Obsah (4)
§ 184§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-20-6976 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2021.a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.12.2021.a) Kriminaalasja number 1-20
§ 184
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.08.2018.
a otsusega nr 1-18-5162 mõistetud karistuse ärakandmata osaga 7 kuud ja 15 päeva vangistust 1
(4)ja mõisteti Dmitri Viksile liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 15 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistuse kandmist Dmitri Viksi kahtlustatavana kinnipidamisest 02.04.
- a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.11.
- a. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Dmitri Viksi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Dmitri Viksi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Dmitri Viksi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise valve kohaldamisega, asus seisukohale, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Prokurör tõi välja, et Dmitri Viksi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uute kuritegude toimepanemise riski suurendab oluliselt ka sõltuvus narkootilistest ainetest. Dmitri Viksi avaldas kohtuistungil, et ta on küll viis või kuus korda vangis olnud, aga kohus võiks teda siiski vabastada, sest ta on muutunud. Ta on vangistuses läbinud mitmeid programme ja õppinud muuhulgas seda, kuidas halva mõjuga inimestest hoiduda. Varem takistasid seaduskuuleka elu elamist sõbrad, aga enam ta nendega ei suhtle. Dmitri Viksi tõi ka välja, et talle on vangistuse ajal sündinud kaksikud lapsed, keda ta soovib õpetada õigesti elama. Vabanemise korral asub ta elama koos elukaaslase ja lastega ning tal on võimalik minna tööle Grossi poodi komplekteerijaks. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Dmitri Viksi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis on Tallinnas asuv korter. Elukoht kuulub Dmitri Viksi elukaaslasele ja tolle isale, kes korteris ka elavad ja kes on andnud vastavad nõusolekud süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Dmitri Viksi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dmitri Viksit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja praegu kannab ta kuuendat vanglakaristust. Teda on põhiliselt karistatud erinevate vägivallakuritegude toimepanemise eest, aga ka varguse ja kelmuse eest. Käesolevat karistust kannab Dmitri Viksi narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegusid on ta toime pannud suuresti majandusliku kasu saamise eesmärgil ja soodustatuna arvukatest teguritest, sh sõltuvusprobleemidest, impulsiivsusest ja grupi mõjust. 2
(4)Praeguse karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud mitmetes kuriteoriske vähendavates tegevustes. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Samuti on Dmitri Viksi töötanud vangla majandustöödel ja saanud psühhiaatrilist nõustamist. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Järelikult võib Dmitri Viksi käitumist vangistuses pidada heaks. Sellegipoolest, võttes arvesse Dmitri Viksi senist elukäiku ja arvukaid karistusi, ei ole kohus veendunud, et seekordne vangistus on talle sellist distsiplineerivat mõju avaldanud, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt. Dmitri Viksit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt viibinud ka vangistuses. Selle põhjal saab järeldada, et isikul on kuritegelikku käitumist soodustavad hoiakud ja tema väärtushinnangud ei ole kooskõlas ühiskonnas aktsepteerituga. Korrektne käitumine praeguse, pisut üle pooleteise aastase vangistuse ajal ei ole piisav järeldamaks, et kinnipeetav on ennast muutnud ja suudab edaspidi elada seadust rikkumata. Vabanemise korral naaseb Dmitri Viksi oma vangistuseelsesse elukohta, kus elavad tema elukaaslane, lapsed ja elukaaslase isa. Kuigi kindel elukoht ja perekonna toetus on positiivsed, ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused varasemast ning ei ole seega ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Dmitri Viksi on küll välja toonud, et tema vangistuse ajal sündinud lapsed motiveerivad teda õiguskuulekalt käituma, kuid sellised väited on paljasõnalised ning ei anna alust süüdimõistetut vangistusest vabastada. Dmitri Viksi on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja selline risk esineb ka käesolevalt. Isikul on lõpetamata põhiharidus ning puudub kutseharidus, mis võiks töökoha leidmist lihtsustada. Varasemalt on ta töötanud peamiselt mitteametlikult juhutöödel, kuid on elatusvahendeid hankinud ka kuritegelikult viisil. Saadud raha kulutas ta suuresti narkootikumide hankimise ja kasiinos mängimise peale. Eeltoodu näitab, et Dmitri Viksi majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Ka vabanemise korral ei ole tema väljavaated majanduslikuks toimetulekuks paljutõotavad. Vangistusest vabanedes on Dmitri Viksil enda sõnul võimalik asuda tööle Grossi poodi, kus saaks palka 600 eurot, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samas on tal märkimisväärses summas, s.o Kraha andmetel üle 8000 euro ulatuses täitmata rahalisi nõudeid, ja peres kolm alaealist last. Seega esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil. Täielikult maandatuks ei saa pidada ka narkootikumide tarvitamisest tulenevaid võimalikke riske. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Dmitri Viksi tarvitanud narkootikume alates 2015. aastast ja tal on diagnoositud narkosõltuvus. Kuigi vangistuses läbitud programmid on suurendanud Dmitri Viksi motivatsiooni narkootikumidest täielikult loobuda, esineb arvestatav võimalus, et kinnipeetav vabaduses sõltuvusainete tarvitamist siiski jätkab. Vangla koostatud iseloomustusest ja kohtuistungil avaldatust lähtudes üritab Dmitri Viksi narkootikumide tarvitamisega seonduvat pehmendada, väites, et ta tarvitas lühemat aega ja nõrgemaid aineid kui on muu materjali põhjal alust arvata ning rõhutades sõprade negatiivset mõju, mitte iseenda vastutust. Kõik eelkirjeldatu ei anna alust arvata, et Dmitri Viksi oma sõltuvusprobleemi süvitsi mõistab ja suudab või üldse soovib vabaduses narkootikumidest hoiduda. Kõike ülaltoodut kogumis hinnates ei ole Dmitri Viksi tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid nagu hea käitumine 3
(4)vangistuses ja kindel elukoht vabaduses, ei võimalda tema varasem elukäik ja korduvad karistused ning majanduslikest teguritest ja sõltuvusprobleemidest tulenevad riskid tema vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus täidetud, vaid Dmitri Viksi puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seega ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)