1-18-9531/113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2021 Kriminaalasja number 1-18-9531 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus süüdimõistetu Jevgeni Karasjovile Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Karasjovi (Karasjov; isikukood 39801276811) kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. novembri
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole Rein Napa vandeadvokaat Rein Napa poolt Jevgeni Karasjovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot.
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Karasjovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
11. Jevgeni Karasjovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Tartu Maakohus karistas Jevgeni Karasjovi 30.01.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-189531 KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta pikkuse katseajaga, kohustades teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 15.02.
15. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 14.10.2021 järjekordse erakorralise ettekande, milles taotles Jevgeni Karasjovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
16. Tartu Maakohus rahuldas 12.11.
17. a määrusega erakorralise ettekande ja pööras Jevgeni Karasjovile Tartu Maakohtu 30.01.
18. a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta vangistust täitmisele. 3.
19. Maakohus tuvastas, et tegemist on kuuenda erakorralise ettekandega Jevgeni Karasjovi suhtes. Pärast viimast Tartu Maakohtu määrust (22.02.2021) on kontrollitud kohustust mitte tarvitada alkoholi seitsmel korral, kõikidel juhtudel on isik olnud kaine. 20.07.2021 esitas Jevgeni Karasjov ametnikule tõendi, mille kohaselt on ta käinud „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames vastuvõttudel 17.06., 15.
20. ja 16.07.
21. Jevgeni Karasjov on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 19.05.
22. Viimaste kohtumiste põhjal puudub ametnikul veendumus, et isik on motiveeritud asuma ametlikult lepinguliselt tööle. Jevgeni Karasjovil on täitemenetluses võlgnevusi enam kui 31 000 eurot. Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbiviimine on viibinud tulenevalt COVID-19 levikuga seotud piirangutest riigis. Karistusregistri kohaselt on Jevgeni Karasjovi karistatud väärteokorras katseajal kahel korral (KarS § 218 lg 1 ja KarS § 262 lg 1 – rahatrahvid). 3.
23. Jevgeni Karasjov on taaskord rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kohus määras Jevgeni Karasjovile keelu tarvitada katseajal alkoholi, kuid ta on seda rikkunud käesolevalt kahel korral (25.09.2021 ja 21.10.2021). Politsei- ja Piirivalveameti 30.09.2021 vastuskirja kohaselt anti 25.09.2021 politseile teada Koosa külas, maja 18 juures toimuvast vaidlusest/kaklusest. Kohapeal selgus, et Jevgeni Karasjov oli joobeseisundis. Viieliikmeline seltskond oli maja ees ja tekitas lärmi. Elanik läks keelama ja palus ukse sulgeda, tekkis konflikt ja üks osapool lükkas teist (Jevgeni Karasjov elanikku). Kohapeal ei õnnestunud patrullil tuvastada, kes võis keda lükata. 21.10.2021 rikkumise kohta on Jevgeni Karasjov selgitanud, et tarvitas ühe õlle. Seega ei ole Jevgeni Karasjov olnud suuteline hoiduma alkoholi tarvitamisest ning kriminaalhooldusosakond on esitanud järjekorras kuuenda erakorralise ettekande kohtule arutamiseks. 3.
24. Maakohus ei näinud võimalust Jevgeni Karasjovi kriminaalhoolduse jätkumiseks. Talle on korduvalt määratud uusi lisakohustusi ja raviprogrammi kohustus, kuid ta ei ole oma käitumismustreid muutnud. TÜ Kliinikumi vaimse tervise õele on Jevgeni Karasjov märkinud, et on suutnud olla kaine, kuid tegelikkuses ei vasta see tõele, kuna ta oli rikkunud vähemalt 25.09.2021 ja 21.10.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. Maakohtu hinnangul on Jevgeni Karasjov oma pidevate korduvate rikkumistega näidanud, et tal ei ole motivatsiooni alluda käitumiskontrolli nõuetele. Lisaks alkoholi tarvitamisele jättis ta 16.09.2021 registreerimisele ilmumata. Maakohus ei pidanud põhjendatuks katseaja pikendamist sellel eesmärgil, et Jevgeni Karasjov saaks sotsiaalprogrammides lõpuni käia. Katseaja eesmärk ei ole vaid uute kuritegude toimepanemisest hoidumine. Isik on vabaduses tingimisi ja peab täitma kontrollnõudeid ning kohustusi, mis on talle määratud. Kui ta neid korduvalt rikub, on alust pöörata tema karistus täitmisele. 2 Määruskaebus
25. Tartu Maakohtu 12.11.
26. a määruse peale esitas määruskaebuse Jevgeni Karasjovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes palub tühistada maakohtu määrus, jätta erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendada katseaega ühe kuu võrra, s.o kuni 30.01.
27. 4.
28. Kaitsja leiab, et vaidlust ei ole selles, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning tema suhtes on varasemalt esitatud viis erakorralist ettekannet. Katseaega on pikendatud kolmel korral ja määratud lisakohusutustena mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Jevgeni Karasjov osaleb hetkel programmis „Õige hetk“ ja „Kainem ja tervem Eesti“. Samuti saab lähiajal asuda õppima tõstukijuhi kursustele, mille järel on võimalik leida tal enda terviseseisundile vastav töökoht. Karistuse mõistmisest on möödas ligi kolm aastat, mistõttu ei ole karistuse täitmisele pööramine enam otstarbekas, sest süüdimõistetu on suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Katseaega on võimalik pikendada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jevgeni Karasjovile Tartu Maakohtu 30.01.
30. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises.
31. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Jevgeni Karasjov rikkus registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, mis määrati Tartu Maakohtu 22.02.
32. a määrusega. Kuivõrd rikkumiste olemasolus ei ole vaidlust, Jevgeni Karasjov ei ole neile vastu vaielnud ning ka määruskaebuses ei vaidlustata seda, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt sellel peatuda. Küll selgitab ringkonnakohus lühidalt, millistel põhjustel on mõistetud karistuse täitmisele pööramine põhjendatud, sealjuures nõustudes maakohtu määruses märgitud põhjendustega.
33. Jevgeni Karasjov viibib kriminaalhooldusel alates 15.02.
34. Kui esialgu määrati tema katseaja pikkuseks kaks aastat, s.o kuni 30.01.2021, siis katseaja kestel on seda pikendatud kokku 11 kuud (kuni 30.12.2021). Karistuse täitmisele pööramiseks on varasemalt esitatud neli erakorralist ettekannet, lisaks on ühel korral taotletud katseaja pikendamist. Kuigi kohus on kokku viiel korral andnud Jevgeni Karasjovile võimaluse näidata, et ta suudab järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt, on ta korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud. Ta on läbivalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, kohaldatud meetmed ega katseaja korduv pikendamine, ka alkoholi tarvitamise keeld ega sotsiaalprogrammis osalemine, ei muutnud süüdimõistetu käitumist.
35. Ringkonnakohus möönab, et Jevgeni Karasjovi puhul saab arvestada mitmete positiivsete aspektidega – ta osaleb praegu programmides „Õige hetk“ ning „Kainem ja tervem Eesti“, ta on võtnud ennast arvele Eesti Töötukassas. Samuti soovib ta osaleda tõstukijuhi kursustel. Kuid ükski varasematest meetmetest ei ole tema käitumist kriminaalhoolduse kestel siiski muutnud ja rikkumised on jätkunud. Jevgeni Karasjov on näidanud, et karistusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrolli kohaldamisega ei ole tema puhul sobilik karistuse kandmise viis. Kindlasti on kiiduväärt, et Jevgeni Karasjov on suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, kuid ainuüksi see ei võimalda lugeda katseaega õnnestunuks. Karistuse kandmine vabaduses on võimalik ainult siis, kui isik täitab sellega kaasnevaid kõiki tingimusi, 3 st käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja määratud kohustusi. Jevgeni Karasjovi puhul see kahjuks nii ei ole. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et teda on kahel korral katseaja jooksul karistatud väärteokorras – seda KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi. See ei ole küll karistuse täitmisele pööramise aluseks, kuid iseloomustab Jevgeni Karasjov suhtumist õiguskorda.
36. Ringkonnakohus ei näe võimalust pikendada veelkord katseaega või määrata muid kohustusi, kuivõrd senine katseaja kulg on näidanud, et ükski kohaldatud meede ei muuda Jevgeni Karasjovi käitumist ega suhtumist mõistetud karistusse. Arvestades katseaega tervikuna, süüdimõistetu isikut ja väljavaateid karistuse edasisele kandmisele, on ilmne, et karistuse täitmisele pööramine on ainuvõimalik lahendus.
37. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
38. novembri
39. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
40. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 75 minutit, mille eest taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. 11.
41. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Jevgeni Karasjovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4