KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-6936 Kohtuasi X avaldus

) § 159 lg 1 varasem redaktsioon seda võimaldas. Sama sätte praegu kehtiva muudatuse kohaselt katkeb jõustunud kohtulahendiga tunnustatud või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg ja hakkab kulgema uuesti vaid täitedokumendi esmakordse täitmisele esitamisega ja mitte igakordse täitmisele esitamisega. Avaldaja hinnangul hakkas aegumistähtaeg kulgema Pärnu Maakohtu 1. märtsi 2011. a kohtulahendi jõustumisest (viivitamatult täidetav) ning katkes ja algas uuesti täitedokumendi esmakordselt täitmisele esitamisega 7. märtsil 2011.

§ 157

lg 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-ga 4 koostoimes aegus kohtulahendiga tunnustatud nõue

1. aprillil
2. Nõue on avalduse esitamise ajaks aegunud ja seetõttu on avaldajal õigus taotleda täitemenetluse lõpetamist nõude aegumise tõttu.
3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik leidis, et täitemenetlus täiteasjas nr 035/2021/585 ei ole aegunud, kuna täitemenetlus täiteasjas nr 035/2011/425 lõpetati
4. veebruaril 2021 ja algatati uus täitemenetlus täiteasjana nr 035/2021/
5. Puudutatud isik ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega, seetõttu ei saanud kohtutäitur uue avalduse alusel algatatud täitemenetlust TMS § 481 lg-s 1 sätestatud aluste puudumise tõttu lõpetada.

§ 159

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega kui sissenõudja esitab võlgniku suhtes TMS § 49 lg 2 alusel uuesti avalduse täitemenetluse algatamiseks, katkeb täitedokumendist tuleneva nõude aegumine hetkest, kui sissenõudja esitab täitedokumendi uuesti täitmiseks. Seadus ei piira sissenõudja võimalust taotleda täitemenetluse lõpetamist ning sama täitedokumendi alusel uue täitmisavalduse esitamist. Puudutatud isik ei ole nõudest avaldaja vastu loobunud ning nõue on jätkuvalt täitmata. Praegusel juhul katkes aegumine alates sissenõudja poolt uue täitmisavalduse esitamisest ning aegumine (10 aastat) algas uuesti. 2 2-21-6936

1. Kohtutäituri vastuse kohaselt esitati täitmisavaldus tsiviilasjas nr 2-10-51340 jõustunud kohtulahendi täitmiseks esmakordselt täitmiseks
2. märtsil
3. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas
5. mai
6. a määrusega avaldaja avalduse ning lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 035/2021/
7. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid ei määranud neid rahaliselt kindlaks, sest puudutatud isik maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitati täitmisavaldus kohtutäiturile esmakordselt
8. märtsil 2011.

§ 157lg 1 enne 5.

aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning see tähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (

§ 157lg 2).

Täiteasjas nr 035/2011/425 (maakohtu määruse p-s 11 on ekslikult märgitud täiteasja numbriks 031/2005/126) oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded

§ 157lg 1 kuni 4.

aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud

1. märtsil
2. Kuna vaidlusalune nõue ei olnud
3. märtsil 2011 aegunud, hakkas sellele kulgema 10-aastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaja ümberarvutamise alguskuupäevaks on VÕSRS (21.03.2016 redaktsioon) kohaselt
4. aprill 2011, seega sai täiteasjas nr 035/2011/425 nõude täitmine aeguda kõige varem alates
5. aprillist 2021.

§ 159

lg 1 kohaselt nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest ja kohtutäituri esitatud tõendist nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esmakordselt täitmiseks

1. märtsil
2. Seega nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti
3. märtsil
4. Avaldaja ei ole välja toonud muid aegumise katkemise või peatumise aluseid. Maakohus ei nõustunud sissenõudja seisukohaga, et aegumine katkes ja algas uuesti täitemenetluse lõpetamise ja uuesti alustamisega sissenõudja avalduse alusel. Seega on täiteasjas nr 035/2021/585 täitmisel olev nõue

§ 159lg-st 1 tulenevalt aegunud alates 5. aprillist 2021. Menetluskulud jättis maakohus Ts

MS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus kohaldas praeguses asjas ekslikult alates
2. aprillist 2021 kehtivat

§ 159

lg 1 redaktsiooni, mille kohaselt täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Praegusel juhul tuli kohaldada

§ 159lg 1 seda redaktsiooni, mis kehtis enne 1.

aprilli 2021. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 22.03.2021, 1) ei ole sätestatud viidatud sätte (

§ 159lg 1) tagasiulatuvalt jõustumist.

Praeguses asjas esitati nõue n.ö teist korda täitmisele

1. veebruaril 2021, s.o enne täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumist. Seega kohaldub praeguses asjas seadus, mis kehtis enne
2. aprilli
3. Enne
4. aprilli 2021 kehtinud

§ 159

lg 1 sõnastus oli järgmine: „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Praeguses asjas katkes täitedokumendist 3 2-21-6936 tuleneva nõude aegumine sissenõudja poolt uue täitmisavalduse esitamisega, s.o

1. veebruaril 2021, ning nõude aegumine (10 aastat) algas uuesti. Seega ei ole alust täitemenetlust praeguses asjas lõpetada.
2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu
5. mai
6. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu resolutsiooni tühistamiseks ei ole alust, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb täiendada kohtumääruse põhjendusi eelkõige osas, mis puudutab asjas kohalduvaid aegumise sätteid (

§ 159

). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse sisuliste põhjendustega nõude aegumise kohta.

1. Praeguses asjas on peamine vaidlus selle üle, kas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti sissenõudja poolt sama täitedokumendi alusel uue avalduse esitamisel ning
2. veebruaril 2021 kohtutäituri poolt uue täitemenetluse algatamisega.
3. Sissenõudja poolt
4. veebruaril 2021 täitedokumendi täitmiseks kohtutäiturile esitamisel kehtis

§ 159lg 1 järgmises redaktsioonis „

§ 159lg 1 enne 1.

aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. 1. aprillist 2021 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on

§ 159lg 1 sõnastus järgmine: „

-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 22.03.2021, 1)

1. Seaduse eelnõu seletuskirja2 kohaselt võimaldas sätte varemkehtinud sõnastus (enne
2. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p-i 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale. Riigikohus on selgitanud, et

§ 159

lg 2 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks muuhulgas juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel (täitedokument võetakse tagasi). Aegumist arvestatakse sel juhul täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Nii välditakse korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist. Seega olukorras, kui täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ja sama täitedokument esitatakse uuesti täitmiseks, langeb vahepealne aegumise katkemine (tagasiulatuvalt) ära ja uue avalduse esitamine peab mahtuma aegumistähtaja sisse, mille arvestamine algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Kehtiv regulatsioon küll võimaldab täitmise aegumist pikendada, kuid mitte lõpmatuseni. Eelnõu eesmärk on ka selline võimalus kaotada ja välistada olukord, kus sama täitedokumendi korduva täitmiseks esitamisega oleks kunstlikult võimalik aegumistähtaega pikendada rohkem kui 10 aastat. Seadusega ei tohiks luua olukorda, kus üks pool saab Internetis kättesaadav aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021001 Internetis kättesaadav aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/de58623d-5a79-4e1e-aac29236dd8c6332, vt eelnõu § 6 (

-i muudatused) p-i 4 kommentaarid, lk 12-13 1 2 4 2-21-6936 menetlustoimingutega mõjutada aegumistähtaja pikkust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29).
3. Praegusel juhul esitas sissenõudja uue täitmisavalduse järgmisel päeval (23.02.2021) pärast sama täitedokumendi alusel täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 035/2011/425, leides, et sel juhul algab 10-aastane aegumistähtaeg uuesti. Ülalviidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt ning

§-i 159 lg 1 eesmärki silmas pidades leiab kolleegium, et sissenõudja selline tõlgendus ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Kolleegium järeldab, et sissenõudja eesmärk veebruaris esimese täitmisavalduse tagasivõtmisel ja teistkordse täitmisavalduse esitamisel 2021 oli jätkata juba toimunud täitemenetlust. Kolleegiumi hinnangul nähtub sissenõudja tegevusest, et tal ei olnud sisulist soovi täitemenetlust lõpetada, kuna ta on määruskaebuses sõnaselgelt kinnitanud, et nõue on senini täitmata ning tal ei ole kavatsust nõudest avaldaja vastu loobuda. Maakohus on avaldust rahuldades tuginenud küll

§ 159

lg 1 uuele redaktsioonile, mis praeguse asja menetlemise ajal veel ei kehtinud, kuid kolleegiumi hinnangul tuleb ka eelnevat redaktsiooni mõista sama eesmärgi valguses.

1. Riigikohtu
2. detsembri
3. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p-s 29 on selgitatud, et TMS § 159 lg 1 tuleb mõista sel viisil, et normiga „välditakse korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist“. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et 10-aastane aegumistähtaeg ei katkenud ja ei alanud uuesti veebruaris 2021, vaid aegumist tuli arvestada täitedokumendi esimesest täitmisele esitamisest
4. märtsil
5. Seega oleks vaidlusalune nõue pidanud aeguma hiljemalt
6. märtsiks
7. Kuna jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaega alates
8. aprillist 2011 (

§ 157lg 1), aegus vaidlusalune nõue igal juhul 5.

aprillil

1. Seega on maakohus avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks põhjendatult rahuldanud.
2. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16664, p 21 toetab sissenõudja tõlgendust, et aegumine algas
5. veebruarist 2021 uuesti otsast peale. Viidatud lahendi p-s 21 on Riigikohus leidnud, et kehtiv õigus ei piira sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks. Riigikohus selgitas, et järgnevas täitemenetluses on sissenõudjal võimalik esitada uuesti TMS § 14 lg 2 alusel võlgniku ühisvara jagamise nõue ühe aasta jooksul alates ajast, mil täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Seega oli viidatud lahendis küsimus selles, kas täitemenetluse ebaõnnestumise korral on võimalik algatada uus täitemenetlus. Aegumise kontekstis selgitas Riigikohus üksnes, et kui sissenõudja pöördub uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks enam kui kümme aastat pärast täitedokumendi jõustumist, on täitmine selleks ajaks aegunud vaatamata vahepealsele täitemenetluse toimumisele ja täitmisavalduse tagasi võtmisele. Menetluskulud
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt puudutatud isiku kanda. Kuna avaldajal ei ole praeguses menetluses menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 5