← Eesti

3-21-2935/6

Obsah (5)§ 15§ 68§ 2§ 23§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2935 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidami

) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p-s 1 sätestatud alus.

1) PPA ametnikud teostasid 18.12.2021 kell 17:31 Lasnamäe Prisma kaubanduskeskuses, aadressil Mustakivi tee 17, Tallinn, riiklikku järelevalvet COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks. Politseiametnikele tulid vastu kolm meesterahvast, kellest kaks ei kandnud maski. Isikutel ei olnud kaasas dokumente. PPA kontrollis isikuid oma andmebaasist, misjärel selgus, et ühele isikule, Moldova Vabariigi kodanikule X (sündinud xx xx xxxx) on PPA 24.09.2021 koostanud ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul, hiljemalt 01.10.

  1. Seega ei olnud isik ettekirjutust õigeaegselt täitnud, ületades lahkumistähtaega 78 päeva. Sellest tulenevalt pidas PPA 18.12.2021 kell 18:30 Moldova kodaniku X kuni 48-tunniks kinni. 3-21-2935 2) Varasemalt pani isik Eesti Vabariigis toime karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimelt võttis isik 19.09.2021 kella 15.23 paiku Suur-Sõjamäe 4 Tallinn asuva kaupluse Sportland müügisaalist jope THE NORTH FACE väärtusega 271,96 eurot, läks sellega proovikabiini, kus eemaldas turvaelemendid ja hinnasildid ning seejärel väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. X poolt jäi kuritegu lõpule viimata, sest pärast kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni. Turvaelement ja hinnasilt leiti proovikabiinist, jope oli korras ning tagastati kauplusele. Isikule koostati 20.09.2021 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus, millega kriminaalasi nr 21231502152 lõpetati ning X kohustati nelja kuu jooksul tasuma riigi tuludesse 250 eurot ning menetluskulud 129,60 eurot. 3) PPA viis 24.09.2021 isikuga läbi küsitluse, kus isik selgitas, et saabus Eestisse 28.04.2021 bussiga Poola kaudu ning soovis teha Eestis tööd plasttorusid tootvas ettevõttes, mis asub Kadrinas. Isikul pole Schengeni alal perekonnaliikmeid. PPA koostas isikule vabatahtliku lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052247031 ning isikule anti lahkumiskohustuse täitmiseks aega 7 päeva. Ettekirjutuse koostamisel selgitas PPA isikule, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 02.10.2021, pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane Eesti Vabariigist välja Moldova Vabariiki. 4) PPA viis 18.12.2021 isikuga läbi täiendava küsitluse. Isik selgitas, et soovis riigist lahkuda nädala jooksul, aga raha ei olnud piisavalt ja arvas, et saab raha sõpradelt küsida, kuid ei saanud. Veel selgitas isik, et vahetas telefoninumbrit, mistõttu tal polnud enam menetleja numbrit, et võtta ühendust PPA-ga. Ta ei pöördunud ka politseijaoskonda, sest ootas raha Eestist lahkumiseks. Isik on lahkumistähtaja ületamist põhjendanud sellega, et ta sõber töötas ja ta ootas raha. Isik elas sõbra Y juures xxxxxx ning ei tegelenud mitte millegagi. Isiku sõnul pidi ta koos sõbraga Eestist lahkuma bussiga Moldova Vabariiki esmaspäeval, aga pileteid ostetud veel pole. PPA koostas isikule lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli Eestist lahkumiseks nr
  2. 5) PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 15

lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.

§ 68

kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ning kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1). X ei täitnud 24.09.2021 PPA koostatud ettekirjutust Eestist lahkuda 7 päeva jooksul hiljemalt 01.10.2021. PPA hinnangul ei ole X usaldusväärne. 6) Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Põgenemisoht seisneb selles, et isik ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtlikku täitmise tähtaega. Isik on varasemalt oma käitumisega näidanud, et vabaduses viibides ei tee ta PPA-ga koostööd, vaid üritab ennast varjata ja lahkumiskohustuse täitmist vältida. Tuginedes isiku varasemale käitumisele leiab PPA, et vabaduses viibides ei hakkaks isik tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustuse täitmise eesmärgil või ta võib ka lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. 7) PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik

§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Asjaolu, et isik on varasemalt toime pannud õigusrikkumise, näitab tema ükskõiksust kehtivasse õiguskorda ning sellest tulenevalt puudub PPA-l alus arvata, et isik vabaduses viibides järgib tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine 2

(4)3-21-2935 soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Eelnevalt sai välja toodud, et isiku käitumise tõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus. 8) PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Eestil puudub otselend Moldova Vabariiki ning seetõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku välja saatmiseks. Väljasaatmine sõltub ka piletite olemasolust, COVID-19 testi tulemustest, lennu teekonna ettevalmistamisest ning lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase peale. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama. Ettenägematute takistuste vältimiseks taotleb PPA pikemat tähtaega, kuid kinnitab, et vabastab isiku kinnipidamise asjaolude äralangemisel. 2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA märkis täiendavalt, et pärast taotluse esitamist selgus, et tõenäoliselt on isik võimalik Eesti Vabariigist välja saata nädala jooksul. 3. X selgitas kohtule, et ta sooviks kiiremini saada Moldova Vabariiki. Samuti kinnitas X kohtule, et PPA taotluses välja toodud asjaolud vastavad tegelikkusele. Isik ei vaielnud vastu enda jäämisele kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks.

  1. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks tuleb rahuldada.
  2. X on olemas isikut tõendav dokument (pass nr xxxxxxx, kehtiv kuni 26.03.2031). Samas puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (

§ 2lg 1).

PPA tegi isikule 24.09.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (nr 1052247031) 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 01.10.2021 ning kohaldas tema suhtes 3 aastast Schengeni sissesõidukeeldu, mis on kehtiv. Seega esineb isikul väljasõidukohustus ning see on sundtäidetav. Sealjuures on usutav PPA seisukoht, et isiku väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki ei ole võimalik täide viia 48 tunni jooksul. 7. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 68p-d 1 ja 6, § 15 lg 3

(4)3-21-2935 2 p 1). Vaidlust ei ole selles, et X ei ole täitnud PPA 24.09.2021 lahkumisettekirjutust selles määratud tähtaja jooksul ning on viibinud üle kahe kuu Schengeni alal ilma seadusliku aluseta. Isik ei ole väitnud, et lahkumiskohustus oli talle arusaamatu. Sealjuures tõsikindlaks ei saa pidada isiku ütlusi, et lahkumiskohustuse täitmine viibis üksnes rahalistel põhjustel. Kuigi isik selgitas 18.12.2021 PPA-le, et ta plaanis esmaspäeval (s.o 20.12.2021) Eestist lahkuda, ei olnud tal kinnipidamise hetkeks bussipileteid ostetud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et isik oleks esitanud PPA-le taotluse lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et X ei ole oma (varasema) käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Kohtu arvates esineb isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või ka lahkuda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki. 8. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne (sh arvestades potentsiaalset kinnipidamise kestust) ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 20.01.2022 (kaasa arvatud).
  2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.