Süüdi tunnistada Marek PUUSALU
lg 1 alusel arvata Marek Puusalu poolt eelvangistuses viibitud aeg 28.aprillist 2021 kuni 15.juunini 2021, s.o. 49 päeva (ehk 1 kuu 19 päeva) karistusasja hulka ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus tähtajaga üks
lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsusega 1-18-10256 mõistetud (täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 16.06.2021 määrusega 1-18-10256) ja ärakandmata karistuseosa võrra, milline 15.12.2021 seisuga on 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust (ärakantud osa on 16.06.2021-14.12.2021 ehk 182 päeva ehk 6 kuud 2 päeva). Seega mõista Marek Puusalule ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis neli
,
lg 4, 5 alusel konfiskeerida 27.05.2021 ekspertiisiaktis nr 19EAN0674 nimetatud ja ekspertiisi läbiviimisest järelejäänud narkootilised ained, millised asuvad NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, ja hävitada need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiul olevad: 13 minigrip kotti musta värvi kott 5 vatitampooni 6 süstalt süstlanõel nõelavutlar süstla kilepakend lusikas 2 valged salvrätid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde DVDplaat vormikaamera salvestistega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme
lg 2 p 1,2 järgi narkootilise aine amfetamiini suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, omandas kohtueelses menetluses tuvastamata isikult pulbreid ja aineid, mis sisaldasid metamfetamiini massiga 0,58 gr, amfetamiini massiga 0,37 gr ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d) massiga 0,11 gr. M.Puusalu hoidis nimetatud kogustes metamfetamiini, amfetamiini ja MDMA-d tema kasutuses olevas sõidukis DAF reg.nr xxx salongis juhiistme taga magamisasemel olevas seljakotis, kuni see 28.04.2021.a. kella 17 paiku xxx liikluspatrulli poolt liiklusjärelevalve teostamisel ja selle mootorsõiduki juhi ehk M.Puusalu kontrollimisel selle sõiduki läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, metamfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad kõik sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Metamfetamiini puhul on selliseks koguseks 0,3 grammi, amfetamiini puhul 1,3 grammi ja MDMA puhul 1,4 grammi ehk kokku piisanuks sellistest kogustest narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 23 inimesele. 3 Kirjeldatud käitumisega pani Marek Puusalu toime suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise korduvalt ehk
2) 28.04.2021 kella 17 paiku xxx juures juhtis mootorsõidukit ehk veoautot DAF reg.nr xxx, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellega rikkus M.Puusalu liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on mootorsõiduki juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks mh narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kirjeldatud käitumisega pani Marek Puusalu toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk
Poolte seisukohad Prokurör jäi 24.11.2021 kohtuistungil nõustus lühimenetlusega ja jäi esitatud süüdistuse juurde. Prokurör taotles M.Puusalu süüdimõistmist mõlemas episoodis ning tema karistamist reaalse vangistusega, sest alused
M.Puusalule mõistetud varasem tingimuslik karistus on kohtu poolt juba täitmisele pööratud ning isik kannab selle järgi karistust Tartu vanglas. Süüdistatav Marek Puusalu tunnistas ennast süüdi süüdistuses
lg 2 p 2 järgi nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses, süüdistuses
M.Puusalu nõustus lühimenetlusega. Kaitsja leiab, et M.Puusalu on süü
lg 2 p 2 järgi omaks võtnud, süüdistus on põhjendatud.
lg 1 järgi süüdistuse esitamine pole põhjendatud, kuna narkojoobe tuvastamisel pole kinni peetud Korrakaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud korrast. Seetõttu taotleb kaitsja M.Puusalu õigeksmõistmist süüdistuses
Samuti on vaidlus M.Puusalule karistuse mõistmises. Kaitsja leiab, et käesolevas asja moodustatakse täiesti uus liitkaristus ning see võimaldab
lg 5 kohaldada hoolimata sellest, et kohus on juba eelmise karistuse täitmisele pööranud. Kohtu seisukoht Marek Puusalule
lg 2 p 2 esitatud süüdistuses Marek Puusalule heidetakse ette
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses süüdi), et ostis kinnipidamisest arvates nädal tagasi amfetamiini xxx käest ning samuti isiku käest, kelle hüüdnimi on xxx. Amfetamiini xxx käest ostis 3 grammi 40€ eest ning kauba sai, kuid raha müüjale sel hetkel ei andnud. Kust ülejäänud amfetamiini sai, ei mäleta /tl 77/. Pärast xxx käest amfetamiini saamist mindi koos süüdistatava korterisse, kus koos amfetamiini tarvitati ning on võimalik, et siis sattus xxx kuuluv amfetamiin süüdistatava kotti. Miks leitud ained M.Puusalul tööautos olid, on ta andnud erinevaid selgitusi. Esmaste ütluste kohaselt ilmselt seetõttu, et tahtis neid hiljem veel tarvitada /tl 77/. Täiendavates ütlustes on selgitanud, et tahtis metsapeatuse ajal mustas kotikeses olnu ära visata või maa sisse maha matta /tl 82/. Süüdistatava väiteid narkootiliste ainete tema valduses olevast sõidukist leidmise kohta kinnitavad nii vallasasja läbivaatuse kui ka asitõendi vaatlusprotokoll /tl 8-15/ koos fototabelite ja CD-plaadil oleva salvestisega. Nimetatud tõenditest nähtub, et 28.04.2021 kella 17:15 paiku xxx tänaval veoauto DAF XF FTP registreerimisnumbriga xxx kabiinis juhi magamiskohas oli beeži värvi seljakott, mille välimises sahtlis musta lukuga kott, milles üheksa soonlukustiga minigripp kotti. Kahes kotis valge pulber, ühes kotis kristalne aine, kuues minigripp kotis pruuni-hallivärvi aine, üks lusikas ja kuus süstalt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 7/ kinnitab, et Marek Puusalu juhtis 28.04.2021 kella 17:10 paiku xxx tänaval veoautot DAF XF FTP registreerimisnumbriga xxx. Politsei rinnakaamera salvestisel nähtuv (CD-plaadil) ja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu tõendavad, et eelnimetatud sõiduki juht Marek Puusalu juhatab politseiametnikud sõiduki kabiini, kus annab välja seljakoti ja selle esisahtlis olnud musta väikse koti, milles asusid ülalkirjeldatud esemed. Nimetatud tõendites kirjeldatud infot kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega /tl 16-26/, millest nähtub, et vaadeldud on veoautost DAF registreerimisnumbriga xxx sõiduki läbivaatuse käigus juhiistme tagant magamisasemel olevat tumedat värvi seljakoti esisahtlist leitud musta värvi kotti koos selle sisuga. Vaatlusest ilmneb, et koti sees on erinevaid esemeid: süstlad, plastikpakendis süstlanõel, metallist teelusikas, kasutatud valged salvrätid, mis on kokku kortsutatud. Selle kotikese võrksahtlis on 13 minigrip kotti, millised ka kaalutakse vaatluse käigus. Neist 4 on tühjad, kahes on näha kollakasvalget pulbrit (kaaluga 1,51g ja 1,50g – pakendatud Marek1 ja Marek2), ühes on pruuni kristalset ainet (kaaluga 0,40g – pakendatud Marek7), ühes on tumepruuni vedelat ainet (kaaluga 1,25g – pakendatud Marek3), kahes tumepruuniks värvunud niiske vatitups, ühes helepruuniks värvunud niiske vatitups, kahes helekollaseks värvunud niiske vatitups. Vatitupsudega kotikeste kaaluks on 0,8g, 0,43g, 0,55g, 0,50g ja 0,82g (pakendatud Marek4, Marek5, Marek6, Marek8, Marek9). Vaatluse käigus tehti kahele kollakasvalgele pulbriga kotikese sisule ning tumepruuni vedelikuga kotikese sisule narkootilise aine test (opiates/amphetamines kiirtest M.M.C. International B.V, kehtivusega 10.2021, partii 50335) ning testi tulemus viitas amfetamiinile /tl. 16-26, 37/. Seda, et tegemist oli narkootilise ainega, kinnitab narkootilise aine ekspertiis, mis teostati ülal loetletud minigrip kotikestes olnud ainetele ja vatitupsudele. Narkootilise aine ekspertiisi käigus tuvastati, et M.Puusalu valduses olnud minigrip kotikesed sisaldasid järgmist: 5 pakend Marek1 - valkjast pulbrit 1,19g ning see sisaldas 19% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,17g amfetamiini; pakend Marek2 - valkjast pulbrit 1,21g ning see sisaldas 22% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,20g amfetamiini. pakend Marek3 – helepruun tükiline aine massiga 0,88g ning see sisaldas 1,9% amfetamiinsulfaati ja 88% metamfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,012g amfetamiini ja 0,58g metamfetamiini pakend Marek7 - helepruun kristalne aine massiga 0,14g ning see sisaldas 91% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, aines sisaldus 0,11g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA); pakendid Marek4, Marek5, Marek6, Marek8, Marek9 – leidub amfetamiini ja metamfetamiini jälgi. Kõik see on kajastatud narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 21E-AN0674 ekspertarvamuse punktides 1-2 (tl 54-58). Et M.Puusalu omas kokkupuudet eelnimetatud ainetega, kinnitab lisaks nii süüdistatava enda poolt avaldatule ning tema valduses olevast sõidukist olnud kotist leitule DNA ekspertiisi käigus tuvastatu (tl 42-52). Nii on kohtule teada, et pakendis Marek8 olnud mini-gripp kotilt, pakendis Marek11 olnud süstlalt nr 4 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid ning need langesid kokku Marek Puusalu DNA-profiiliga. Järgmistelt esemetelt võetud proovidest saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis oli eristatav peamine DNA –profiil, mis on olnud kokkulangev Marek Puusalu DNA-profiiliga. Nendeks esemeteks, millelt selline proov võeti ja proovitulemus saadi, olid: pakendis Marek1 olnud minigrip kott pakendis Marek2 olnud minigrip kott pakendis Marek4 olnud minigrip kott pakendis Marek6 olnud minigrip kott pakendis Marek11 olnud musta värvi kott pakendis Marek11 olnud lusikas pakendis Marek 11 olnud süstlad nr 1, nr 2, nr 3, nr 5 ja nr 6. Märgitu on fikseeritud DNA ekspertiisiaktis nr 21E-GE0454 ekspertarvamuse punktides 1, 2 (tl 42-52). Nimetatud ekspertiisiakti ekspertavamuses kajastatud tulemuste pinnalt saab üheselt väita, et M.Puusalul oli kokkupuutumus temale süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisega narkootiliste ainete suures koguses omandamise ja enda valduses hoidmisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin I nimekirja ning metamfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. 6 Seega on tegemist narkootiliste ainetega. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11; 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-11-52-07, p 10; 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13; 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.) Seda, et M.Puusalu valdusest leitud ja ära võetud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab eksperdiarvamus, milline nähtub arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktist 21E-LÕX0087. Eksperdiarvamuse kohaselt piisab ekspertiisiaktis 21E-AN0674 märgitud 0,37g amfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt umbes 3 inimesele. 0,58g metamfetamiinist piisab keskmiselt umbes 19 inimesele ja 0,11g metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA) piisab umbes 1 inimesele. Kokku piisab nimetatud koguses leitud ainetest joobe tekitamiseks keskmiselt umbes 23 inimesele (tl 59-63). Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et Marek Puusalu ebaseaduslikult omandas ja hoidis enda valduses metamfetamiini massiga 0,58 gr, amfetamiini massiga 0,37 gr ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d) massiga 0,11 gr. Vaidlust pole ka selles, kas M.Puusalule saab ette heita märgitud teo toimepanemist korduvalt. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 610) kohaselt on
12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toime pannud isik see, kes on selle eest varem süüdi mõistetud või isik, kes on mõne nimetatud tegudest varem toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. Koosseisu objektiivse külje täidab seega nii faktiline kui ka juriidiline retsidiiv. Tartu Maakohtu 19.12.2018 otsusega nr 1-18-10256 on M.Puusalu süüdi tunnistatud
95-131/. Kohtuotsusega ja karistusregistri väljavõttega on seega tõendatud, et M.Puusalu on varem narkootikumidega seotud süütegude eest kriminaalkorras karistatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et M.Puusalu täitis oma tegevusega
lg 2 punktis 2 sätestatud objektiivse koosseisu, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud
12.peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel otsese tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Marek Puusalul vastav luba puudus. Seega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et puhta aine kogusest piisanuks keskmiselt 23 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks. Marek Puusalu, kes on juba aastaid narkootikume tarvitanud/käidelnud, teadis, et käitleb just suures koguses narkootilist ainet või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama. 7 M.Puusalu on andnud ütlusi selles, et ta teadis, et tegemist on amfetamiiniga ja soovis seda ainet omandada 3 grammi 40.-€ eest. Kauba ta saigi, kuid raha ei maksnud kohe selle eest. Kust ülejäänud narkootilise aine sai, ta ei mäletanud. Pidas aga võimalikuks, et kuna tarvitas pärast ostu müüjaga koos amfetamiini, siis sattus müüjale kuulunud amfetamiin ka süüdistatava kotti /tl.77/. Hilisemalt on süüdistatav seletanud, et must kotike kuulus xxx nimelisele müüjale ning selle sisu pahandas süüdistatavat, mistõttu ta viskas xxx välja. Ütlustest nähtub, et must kotike seal sees olnud esemetega jäi süüdistatava kätte, kes pani sinna sisse oma ostetud amfetamiinikoguse. Kohus asub seisukohale, et isegi kui süüdistatav ise ei teadnud täpset aine kogust, selle liiki ega aine puhtust, kuid omandab ja hoiab seda eelpool märgitud koguses, olles ise enda sõnade kohaselt narkootiliste ainete tarbija, siis sai ta aru, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Samuti saab M.Puusalu selgitusest, et tema tahtis narkootikumid ära peita, teha ühese järelduse selle kohta, et ta sai aru, et narkootikumide omandamine ja enda valduses hoidmine on keelatud tegevus. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus M.Puusalu süüdi
Kohtu seisukoht Marek Puusalule
lg 1 järgi esitatud süüdistuses
Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove [Korrakaitseseadus (KorS) § 36 lg 1, 4]. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 28.04.2021 kella 17 paiku juhtis Marek Puusalu xxx juures mootorsõidukit ehk veoautot DAF reg nr xxx, kui ta politsei poolt kontrollimiseks kinni peeti. Mootorsõiduki juhtimise aega ja kohta tõendab vanemkomissar Kristjan Varindi ettekanne Lõuna prefektuuri politseiprefektile (tl 1). K.Varindi teostas 28.04.2021 liiklusjärelvalvet veoautodele xxx juures. Kella 16:41 suunati kontrolli veoauto DAF reg märgiga xxx, mida juhtis süüdistatav M.Puusalu. Lisaks eeltoodule tõendab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 7) teo toimepanemise aega ja kohta, samuti mootorsõidukit juhtinud isikut, kelleks oli M.Puusalu ja kelle politsei kõrvaldas sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni. Politseinikel oli alust arvata, et süüdistatav on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Kriminaalasjas on vaidlus aga selles, kas M.Puusalu juhtis 28.04.2021 kella 17 paiku mootorsõidukit xxx linnas joobeseisundis ja kas joobeseisund on kriminaalasjas kogutud tõenditega nõuetekohaselt tuvastatav. Tunnistajad kriminaalasjas üle kuulatud pole. Vanemkomissar Kristjan Varindi ettekandes Lõuna prefektuuri politseiprefektile (tl 1) märgitakse, et kontrollides M.Puusalu karistusregistri andmeid selgus, et M.Puusalut on varem karistatud NPALS alusel ning vesteldes isikuga selgus, et ta on tarvitanud varasemalt amfetamiini. Millal täpselt, seda M.Puusalu öelda ei osanud. Narkootilise aine tarvitamist kinnitas narkootilise aine indikaatorvahendi test MULTI DRUG URINE CUP. 8 Indikaatorvahendi kasutamine on fikseeritud vastava protokolliga /tl. 2/. Selles on kontrollile allutatud isik märkinud, et tarvitas eelmisel nädalal narkootilist ainet. Indikaatorvahend DRUG CONTROL DOA URINE CUP on reageerinudki amfetamiinile. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli M.Puusalul sõidukist väljumisel tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv, välimus puhas, suu kuivas, meeleolu vaheldus kiiresti, aja ja koha tajumine selge, alkoholi lõhn puudus, silma sidekestadel punetus. Pupilli reaktsiooni valgusele, nüstagmi, silmade konvergentsihäiret ei kontrollitud. Eeltoodust järeldub piisav alus mootorsõiduki juhtimiselt kinnipeetud M.Puusalu joobeseisundi kontrollimiseks, mis on lubatud KorS § 37 lg 1 p 1 alusel. Narkootilise või psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamise kontrollile allutatud M.Puusalule selgitati tema õigusi eelnimetatud seaduse § 41 lg 6 järgi, mida M.Puusalu on kinnitanud oma allkirjaga (tl 2). Narkootilise aine tuvastamiseks toimetati isik AS Valga Haigla KorS § 41 lg 1 järgi lubatud seaduslikul alusel ehk joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 3). AS Valga Haigla on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lg 1 alusel vastu võetud haiglavõrgu arengukava § 2 lg 3 p 8 ettenähtud haiglate loetelus. Seega on raviasutus, kuhu süüdistatav narkootilise aine tuvastamiseks toimetati, bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutaja ning seega pädev raviasutus. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 3) on tõendatud, et M.Puusalult võeti uriiniproov AS Valga Haigla 28.04.2021 (kellaaega märgitud pole) uuringuks, et tuvastada, kas võetud proovis sisaldub narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sama saatekirja eelandmete lahtrisse AS Valga Haigla töötaja (ametikohta pole märgitud) D. K. on märkinud, et M.Puusalul ilmnes kerge-mõõdukas sooritustreemor, parempoolne horisontaalne nüstagm, pupillid keskmist laiust isokoorsed, kõne kergelt katkendlik. Isikul pulss 112x minutis ja vererõhk 190/99 mmHg, SpO2 98%, temp 36,5C. Materjali saatjat, kuupäeva ega allkirja saatekirja vastavasse lahtrisse märgitud pole. Uuringuakti nr 632T (tl 3) kohaselt uuringuks esitatud M.Puusalult 28.04.2021 võetud uriiniproovist, milline jõudis EKEIsse 30.04.2021, leiti 04.05.2021 narkootilisi aineid – amfetamiini ja metamfetamiini. Selle uuringuakti lisas 2 on esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis kohtutoksikoloogiaeksperdina töötava M. T. 04.06.2021 hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 5). Sellest nähtub, et M.T. on oma hinnangu M.Puusalu joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta kujundanud 28.04.2021 süüdistatava kontrollimisel osalenud politseiametniku rinnakaamera salvestise ja 28.04.2021 kell 17:15 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud tähelepanekutest ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas 632T fikseeritud eelandmete põhjal. Arstkohtutoksikoloogiaekspert on nimetatud aktides kirjapandu ja salvestiselt nähtust teinud järelduse, et süüdistataval esines narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove. KorS § 41 lg 13 sätestab, et bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Seega riiklik ekspertiisiasutus saab narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit tuvastada ainult kogumis bioloogiliste vedelike uuringu ja terviseseisundi kirjeldusega. Eelnevast nähtuvalt on käesolevas kriminaalasjas eksperdi poolt hinnang antud aga indikaatorvahendi kasutamise protokolli, politseiniku rinnakaamera salvestise ja joobeseisundi 9 tuvastamise saatekirjas 632T fikseeritud eelandmete põhjal. Seega on ekspert andnud hinnangu lisaks bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste kõrval andmete pealt, mida Korrakaitseseadus ette pole näinud ja mida korrakaitseorgan ekspertiisiasutusele üldsegi esitada ei tohiks. Kohus on küll veendunud selles, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostanud Kristjan Varind politseiametnikuna teadis, millistele asjaoludele tähelepanu pöörata tema ameti eripärast tingituna, kuid tegemist pole meditsiinitöötajaga, kel on selleks spetsiifilised teadmised ja väljaõpe. Samuti ei asenda politsei rinnakaamera salvestis, mis on hüplev ning ei jälgi üksnes kinni peetud isikut, ega joobeseisundi tuvastamise saatekirjas 632T proovivõtja D. K. poolt fikseeritud eelandmed Korrakaitseseaduses nõutud terviseseisundi kirjelduse protokolli. KorS § 41 lg 14 kohaselt arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Minister on seda teinud. Nimelt sotsiaalministri 26.04.2014 määruse nr 38 - arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord ning sellekohase protokolli vorm - § 2 lg 1 ja 4 näeevad ette, et isiku terviseseisundit kirjeldab korrakaitseorgani nõudmisel arst, kes koostab vastava protokolli viivitamatult pärast isiku läbivaatust. Nimetatud määruse § 3 lg 2 kohaselt terviseseisundi kirjeldamise protokolli märgitakse 18 erinevat punkti: tervishoiuasutuse nimi, aadress, telefon, tegevusloanumber; isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, töö- või ametikoht, isikut tõendav dokument; saatekirja väljastanud asutus; läbivaatusele saabumise kuupäev ja kellaaeg; läbivaatuse põhjus; läbivaatuse teostanud arsti ametikoht, ees- ja perekonnanimi, registreerimisnumber, läbivaatuse kuupäev ja kellaaeg; isiku välimus (riietus, vigastused, süstejäljed) ja käitumine; isiku teadvuseseisund ja mälu viimaste tundide sündmuste kohta; isiku kaebused tervise suhtes; ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul; isiku vegetatiivsete reaktsioonide kirjeldus, pulsisagedus ja vajadusel vererõhu väärtused, hingamissagedus (kiirenenud, aeglustunud, normis); artikulatsioonihäirete olemasolu isikul; isiku pupillide suurus ja reaktsioon valgusele, nüstagmi olemasolu; tasakaalu- ja koordinatsioonihäirete olemasolu isikul; neuroloogiline või muu kliiniline leid, neuroloogiliste või psüühiliste haiguste põdemine isiku anamneesis; isiku ütlused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta; muud olulised andmed (läbivaatuse takistamine või muud sellised asjaolud); märge isikule protokolli tutvustamise koht. Sellisele kirjeldusele vastavat dokumenti kriminaalasja materjalide hulgas pole. Kindlasti on ekspert andnud parima olemasolevate andmete ning eksperdi enda spetsiifiliste teadmiste ning kogemuste pinnalt, kuid paraku ei vasta kogutud ja eksperdile esitatud andmed seaduses toodud nõuetele. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha ainult siis, kui isiku süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Tõsi on, et Marek Puusalu uriinist leiti amfetamiini ja metamfetamiini, kuid narkootikumide või psühhotroopse aine tarvitamine ei tähenda automaatselt isikul joobeseisundi esinemist, sest mõisted tarvitamine ja joove pole samatähenduslikud. Seega ei tähenda ainuüksi narkootilise 10 aine uriinist leidmine või ka selle tarvitamine automaatselt tarvitamisest tingitud joobe olemasolu. Joobe olemasolu või selle puudumine tuleb kindlaks teha seaduses ettenähtud korras, mida korrektselt tehtud pole. Kohtule jäävad kriminaaltoimikus olevate tõendite hindamise järel kahtlused, mida tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu hinnangul ei saa puudulike tõendite tõttu tõsikindlalt väita, et süüdistataval on narkojoove tuvastatud kooskõlas KorS §-s 41 ettenähtud korraga, mistõttu ei saa välistada võimalust, et M.Puusalu ei olnud kinnipidamise hetkel 28.04.2021 kella 17 paiku joobeseisundis. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
lg 2, so narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku korduva käitlemise eest näeb seadusandja karistusena ette kolme - kuni viieteistkümneaastase vangistuse.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Sanktsiooni keskmine
Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et käesoleva kriminaalasja kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastamist leidnud fakt, et Marek Puusalu soovinuks tema valduses olnud narkootilist ainet kellelegi edasi müüa ning selle müügist kuritegelikku tulu teenida. Põhjust nii arvata ei anna ka tema valdusest leitud narkootilise aine kogus – seda oli vaid keskmiselt 23 inimesele joobe tekitamiseks. Pealegi on M.Puusalu tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist tema enda poolt. Kohtule pole esitatud tõendeid sellel kohta, et M.Puusalul oleks sidemed narkootikumide käitlemise võrgustikuga, nt omaks klientuuri jms. Sellised asjaolud viitaksid, et süüdistatava tegevus narkootikumide käitlemisel ja aine realiseerimisel olnuks ulatuslikum. 11 Kohus tõdeb, et Marek Puusalu karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kergendava asjaoluna tuleb aga arvesse võtta süüdlase kahetsust ning kohus ei nõustu prokuratuuri seisukohaga, et süüdlane kahetsust pole avaldanud. Juba kohtueelse uurimise käigus avaldas süüdistatav kahetsust /tl. 77/ ning on väljendanud seda selgelt ka viimases sõnas. Kohtul pole alust selle siiruses kahelda. Hinnates M.Puusalu süü suurust temale etteheidetud kuriteos, milline on kvalifitseeritud
lg 2 järgi märgib kohus, et antud kuriteo toimepanemisel näeb seadusandja ette karistusena paraku üksnes vangistuse. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja - määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 5 lause 1 ja 3 ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et selline võimalus eksisteerib puhuks, kui seda varasemat karistust pole katseaja tingimuste rikkumise tõttu täitmisele pööratud. Sellisel juhul on võimalik moodustada uus liitkaristus, mille osas võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele. Kohtu hinnangul viitab sellisele tõlgendusele otseselt seaduse tekstis märgitu – „/…/ ,võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist /…/.“ Et midagi saaks uuesti kohaldada, peaksid mõlemad liidetavad olema ühetaolised. Käesoleval juhul on üks nö liidetavatest juba täitmisele pööratud ehk selle karistuseosa suhtes pole võimalik karistusest vabastamist uuesti kohaldada. Kokkuvõtvalt, eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale
tähtajaga 3 aastat. Nimetatud karistust tuleb lühimenetluse tõttu vähendada 1/3 võrra 2 aasta vangistuseni.
lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2021 kuni 15.06.2021 12 ehk siis 49 päeva (1 kuu 19 päeva), mistõttu ärakandmisele kuulub karistus tähtajaga 1 aasta 10 kuud 11 päeva. Sellele tuleb aga omakorda
lg 2, § 74 lg 5 kohaselt liita Tartu Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsusega 1-18-10256 mõistetud ja ärakandmata karistuseosa, mis 15.12.2021 seisuga on (kantud on 16.06.2021-14.12.2021 ehk 182 päeva ehk 6 kuud 2 päeva) – 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Seega tuleb Marek Puusalule mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 9 päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude jaotus ja asitõendite osas kohaldatavad meetmed Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1460 eurot, DNA-ekspertiisi maksumus 3135 eurot, narkootilise aine ekspertiisi maksumus 756 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot joobe tuvastamisel tekkinud kulud kokku 102 eurot Menetluskulud kokku summas 5548.-€ tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja ajatamist. Kaitsja toob põhjusena välja isiku kohustuse tasuda oma alaealistele lastele elatist, kuid vangistuse tõttu pole M.Puusalu saanud tööl käia. Tõsi, sellisesse olukorda on süüdistatav sattunud üksnes enda käitumise tõttu, kuid kohtu hinnangul ei tohi kriminaalmenetluse kulude tasumine viia vaesusesse süüdlase alaealisi lapsi. Ilmselgelt nii suures mahus menetluskulude tasumine süüdistatava poolt raskendab ülalpidamise andmist alaealistele lastele või muudab selle võimatuks. Seetõttu peab kohus õiglaseks vähendada menetluskulusid 1/3 ulatuses summani 3698.70€ ning ajatada nende tasumine võrdsete osamaksetena 12 kuuks.
,
lg 4, 5 alusel konfiskeerida 27.05.2021 ekspertiisiaktis nr 19E-AN0674 nimetatud ja ekspertiisi läbiviimisest järelejäänud narkootilised ained, millised asuvad NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, ja hävitada need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiul olevad: 13 minigrip kotti musta värvi kott 5 vatitampooni 6 süstalt süstlanõel nõelavutlar süstla kilepakend lusikas valged salvrätid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat vormikaamera salvestistega. /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Annemarie Gerassimov Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.