← Eesti

2-20-10516/30

Obsah (8)§ 436§ 659§ 392§ 5§ 171§ 165§ 177§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10516 Tsiviilasi C, W ja Q avald

) § 172 lg 1 alusel korteriühistu kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Puudutatud isikute kulud jäid neist igaühe enda kanda. 2

(4)4.
  1. Maakohus tuvastas korteriühistu moodustamise korterelamu majandamiseks ja
  2. juuni 2020 koosoleku toimumise. Selle koosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et koosolekut ei kutsunud kokku juhatus, vaid teate alla on märgitud „1/10 mittetulundusühingu liikmed (KÜ Erika 6 korteriomanikud)“, kusjuures eestikeelsel teatel on kaks allkirja. 4.
  3. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 teise lause kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 sätestab, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut neil asjaoludel kokku, siis võivad taotlejad MTÜS § 20 lg 4 alusel üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Maakohus ei tuvastanud, et juhatuselt oleks nõutud
  4. juuni 2020 koosoleku kokkukutsumist. 4.
  5. Lisaks tuvastas maakohus, et
  6. juunil 2020 toimusid kaks koosolekut, sh üks neist nn initsiatiivgrupi algatusel. Sellega seoses kontrollis kohus, kas
  7. mai 2020 avaldus juhatusele sisaldab koosoleku kokkukutsumise taotlust eelmises p-s 4.2 kirjeldatud tähenduses. Maakohus tuvastas, et
  8. mai 2020 avaldusest puudus selge nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks koos vastava vajaduse põhjendusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Lähtudes avalduse sõnastusest on
  9. mai 2020 avaldus mõistlikule isikule arusaadav selliselt, et nõutakse avalduses märgitud punktide päevakorda võtmist järgmisel korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu vastas avaldusele
  10. mai 2020 e-kirjaga ja hiljemalt sellest pidi ka initsiatiivgrupi liikmetele olema arusaadav, et nende avaldust ei käsitleta koosoleku kokkukutsumise taotlusena. Initsiatiivgrupi liige on juhatusele üldkoosoleku kokku kutsumata jätmist ette heitnud alles
  11. juuni 2020 kirjas. 4.
  12. Juhatuse korraldatud
  13. juuni 2020 koosolek kutsuti kokku korrakohaselt ja selle päevakorras märgiti ka
  14. mai 2020 avalduse teemade arutelu. Koosolekul osales piisav arv korteriomanikke: osalejaid oli 42 ja korteriomandeid kokku
  15. 4.
  16. Neil kaalutlustel polnud initsiatiivgrupil õigust kokku kutsuda
  17. juuni 2020 uut koosolekut ja sellel vastu võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 alusel kõik tühised. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  18. Puudutatud isikud esitasid
  19. juunil 2021 ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada. Sisuliselt taotlevad nad avalduse rahuldamata jätmist või teise võimalusena asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud panna avaldajate kanda. Kaebuses heidetakse maakohtule ette

§ 436, § 392, § 5 ja § 442 lg 8 rikkumist.

Puudutatud isikud ei nõustu maakohtu hinnanguga asjaoludele ja puudutatud isikute vastuväidetele.

  1. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. augustil
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebus jääb rahuldamata ja puudutatud isikud kannavad sellega seonduvad menetluskulud. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebusele järgmiselt. 3

(4)8.1. Kaebuse menetluslikud etteheited pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt. Puudutatud isikute mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused poleks piisavad. Seega ei rikkunud maakohus

§ 436ega § 442 lg 8.

8.2. Maakohus viis läbi piisava ja kohase eelmenetluse. Kaebusest ei nähtu, millised asjaolud oleks puudutatud isikud veel soovinud esile tuua või milliseid tõendeid esitada, kui eelmenetlus oleks olnud pikem või avaram. Nii ei rikkunud maakohus ka

§ 392. 8.3.

Põhjendatud ei ole etteheiteid

§ 5üldpõhimõtete rikkumise kohta.

Maakohus järgis hagita menetluse eripära ja kontrollis avalduse põhjendatust sisuliselt. Asja sisulise lahendamise ega menetluskulude jaotamise aspektist pole oluline, kes tasus avaldajate menetluskulu. Piisavalt erandlikest asjaoludest tingitud vajaduse korral saab seda arvesse võtta kulude rahaliselt kindlaksmääramisel. 8.

  1. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud ja andis neile kohase õigusliku hinnangu. Puudutatud isikud ei ole kaebuses selgitanud, kuidas saaks TsÜS § 75 lg 1 reegleid järgides mõista
  2. mai 2020 avaldust nii, et selles sisaldub üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus. Õige on maakohtu arusaam, et alles
  3. juuni 2020 kiri ei andnud initsiatiivgrupile kokku kutsuda koosolekut juba
  4. juunil
  5. Kui aga
  6. juunil 2020 initsiatiivgrupi korraldatud koosolekul puudus õiguslik alus, siis on
  7. juuni 2020 uus koosolek (KrtS § 23) kokku kutsutud selleks ette nähtud korda rikkudes. Järelikult rahuldas maakohus avalduse õigesti ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendit muuta.
  8. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 alusel puudutatud isikute kanda.

§ 165

lg 3 mõtte kohaselt vastutavad puudutatud isikud kaebemenetluse kulude hüvitamise eest solidaarselt, kuid sama paragrahvi teise lõike järgi kannavad igaüks ise oma kulud.

§ 177lg 2 alusel määrab need vajalikus ulatuses rahaliselt kindlaks maakohus.

10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 696lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.