a. Kohustada Viktor Valdest täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 p 21, 4, 8 alusel määrata Viktor Valdesele katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kaks) nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist; 3) osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Määrus Viktor Valdese suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Viktor Valdes karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viktor Valdes on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.08.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-5019
lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.10.2019.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 6 kuu 22 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 10 kuud 22 päeva.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistusaja alguseks 15.06.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Valdest on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja ta kannab teist reaalset vanglakaristust. Ühel korral on teda karistatud ka Soomes. Viktor Valdest on põhiliselt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mille eest määratud karistust kannab ka praegu. Õigusvastasele käitumisele on teda ajendanud uimastisõltuvus, kuritegelikud hoiakud ja kriminaalne suhtlusringkond. Viktor Valdese käitumine praeguse karistuse kandmise ajal on olnud hea. Ta on töötanud vangla majandustöödel, millega probleeme esinenud ei ole, ja osalenud lühiajaliselt plaatija kursusel. Samuti on Viktor Valdes läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, kus osales aktiivselt ning avaldas oma arvamust konkreetselt ja humoorikalt. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuigi kinnipeetaval on temast mitteolenevatel põhjustel läbimata tagasilanguse ennetamise tugigrupp, saab siiski pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Süüdimõistetu puhul on positiivsed ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas elukoht Tallinnas vanemate juures ning võimalus asuda tööle kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldusega tegelevasse firmasse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Viktor Valdesel väga tugev ja toetav perekond ema, isa ja õe näol. Perekond ei toeta kuritegelikku eluviisi ning ei kiida heaks süüdimõistetu käitumist, kuid suhted on siiski toetavad ja positiivsed. Kuigi pere toetus oli Viktor Valdesel olemas ka varasemalt, ei saa seda asjaolu ennetähtaegse vabastamise üle otsustades tähelepanuta jätta. Kindel elukoht ja õiguskuulekate lähedaste abi soodustavad Viktor Valdese hakkamasaamist vabaduses. Viktor Valdese puhul esinevad kuriteoriskid eelkõige seoses narkootikumide tarvitamise ja kriminaalse taustaga isikute negatiivse mõjuga. Sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide maandamisega on vangistuses tegeletud sotsiaalprogrammi läbiviimisega. Kohtuistungil avaldatu põhjal on kinnipeetav teinud vajalikud järeldused ning on motiveeritud tarvitamisest edaspidi hoiduma. Samuti on Viktor Valdes otsustanud hoiduda suhtlemisest kuritegelike kalduvustega isikutega ja soovib hoopis võtta eeskuju nendelt sõpradelt, kelle eluviis vastab ühiskonnas aktsepteeritule. Kuigi risk tagasilanguseks seoses narkootikumidega ning risk sattuda uuesti negatiivset mõju avaldavasse seltskonda on endiselt olemas, ei ole need riskid hetkel niivõrd suured, et kinnipeetavat mitte vabastada. Viktor Valdese käitumine karistuse kandmise ajal, tema vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik ja suhtumine annavad piisavalt alust arvata, et ta suudab oma plaanid täide viia ja kujundada oma edasine elukäik õiguskuulekaks. 3
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Kuna Viktor Valdesel on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, määrab kohus talle katseajaks
lg 2 p 21 alusel täiendava kohustuse mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maandamaks majanduslikest teguritest tulenevaid võimalikke riske määrab kohus talle ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist. Viktor Valdese elukäiku ja mitmeid kriminaalkaristusi arvesse võttes on kohtu hinnangul vajalik määrata talle ka
lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.