Obsah (6)

§ 371§ 659§ 654§ 171§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. november 2021 Tsiviilasja number 2-21-9317 Tsiviilasi

) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse 2 menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse pankrotimenetluses toiminud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Nõude alusena viitab hageja TMS § 223 lg-le 1, mille kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejal puudub õigus esitada hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul (Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12, p 18). Pankrotiseadus näeb ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. PankrS § 63 lg 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise tõttu jättis maakohus hagi tagamise taotluse läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUS
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt rikub maakohtu määrus põhiseaduslikke õigusi ning on tehtud pankrotihalduri huvides. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesolevas asjas asjakohane. Maakohus ei ole arvestanud sündmuste kronoloogiat. Hageja sai
4. juuli
5. a elektroonilise kordusenampakkumise tulemustest teada alles
6. mail 2021 kohtutäitur A. Böckleri täiteasja nr 182/2021/376 raames väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud väljatõstmisteate kaudu. Seega on ebaselge, kuidas oleks hageja saanud varem esitada kaebust pankrotihalduri tegevuse peale. 3 Maakohus ei ole käsitlenud kostja tegevuse ebaseaduslikkust hagejale kuulunud korteriomandi võõrandamisel ajal, mil võõrandamine oli kohtumäärusega keelatud. Maakohus ei analüüsinud ka muid hagiavalduses toodud olulisi asjaolusid.
7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest. Pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei saa hageda. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 p-s 18 avaldatud seisukohale, mille kohaselt ei ole pankrotimenetluse osalistel (sh hagejal) õigust esitada hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks maakohtu poolt määruses esitatud põhjendustele, ei ole hagi võimalik menetleda ka muudel põhjustel. Tegemist on pankrotivara puudutava pankrotivõlgniku hagiga. Hageja pankrotimenetlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. Hageja kui füüsilisest isikust pankrotivõlgnik ei saa esitada ise hagisid, mis puudutavad tema pankrotivara koosseisu ja selle realiseerimist (PankrS § 35 lg-d 1–3, § 541 lg 1, § 108 lg 1). Vaidlusalune enampakkumine ega selle kohta
8. veebruaril 2021 koostatud akt ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga, mistõttu on enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ka perspektiivitu. Harju Maakohus keelas
9. augusti
10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11005 kostjal kui hageja pankrotihalduril kolme korteriomandi müügi ebaseaduslikult. Ükski korteriomanditest ei kuulunud tervikuna hageja pankrotivarasse ning kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-11005 menetlusosaline. Harju Maakohus tühistas
11. augusti
12. a määruse
13. septembri
14. a määrusega. Kostja ei teinud kuni tsiviilasjas nr 2-20-11005 menetluse lõppemiseni
15. veebruaril 2021 ühtegi toimingut korteriomandite müümiseks ega nende omandiõiguse üleandmiseks. Enampakkumisel osalejate poolt tehtud pakkumisi ei saa lugeda kostja toiminguteks ning need ei olnud seega
16. augusti
17. a määrusega vastuolus. Harju Maakohus ei peatanud enampakkumist, mis oleks välistanud ka pakkumiste tegemise osalejate poolt. Enampakkumise akt koostati
18. veebruaril 2021, s.o pärast
19. augusti
20. a määruse kehtivuse lõppemist. Pankrotimenetluses läbiviidud enampakkumise puhul müüakse asi avalik-õigusliku toimingu alusel (Riigikohtu
21. novembri
22. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-16048, p 11). Sellist avalikõiguslikku toimingut ei saa lugeda tehtuks enne enampakkumise akti koostamist, kuna müüdava asja omandamine saab toimuda üksnes enampakkumise akti alusel (TMS § 98 lg 1, § 156). Seega ei toimunud korteriomandi müük
23. augusti
24. a määruse kehtivuse ajal. Hageja ei väida, et korteriomandi ostjal ei olnud õigust korteriomandit osta või et korteriomandi enampakkumine oleks toimunud tühise arestimise alusel (TMS § 223 lg 1 kohaldamise eeldused). Kuna maakohus leidis õigesti, et hageja ei saa hageda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist, siis jättis maakohus õigesti menetlusse võtmata ka kinnistusraamatu kande tühistamise nõude. Maakohtu määrus ei ole vaidlustatav hagi tagamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud hageja kanda. 4 Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada ning seda Riigikohtu
2. aprilli
3. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 tuginedes. Vastupidised määruskaebuse väited on ebaõiged. Vaidlust ei ole, et hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning vaidlusaluse korteri enampakkumine toimus pankrotimenetluse raames. Kostja on hageja pankrotihaldur. Vastavalt PankrS § 136 lg 1 toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 tehtud lahendi p-s 18 leidnud, et PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele, kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Nimetatud lahendis märkis Riigikohus, et kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb ülaltoodust, et hagejal puudub õigus nõuda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd hagejal puudub õigus nõuda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist, ei pidanud maakohus hagi menetlusse võtmisel hindama, kas pankrotihalduri tegevus enampakkumise korraldamisel ja läbiviimisel oli seaduslik või mitte.
4. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja (määruskaebuse esitaja) kanda (

§ 171lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 5