← Eesti

1-19-6498/69

Obsah (5)§ 199§ 1§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-19-6498 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2021.a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.11.2021.a) Kriminaalasja number 1-19-

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

Samuti tunnistati Roman Linder süüdi

§ 1

(4)200 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning Roman Linderi karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva karistuse hulka ja Roman Linderil jäi kanda 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamine 23.06.

  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.10.
  2. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Roman Linderi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Roman Linderi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Roman Linderit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta viibib vangistuses seitsmendat korda. Vangla iseloomustusest ei ole leitavad sellised uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et seekordne karistus on toonud tema käitumisse olulised muutused. Roman Linder avaldas kohtuistungil, et teda on küll väga palju kordi karistatud, aga kohus võiks teda siiski vabastada, sest ta on ennast parandanud. Ta on vangistuses õppinud, töötanud ja programme läbinud. Seoses keelatud esemetega määratud distsiplinaarkaristusega märkis Roman Linder, et tema ei tea, mida ametnikud leida võivad. Vabaduses asub ta elama rehabilitatsioonikeskusesse ja läheb keskuse kaudu tööle ehitusele. Lähedastest toetab teda vend. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Linder temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roman Linderit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja praegu kannab ta seitsmendat reaalset vanglakaristust. Ta on valdavalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid teda on karistatud ka vägivallakuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab Roman Linder varguse ja röövimise toimepanemise eest. Kuritegusid on ta toime pannud rahalise kasu saamiseks ning soodustatuna uimastisõltuvusest, impulsiivsusest ja kuritegelikest hoiakutest. Varasemalt on kohus jätnud Roman Linderi vangistusest enne tähtaega vabastamata eelkõige tema varasema elukäigu ja sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide tõttu. 2

(4)Süüdimõistetut, kes on hetkel 39-aastane, on kriminaalkorras karistatud kokku 15 korral. Kümme karistust on küll arhiveeritud, kuid siiski viitab eeltoodu tugevalt väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et Roman Linder on alates
  1. eluaastast järjepidevalt toime pannud erinevaid kuri- ja väärtegusid. Seega tuleb kahetsusväärselt nentida, et õiguskuulekas eluviis on Roman Linderile võõras ja ta on sisuliselt kogu elu pannud toime erinevaid seadusrikkumisi. Sellegipoolest ei saa vaid Roman Linderi keerulise elukäigu ja arvukate kriminaalkaristuste põhjal järeldada, et ka käesolev vangistus ei võiks olla tema puhul oma eesmärki saavutanud. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et Roman Linderil on individuaalse täitmiskava täitmine läinud edukalt. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Programmide läbimisel on selgunud, et Roman Linder vajaks veel abi ja veel mõne programmi läbimist. Samuti on kinnipeetav töötanud vangla majandustöödel, õppinud eesti keelt, lõpetanud
  2. klassi ja õpib praegu
  3. klassis. Õppetöösse suhtub Roman Linder tõsiselt ning on motiveeritud õppima. Sellegipoolest ei saa Roman Linderi käitumist tervikuna pidada heaks. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust isevalmistatud keelatud eseme valdamise eest. Nimetatud karistuses Roman Linder ise erilist probleemi ei näe. Seega ei anna Roman Linderi käitumine vangistuses alust teda ennetähtaegselt vabastada. Kohus peab vähetõenäoliseks, et isik, kes ei suuda kehtestatud reegleid järgida isegi range järelevalve tingimustes, tuleks seadust rikkumata toime vabaduses. Vabanemise korral on Roman Linderile tagatud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxrehabilitatsioonikeskuses. Keskus pakub vabanenud isikutele nõustamisteenusega ajutist majutusteenust. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on Roman Linderil keskuse kaudu võimalik minna ka tööle ehituse valdkonda. Kuigi eelmärgitu on iseenesest positiivne, ei ole see kohtu hinnangul piisav, maandamaks süüdimõistetust tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske. Roman Linderil on diagnoositud narkosõltuvus, tema põhinarkootikumiks on fentanüül. Ta on narkootikume tarvitanud järjepidevalt üle 20 aasta, välja arvatud kinnipidamisasutustes viibimise ajal. Ta on korduvalt saanud metadoonasendusravi, samuti on ta korduvalt osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Eeltoodu ei ole püsivaid positiivseid muudatusi kaasa toonud. Lähtudes vangla iseloomustuses väljatoodust, Roman Linder hetkel oma sõltuvusprobleemi täielikult ei tunnista. Sõnades väljendab ta küll soovi muutuda ja arusaamist, et peab selle nimel tööd tegema, aga samas loodab välisele abile. Samuti on kinnipeetav üritanud väita, et ta viimastel aastatel narkootikume ei tarvitagi, kuigi see ei vasta tõele. Kokkuvõttes ei ole kohtul alust arvata, et Roman Linder, kes on pikaajaline narkosõltlane, on praeguseks oma mõtteviisi muutnud ja suudaks vabaduses narkootikumidest hoiduda. Samuti esineb Roman Linderi puhul uute kuritegude toimepanemise risk seoses majanduslike faktoritega. Ta on siiani pannud kuritegusid toime valdavalt rahalise kasu saamiseks. Vabanedes ei ole tema väljavaated toimetulekuks just paljutõotavad. Tal puudub kindel töökoht, sest kohtuistungil avaldatud töövõimalus ei ole garanteeritud. Samas on tal K-raha andmetel märkimisväärses summas, s.o üle 15 000 euro ulatuses tasumata rahalisi nõudeid. Suured võlad ja korduvad majandusliku kasu saamiseks toimepandud kuriteod näitavad selgelt, et Roman Linderi majandusliku toimetuleku oskus on kesine. Puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, et Roman Linder oleks üldse kunagi ametlikult töötanud. 3
(4)Oma rahalisi probleeme on ta siiani lahendanud röövide ja vargustega. Eeltoodust tuleneb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kõike ülaltoodut kogumis hinnates ei ole Roman Linderi tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid nagu individuaalse täitmiskava täitmine ja kindel elukoht vabaduses, ei võimalda Roman Linderi varasem elukäik, käitumine praeguse vangistuse ajal ja sõltuvusprobleemid tema vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus täidetud, vaid Roman Linderi puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seega ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.