KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2235 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevara

) § 41 lg 5). Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju tervise kahjustamisega (kaebaja närveeris, oli stressis ning depressioonis, mistõttu ta pöördus psühhiaatri poole). Vastustaja tegevus kaebaja pöördumistele tähtajaks vastamata jätmisel oli õigusvastane, kuid selle tagajärjel ei tekkinud kaebajale tervisekahju, mis õigustaks selle hüvitamist rahas, ning tuvastatud ei ole vastustaja tahtlikku käitumist. Terviskahju tekkimine vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu peab olema tõendatud. Õigeaegselt vastamata jätmine võis kaebajas tekitada negatiivseid tundeid ja meeleolu, kuid igasuguse negatiivse tunde tekkimine ei too kaasa kahjuhüvitise väljamõistmist. Puudub alus kahelda väites, et vastamine viibis tööjõu puudumise tõttu. Vangla vabandas kaebaja ees, mis on piisav võimalike kannatuste kompenseerimiseks. MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED 6. X palub 17.11.2021 esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitamine riigilõivuvaba. Asjaolu, et kõik vangla juristid olid puhkusel, ei vabanda kohustuste täitmata jätmist. Vangla pidi kaebajale 2

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

1. Tallinna Vanglas 16.08.2021 registreeritud mittevaralise kahju hüvitamise taotluses nr 537/21/228-1 märkis kaebaja, et vangla vastuse hilinemisega kaasnes kaebajale närvipinge, depressioon (väljastati rahustid), hingeline valu ja süüline väärikuse alandamine, millega kaasnes terviserike (kaks infarkti juunis). Tallinna Vanglas 25.08.2021 registreeritud mittevaralise kahju hüvitamise taotluses nr 5-37/21/232-1 märkis kaebaja, et vangla vastuse viibimisega rikuti tema õigusi. Tallinna Vangla hindas 27.09.2021 vastuses nr 5-37/21/228-2 kaebaja väiteid seonduvalt inimväärikuse alandamise ning tervisekahju tekkimisega. Halduskohtule esitatud kaebuses märkis X, et talle tekkis terviserike, kuna vangla ei vastanud tema taotlustele tähtaegselt ning ta soovib saada hüvitist moraalsete ja füüsiliste kannatuste eest. Eelnevast nähtub, et X on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist nii inimväärikuse alandamise kui ka tervisekahju tekitamise tõttu.
2. Halduskohus hindas vaidlustatud määruses kaebuse eduväljavaateid X-le tervisekahju tekitamise väidete osas, kuid ei hinnanud kahju hüvitamise nõude perspektiivi inimväärikuse alandamise seisukohast.
3. RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. RLS § 12 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu. RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt peab selleks, et kaebus oleks lõivuvaba, olema tegemist kehavigastuse või muu terviserikkega. Kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas kaebuses on väidetav kehavigastus või muu terviserike põhjendatud. Kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks lõivuvabastus. Kui kohtule nähtub kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid. Kui kaebusest, millega taotletakse kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist, ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et sõnastusest hoolimata ei kujuta kaebus endast kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebust, vaid sellega soovitakse kaitsta muud õigushüve, tuleb niisuguse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses (vt ka Riigikohtu 12.05.2010 määrus nr 3-3-1-12-10, p 9).
4. X esitas 29.04.2021 vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 30.04.
5. Vanglal tuli taotlusele vastata hiljemalt 30.06.2021, kuid vangla lahendas selle 09.08.
6. Lisaks esitas X 30.05.2021 kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 01.06.
7. Vanglal tuli taotlusele vastata hiljemalt 01.08.2021, kuid ta lahendas selle 17.08.
8. Kaebaja selgitas, et vangla vastuse hilinemisega kaasnes talle närvipinge, depressioon (väljastati rahustid), 3