Obsah (4)

§ 70§ 76§ 77§ 71

Tsiviilasi nr 2-20-2001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juuli 2021.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20

) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

§ 70

lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 76

lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud.

§ 77

lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

§ 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

1. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ühisomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta.
2. Jagatava kinnistu väärtus on 196167 eurot, sellest 35333 eurot on kinnistu väärtus ilma hoonestuse ja kommunikatsioonideta ehk osa ühisvarast, mida pooled jagada ei soovi.
3. Jagatav kinnistu Xxxx on kostja kodu ning kostja soovib samasse elama jääda. Kostja esitas nõude jätta kinnistu tema ainuomandisse. Kostja on avaldanud, et on võimeline hagejale omandikaotuse hüvitamiseks rahalist hüvitist maksma. Hageja on nõus sellise ühisomandi lõpetamise viisiga. Hageja ja kostja vaidlevad hüvitise summa üle. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus poolte ühisomandi lõpetamise viisi selliselt, et kinnistu Xxxx jääb kostja ainuomandisse.
4. Poolte ainuke jagatav vara on kinnistu ning seega tuleb osapoolte võrduse tagamiseks, mõista kostjalt hagejale välja hüvitis omandikaotuse eest. Kogu jagatava vara väärtus on 196167 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis ½ sellest ehk 98084 eurot.
5. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lg 8 kohaselt puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kuigi kostja on üksi kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kantud, tuleb siiski teha uus registrikanne, millega fikseeritakse, et kostja on kinnistu ainuomanik. Sellist nõuet ei ole menetluses esitatud.
6. Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist summas 3975 eurot perioodi 01.09.2019.a kuni 01.01.2021.a s.o 15 kuu eest. Hageja arvates on kasutuseelise suuruseks 265 eurot. Hageja selgitab, et tasus üüri 470 eurot kuus. Elamu väljaüürimise korral oleks poolte ühise elupaiga üürihind minimaalselt 1000 eurot kuus. Hageja üürib korterit, mille kuu üür on 470 eurot. Seega on kostja igakuine kasutuseelis 530 eurot. Kasutuseelis tuleb jagada vastavalt ühisvara jagamise proportsioonile 50% ja 50% ning kasutuseelise suuruseks ühes kuus on 265 eurot ning kokku 3975 eurot. Hagejal elamu ühisomanikuna abikaasaga ühine õigus saada osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest. Kostja vaidles kasutuseelise nõudele vastu. Hageja ei ole kunagi olnud kinnistu omanik, seega ei ole hagejal õigust nõuda kinnistult kasutuseelise saamist. Lisaks ei ole ka hageja kostjalt mitte kunagi kasutuseelise väljamaksmist nõudnud.
7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Asjaõigusseaduse (

) § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid ja

§ 71

lg 2 kohaselt kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti.

1. Kohus jätab hageja nõude kasutuseelise saamiseks perioodi eest kuni hagi esitamiseni s.o kuni 06.02.2020.a rahuldamata. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et kostja hakkab ühiselt asjalt kasutuseelist teenima. Pooled ka ei arutanud sellist kokkulepet ning hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist kasutuseelise saamise nõudega kostjalt kasutuseelist küsinud.
2. Hageja on esitanud kirjaliku tõendina 19.08.2019.a sõlmitud üürilepingu, millise kohaselt Xxxx korteri üüri suuruseks on 470 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid poolte ühisvaraga samaväärse kinnistu üürihinna kohta (hageja väidab, et on vastavad tõendid esitanud ja on tõendid märkinud dokumendi lisaks, kuid tegelikkuses neid esitanud ei ole). Hageja väidab, et poolte ühisvaraks oleva kinnistu ühe kuu üürihind on 1000 eurot.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja ei ole hageja väidetud elamukinnistu ühe kuu üürhinnale 1000 eurot otseselt vastu vaielnud. Arvestades ühisvara head asukohta, head seisukorda ja suurt pinda (suletud netopind 227,4 m2), peab kohus usutavaks, et elamu üürihind oleks olnud vähemalt 1000 eurot kuus, aga pigem mõnisada eurot suurem. Hageja tasus üüri 470 eurot kuus. TsMS § 233 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kasutuseelise suuruse ise kindlaks määrata. Kohus määrab kasutuseelise väärtuseks 500 eurot, võttes arvesse ülalnimetatud kinnistu heakorda, suurust ja asukohta. Kuna ühisvara jagamisel on poolte osad eelduslikud võrdsed, on hageja osa kasutuseelise summast pool ehk 250 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks saamata kasutuseelis välja mõista perioodi 06.02.2020.a kuni 01.01.2021.a eest. Veebruari 2020.a kasutuseelise hageja osa suurus on (250 : 28 X 24) 214,2 eurot. Märtsi kuni detsembri kaasa arvatud kasutuseelise hageja osa suurus on 2500 (10 X 250) eurot. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutuseelis (214 + 2500) 2714 eurot.
4. Hageja esitas nõude sõiduauto Xxxx ühisomandi lõpetamiseks. Hageja soovis lõpetada ühisomandi sõiduautole selliselt, et auto jääb kostjale ja kostja maksab hagejale enamsaadud vara hüvitamiseks 2341,5 eurot. Hageja võttis hiljem sõiduautoga seotud haginõude tagasi. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagiavalduse tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Hageja on kohtule teatanud, et ta soovib esitatud haginõude sõiduauto ühisomandi lõpetamiseks tagasi võtta. Kohus jätab hageja nõude TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
5. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus poolte õigusabikulud ja hagiavaldustelt tasutud riigilõivu poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole õigusabikulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.07.2021 kohtuotsus.