KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 22. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13337 Tsiviilasi KOND Konsultat

) § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Maakohus leidis, et ka peale hagiavalduse täpsustamist on hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõude kujunemine ebaselge. Hageja ei kõrvaldanud seda puudust

§ 340¹ lg-s 1 ette nähtud korras.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

1. Hageja esitas
2. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hageja leiab, et ta on esitanud selge nõude ja esile toonud piisavad asjaolud selle rahuldamiseks. 2

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹).

Määruskaebus jääb rahuldamata. Kostjate seisukohti ega hageja kaebuse täiendust ringkonnakohus ei menetle. Iga pool kannab ise oma menetluskulud kaebemenetluses. 9. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hageja tõi esile piisava hagi aluse. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja nimetatud asjaolud ei moodusta kogumit, mille põhjal õigusnorme rakendades saab teha otsustuse esitatud nõuete rahuldamise kohta. 9.1.

§ 363

lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses mh hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Koostoimes

§ 4

lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1 tähendab see, et hageja määrab ise, millistest asjaoludest lähtudes peab kohus otsustama hagi menetlusse võtmise (vrd nt Riigikohtu

1. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 18 ja seal viidatud varasem praktika). Ühtlasi oleneb hageja esile toodud asjaoludest see, milliseid vastuväiteid kostja peab hagile vastamisel esitama (Riigikohtu
2. detsembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08, p 14 neljas lõik). 9.
3. Hagi alus on esitatud piisavalt, kui see sisaldab asjaolusid, mille põhjal saab kohus teha kindlaks hageja nõudele kohaldatava õigusnormi, ning kui need asjaolud on kas vaidlustamata või tõendatud, siis ka kontrollida, kas nõude rahuldamise eeldused on täidetud. 9.
4. Hageja väidab kostja I vastu esitatud nõude osas kokkuvõtvalt, et esialgse võlausaldaja ja kostja I vahel oli lepinguline suhe, mille ese oli teatava ehitustöö tegemine. Õiguslikult saab seega hagejal olla (talle loovutatud) tasunõue töövõtulepingust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1). Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1). Seega peab töövõtulepingu alusel tasu nõudev hageja tooma esile, millises tasus kokku lepiti, või kui selline kokkulepe puudub, siis milline on tavaline või mõistlik tasu. Ühtegi neist asjaoludest hageja esile ei toonud. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja I vastu esitatud rahalise nõude osas on hagi alus ebapiisav. 9.
5. Hageja väidab kostja II vastu esitatud nõudes, et kostja II on hageja arvel alusetult rikastunud. Sellise nõude õiguslik alus võib olla VÕS § 1028 lg 1, § 1037 lg 1 või §
6. Neist esimesel juhul peab hageja väitma, et kostja II on midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, aga sellist väidet hagiavaldus ega selle täpsustus ei sisalda. Teisena nimetatud õigusliku aluse rakendamise eeldus on hageja (või esialgse võlausaldaja) omandi, muu õiguse või valduse rikkumine, aga ka seda hageja ei väida. Kolmas alus käsitleb olukorda, kus hageja on täitnud teise isiku kohustuse, aga hageja ei toonud esile ühtegi kostja II kohustust, mille hageja või esialgne võlausaldaja oleks täitnud. Nii on ka kostja II vastu esitatud rahalise nõude osas hagi alus ebapiisav. 9.
7. Kostjate omavahelisest seotusest ei saa tuleneda hagejale nõuet kummagi kostja vastu. Ühtlasi pole hagi menetlusse võtmisel vaja käsitleda küsimust, kas kostjad võiksid vastutada solidaarselt, sest eespool esitatud põhjenduste kohaselt pole kummagi kostja puhul esineva nõudealuse puhul esile toodud piisavalt asjaolusid nõude rahuldamiseks. 3

§ 371

lg 2 p 1 sätestab mh, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Nimelt järeldub vaidlustatud määruse ja eelmise p 9 alapunktide põhjendusest, et hagiavalduses ja selle täpsustuses esitatud asjaolud ei ole piisavad hageja nõude rahuldamiseks kummagi kostja vastu. 11. Lisaks tuleb maakohtu määrust täiendada otsustusega ja põhjendusega menetluskulude jaotuse kohta.

§ 168

lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 12. Poolte omaalgatuslikud menetlusdokumendid jäävad

§ 331lg 1 ja § 663 lg 3 alusel menetlemata.

Kostjate vastuseid ei küsinud maakohus ega ringkonnakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud selleks ka vajadust. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise põhjus on hagi aluse ebapiisav esiletoomine ja kostjate arvamus sellest ei mõjuta asja menetlemise võimalusi. Nii oli

§ 2eesmärkidega paremini kooskõlas lahendada määruskaebus ainult hageja osavõtul.

Ühtlasi sisaldavad kostjate vastused uusi väiteid, millega kaebuse lahendamisel arvestamiseks tuleks anda hagejal võimalus neile vastata. Kuivõrd kostjate vastused jäävad tähelepanuta, pole alust menetleda ka hageja täiendust. 13. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 171lg 1, § 169 lg 3 ja § 162 lg 4 alusel iga poole enda kanda.

Hageja peab kandma tema enda kaebekulud, sest kaebus pole edukas. Kostjad seevastu kannavad oma kulud, sest nad esitasid omal algatusel vastused, mida kohus ei pidanud vajalikuks ega menetlenud. Kirjeldatud olukorras oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane kohustada teda kandma kostjate ebavajalikke kulusid. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu. Hagejal on jätkuvalt õigus esitada maakohtule taotlus hagiavalduselt makstud lõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 372lg 5 ja § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4