Maakohtu otsus tuleb tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõivu suuruse osas. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
Tegemist on tõendiga, mille eesti keelne tõlge on maakohtule esitatud (lk 20) ning kostja ei ole ringkonnakohtule põhjendanud, miks ta peab praeguses menetlusstaadiumis põhjendatuks dokumendi esitamist algkeeles. Maakohus on tõendit otsuses ka hinnanud. 8. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsust hagi rahuldamise osas tühistada. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (
Kostja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. 9. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kinnisasja omanik on eelduslikult isik, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Kostja ei ole hageja osas seda eeldust ümber lükanud ega tõendanud muud õiguslikku alust (näiteks lepingut) kinnistu kasutamiseks. Kostja ei viita apellatsioonkaebuses konkreetsele kohtumenetlusele, mis annaks aluse käesoleva menetluse peatamiseks
lg 1 alusel, mistõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kostja menetluse peatamise taotluse. Kaebusest ei nähtu, kuidas puutub asjasse see, et vaidlusalune kinnistu on looduskaitsealune maa, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud kostja väite tähelepanuta, kui asjasse puutumatu. Kui kostja soovib hagejale kuuluvat kinnisasja kasutada juurdepääsuna talle kuuluvale kinnisasjale, peab ta sõlmima hagejaga vastava kokkuleppe. 10. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et hageja on esitanud asjas neli nõuet (sh ka mittevaralised nõuded) ja maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud hagihind 4271 eurot koosneb mittevaralise nõude hagihinnast, mis on
Hagihinna kujunemist on hageja selgitanud hagiavalduse p-s 4.1, millega ringkonnakohus nõustub. Seega ei saagi maakohtu otsuse resolutsiooniga hagejalt väljamõistetud rahasumma kattuda hagihinnaga. Samas on maakohus kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmisel jätnud kontrollimata, kas hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega. RLS § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagi hinnast.
Käesoleval juhul on maakohus erinevaid nõudeid liites määranud õigesti hagihinnaks 4271 eurot, millelt kuulub vastavalt RLS lisale 1 tasumisele riigilõivuna 350 eurot. Seega on hageja tasunud hagilt ettenähtust rohkem 125 eurot riigilõivu, mis tal on võimalik
Ringkonnakohus vähendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat riigilõivu 350 euroni. 11. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu otsus hageja õigusabikulude väljamõistmise osas on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui 5 maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Tulenevalt
lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-5, p 13). Käesolevas asjas on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud õigusabikuluna 576 eurot (koos km-ga). Põhjendatud on hageja seisukoht, et kostja ei ole varasemas menetluses hageja menetluskulude suurust vaidlustanud ega ka apellatsioonkaebuses selgitanud, millises osas ta temalt välja mõistetud menetluskulule vastuväiteid esitab. Maakohtu otsus tuleb jätta õigusabikulude väljamõistmise osas muutmata. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 926 eurot. 12. Kuna kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud ringkonnakohus
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.