurot ja 09.09.2020 summas 50 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb need summad arvestada tagasiulatuva elatise võlgnevuse katteks, mistõttu tuleb tagasiulatuvalt väljamõistetud elatist vähendada veel 100 euro võrra. Seega tuleb maakohtu otsus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tühistada osaliselt ja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1308 eurot (1584-176-100).
2. Lisaks tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada alates 27.11.2019 väljamõistetud elatise osas ning mõista kostjalt alates 27.11.2019 välja igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses, millest on maha arvatud rahasumma, mis vastab lapsetoetuse ½ suurusele.
3. Seega kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hagi rahuldamise proportsioonist lähtuvalt jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
5. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 8