Obsah (12)

§ 643§ 637§ 635§ 67§ 225§ 149§ 651§ 657§ 370§ 365§ 233§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-2922 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

) § 442 lg 8 ls

2. Asjade väljanõudmise osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, on hageja nimetanud asjade väärtuseks 7270 eurot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja valdust nimetatud asjadele, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused AÕS § 84 lõigete 1 ja 2 järgi. Hageja ei ole eraldi tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja poolt hageja asjade kaotsimineku põhjustamine. Seetõttu ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja alternatiive nõue kostjalt kahjuhüvitise 7270 euro väljamõistmiseks.
3. Hageja ei ole esitanud alternatiivset kahju hüvitamise nõuet isiklike fotoalbumite ja dokumentide väljanõudmise nõudele. 7 Apellatsioonkaebus
4. Maakohtu otsusele esitas 28.08.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt 3710 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks juhul, kui kostja hagejale esemeid ei tagasta. Hageja palub vaidlustatud osas hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta tervikuna kostja kanda.
5. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus, jättes rahuldamata hageja alternatiivse nõude, tekitanud olukorra, kus kostja poolt hagejale asjade mittetagastamine ei too kaasa mingisugust riiklikku sundi, sanktsiooni või kahju hüvitamist. Seega, kuigi kohtulahendiga on tuvastatud kostjapoolne asjade omavoliline äravõtmine, puudub hagejal igasugune garantii ja kindlus, et kostja otsust täidab, asjad tagastab või mittetagastamisel nende väärtuse hüvitab. Vastuapellatsioonkaebus
6. Maakohtu otsusele esitas 08.02.2021 vastuapellatsioonkaebuse kostja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
7. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja maakohtu otsusega selle kohta, justkui kostja ei ole väitnud, et hageja nimetatud asjad ei kuulu hagejale, mistõttu ei pea hageja tõendama omandiõigust asjadele. Juba vastuses hagiavaldusele on kostja tõstatanud küsimuse, mis puudutab hageja omandiõigust asjadele. Nimelt tegi kostja hagejale etteheite selle kohta, et hageja ei ole esitanud tõendeid asjade soetamise kohta. Samuti on kostja rõhutanud kohtukõne kirjalikes teesides, et hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses nimetatud asjad kuulusid hagejale, olid tema poolt ostetud ja seda, et need reaalselt korteris olid. Hageja pole suutnud tõendada asjade kuuluvust talle. Kohtuotsus on üllatuslik.
8. Kostja leiab, et maakohus on valesti hinnanud tõendeid. Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et just hageja isetehtud taburetid ja tool asusid korteris. Kohtu järeldus asjade olemasolu kohta kostja korteris on üllatuslik, kuivõrd isegi kui jätta tähelepanuta kohtu lahendamata küsimus asjade kuuluvuse kohta, mis välistab millegi väljamõistmise, siis ei ole selge, miks kohus pidas hageja antud ütlusi usaldusväärsemateks võrreldes kostja antud ütlustega. Kohus on teinud otsuse piltide pinnalt, mis tehti 19 aastat tagasi, peale mida on kostja korteris tehtud remonti. Kostja on konkreetselt vande all selgitanud, millised asjad jäid korterisse. Kostja on kinnitanud oma seletusega, et on üle andnud hagejale tööriistad ja mitu kasti. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud.
9. Kostja esitas 06.09.2021 (allkirjastatult 07.09.2021) taotluse vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Vastused apellatsioonkaebustele
10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
11. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja vaidles vastu vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusele. 8 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 643

lg 1 sätestab, et kohus jätab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Vastavalt

§ 637

lg 1 p 2 ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

§ 635

lg 3 kohaselt võib vastustaja esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Apellatsioonkaebus toimetati kostja esindajale V. Titovale kätte 18.01.

1. Vastuapellatsioonkaebus esitati 08.02.2021, seega pärast 14 päeva möödumist apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest. Samuti oli selleks ajaks möödunud ülejäänud apellatsioonitähtaeg.
2. Kostja esitas taotluse vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendusega, et V. Titova volitus oli lõppenud juba maakohtu otsuse kättesaamise hetkeks, kuivõrd ta ei töötanud enam samas büroos kostja teise esindajaga. Esmalt märgib ringkonnakohus, et loeb menetlustähtaja ennistamise taotluse tähtaegselt esitatuks (

§ 67lg 2).

Kuigi selgesõnaline ennistamise taotlus esitati 2021.a septembris, tuleb arvestada et vastuapellatsioonkaebus ise esitati

§ 67

lg 2 sätestatud tähtaja jooksul, ning ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva menetluse asjaolusid arvestades võimalik tõlgendada vastuapellatsioonkaebust selliselt, et selles sisaldub ka taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 30.

§ 67

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus märgib, et kostja oli andnud 18.02.2019 V. Titovale volituse kohtus esindamiseks, mis kehtis volikirja kohaselt kuni tagasivõtmiseni.

§ 225

lg 1 sätestab, et kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. V. Titova volituse lõppemisest teatati ringkonnakohtule 06.09.2021. Seega oli

§ 225lg 1 alusel kohtu jaoks V.

Titova volitus apellatsioonkaebuse V. Titovale kättetoimetamise ajal kehtiv. Kostja väidet, et tegelikult oli V. Titova volitus lõppenud, kuivõrd ta ei töötanud enam teise esindajaga ühes büroos, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimata jätmiseks. 31. Seega tuleb kostja taotlus vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kostja eest tasus STK Õigusbüroo OÜ 07.09.2021 menetlustähtaja ennistamise taotluselt kautsjoni 175 eurot (selgitusega riigilõiv tsiviilasjas 2-18-2922). Tulenevalt

§ 149

lg 5 teisest lausest tuleb menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise tõttu arvata kautsjon 175 eurot riigituludesse. 32. Vastavalt

§ 651

lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis välja mõistmata 3710 eurot juhuks, kui kostja ei anna välja maakohtu poolt välja mõistetud esemeid. Lisaks palus 9 hageja jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kuna kostja vastuapellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust hageja vaidlustatud osas. 33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis kahjunõude rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega annab vastavas osas kostjale asjade üleandmiseks tähtaja ja rahuldab kahjunõude osaliselt. Samuti tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue menetluskulude jaotuse. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2, p 21).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 34. Kolleegiumi hinnangul käsitles maakohus hageja nõuet 3710 euro väljamõistmiseks ebaõigesti alternatiivse nõudena

§ 370

lg 2 tähenduses ja jättis põhjendamatult selle nõude rahuldamata seetõttu, et rahuldas vastavas osas esemete väljamõistmise nõude. Hageja palus maakohtule esitatud hagis välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagis märgitud esemed ning juhul, kui kostja neid ei tagasta, siis välja mõista kostjalt kahjuhüvitis. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on nõudega

§ 365

tähenduses.

§ 365

lg 1 sätestab, et hageja võib hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui hagejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada, võib hageja hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja lepingu lõpetatuks lugemist. Ka Riigikohus on 30.11.2020 määruses kriminaalasjas nr 1-20-1975 (p 40) selgitanud, et

§ 365

võimaldab omanikul esitada asja väljaandmise nõude selliselt, et kohus kehtestaks kostjale asja üleandmiseks tähtaja ja määraks sama otsusega kindlaks kahjuhüvitise juhuks, kui kohustatud isik asja tähtajal välja ei anna. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on hageja nõudnud kahju hüvitise väljamõistmist juhuks, kui kostja esemeid ei tagasta. Kuigi hageja ei ole avaldanud, millist kohustuse täitmise tähtaega ta taotleb, peab ringkonnakohus võimalikuks selle ise määrata.

1. Maakohus mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud vallasasjad. Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata kostja vastuapellatsioonkaebuse, millega maakohtu otsust nimetatud osas vaidlustati. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostjal on kohustus maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud asjad hagejale üle anda.
2. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist juhuks, kui kostja ei anna hagejale asja välja kohtuotsusega määratud tähtajaks.
3. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. 10
4. Hageja on nimetanud väljamõistetud asjade väärtuseks järgmise: - saarepuidust isetehtud laud (1,0x0,6x) - 250 eurot; - vanast männipuidust isetehtud sekretär – 350 eurot; - vanast männipuidust raamiga isetehtud peegel (1,0x1,0) – 250 eurot; - männipuidust isetehtud tool – 150 eurot; - männipuidust isetehtud televiisorialus – 150 eurot; - tammepuidust isetehtud tool – 100 eurot; - punasest puidust isetehtud taburet – 70 eurot; - punasest puidust isetehtud taburet – 70 eurot; - punasest puidust isetehtud taburet – 70 eurot; - antiikratas aastast 1776 – 100 eurot; - samurai mõõk – 1000 eurot; - metallist braa (mitmeharuline lamp) – 25 eurot; - lõuendil maal „Kosmos“, autor V – 100 eurot; - pruun nahkjopp - 150 eurot; - elektritrell „Kress“ – 35 eurot; - lihvimismasin „Makita“ – 40 eurot; - kakskümmend käsifreesi – kokku 200 eurot (üks 10 eurot); - kümme käsipeitlit – 500 eurot (üks 50 eurot) - käsihöövel „Stanley“ – 100 eurot.
5. Hageja on vanast männipuidust tehtud sekretäri väärtuse tõendamiseks esitanud puidust sekretäri müügipakkumise kaupluses Mööbliait summas 389,50 eurot; männipuidust televiisorialuse väärtuse tõendamiseks puidust televiisorikapi müügipakkumise kaupluses Mööbliait summas 137,75 eurot; elektritrell „Kressi“ väärtuse tõendamiseks elektritrell „Makita“ müügipakkumise kaupluses kaup24.ee summas 77,54 eurot; lihvimismasina „Makita“ väärtuse tõendamiseks lihvimismasina „Makita“ müügipakkumise kaupluses kaup24.ee summas 91,98 eurot; käsifreesi väärtuse tõendamiseks freesi müügipakkumise kaupluses kaup24.ee summas 7,94 eurot (hind enne allahindlust 16 eurot); käsihöövli „Stanley“ väärtuse tõendamiseks höövli „Dedra“ müügipakkumise kaupluses kaup24.ee summas 83,99 eurot (hind enne allahindlust 126 eurot). Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad männipuidust sekretäri, männipuidust televiisorialuse, elektritrelli „Kressi“, lihvimismasina „Makita“, käsifreeside ja käsihöövli „Stanley“ hageja poolt nimetatud väärtusi. Asjaolu, et mõni hageja esitatud müügipakkumine oli mõnevõrra madalama hinnaga kui hageja nimetatud väärtus, ei tähenda, et hageja nõutud kahjuhüvitise suurus ei vasta VÕS § 132 lg 1 esimeses lauses sätestatule.
6. Muude maakohtu poolt väljamõistetud vallasasjade väärtuse kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja leiab, et nende osas tuleb kahjuhüvitis määrata VÕS § 127 lg 6 alusel. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

§ 233

lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Riigikohtu 16.05.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-8344 (p 12) tuleneb, et nende sätete alusel saab kohus diskretsiooniõiguse alusel määrata kahjuhüvitise suuruse, kui kahju tõendamine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et teiste vallasasjade osas oleks kahju suuruse tõendamine 11 seotud eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega. Sealhulgas ei nähtu hageja esiletoodust, miks ei olnud tal võimalik esitada nende vallasasjade kohta müügipakkumisi sarnaselt teiste esemete kohta esitatule. Kuna ülejäänud vallasasjade väärtust ei ole hageja tõendanud ning täitamata on ka eeldused kahju hüvitise suuruse määramiseks kohtu poolt diskretsiooniõiguse alusel, siis jääb maakohtu poolt välja nõutud ülejäänud vallasasjadega seotud hageja kahjunõue rahuldamata. 41. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks anda

§ 365

lg 1 alusel kostjale männipuidust sekretäri, männipuidust televiisorialuse, elektritrelli „Kressi“, lihvimismasina „Makita“, 20 käsifreesi ja käsihöövli „Stanley“ hagejale üleandmise tähtajaks 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis järgnevalt: männipuidust sekretäri üleandmata jätmise korral 350 eurot, männipuidust televiisorialuse üleandmata jätmise korral 150 eurot, elektritrelli „Kressi“ üleandmata jätmise korral 35 eurot, lihvimismasina „Makita“ üleandmata jätmise korral 40 eurot, käsifreeside üleandmata jätmise korral iga üleandmata käsifreesi kohta 10 eurot ja käsihöövli „Stanley“ üleandmata jätmise korral 100 eurot. Ringkonnakohus viitab täitemenetluse seadustiku § 186 lõikele 1, mis sätestab, et kui kohtulahendiga on ette nähtud rahaline hüvitis kohustuse rikkumise eest, kuid kostja kohtulahendit ei täida, võib sissenõudja täitemenetluses nõuda üksnes rahalise hüvitise maksmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hageja palus apellatsioonkaebuses jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul järeldub sellest, et hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotust.
2. Kohtuotsuses jättis maakohus menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt, siis oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulude osas. Harju Maakohus andis 19.06.2018 määrusega hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Maakohus ei märkinud määruses, kas hagejale anti riigi õigusabi kohustuseta või kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigikohus on 13.02.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-15212 (p 23) selgitanud, et RÕS § 15 lg 5 ja § 16 lg 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest ka midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see kolleegiumi arvates, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Ringkonnakohus leiab, et kuna riigi õigusabi andmise määruses ei olnud määratud, et riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustusega, siis ei saa hagejalt nõuda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist, mistõttu ei olnud alust jätta riigi õigusabi tasu ja kulusid hageja kanda. Arvestades üldist menetluskulude jaotust ei saa riigi õigusabi tasu ja kulusid jätta ka kostja kanda. Seega jäävad hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud maakohtus riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada osas, milles riigi õigusabi tasu ja kulud jäid hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud maakohtus riigi kanda. 12
3. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata, on põhjendatud jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, välja arvatud hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis ülaltoodud põhjendustel jäävad riigi kanda. Pooltel puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
4. Harju Maakohus andis 21.10.2018 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 600 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2021 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 325 eurot tasumisest.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 15) selgitanud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub

§ 190

lg-st 4 tulenevalt alus hagejalt maakohtu riigilõivu 600 eurot ja apellatsiooniastme riigilõivu 325 eurot riigituludesse väljamõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 13