1-21-1740/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-1740 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2021 määrus Pavel Lavrovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Lavrov (isikukood 39510033716), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu Pavel Lavrovi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 09.04.2021 otsusega karistati Pavel Lavrovi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 3 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 20.11.2019 kohtuotsusega asjas nr 1-19-8905 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust, võrra ning mõisteti P. Lavrovile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.01.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 19.06.
6. Viru Maakohtu 19.11.2021 määrusega jäeti P. Lavrov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. Maakohus tõi välja, et süüdimõistetu on ajavahemikul 11.05.2021 kuni 25.06.2021 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik töötas tundides aktiivselt kaasa, arutles ja põhjendas. Mõistis, et tema väärtused olid valed, muutusid mõtlemismustreid ja hoiakuid. Seadis endale konkreetse eesmärgi ning pani paika plaani, kuidas seda ellu viia. Läbiviija hinnangul on programmiga alkoholi liigtarvitamise risk maandatud. 01.03.2021 alustas P. Lavrov riigikeele õpinguid tasemel A
8. Samuti puuduvad P. Lavrovil distsiplinaarkaristused. 2.
9. Süüdimõistetul on garanteeritud elukoht aadressil XXX, mille omanik süüdimõistetu on. Kinnipeetava ema ei võimaldanud kriminaalhooldusametnikul teostada kodukülastust, kuid telefonivestlusel kinnitas, et on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama. Varasema riskihindamise andmetel on korteris kodukülastus teostatud ning kodus on olemas kõik eluks vajalik. Süüdimõistetul on keskeriharidus ning on asunud õppima riigikeelt tasemel A
10. Süüdimõistetu on vabaduses töötanud Selveris transporttöölisena ning varasemalt mitteametlikult ehitusvaldkonnas ja autotehnikuna. Isiku sõnul saab ta majanduslikult hästi hakkama. Vabanedes soovib tööle asuda KiviHunt OÜ-sse. K-Raha andmetel nõuded puuduvad. Sooritatud kuriteod ei ole seotud majandusliku toimetulekuga. Küll aga tema majanduslikku toimetulekut võib mõjutada alkoholi kuritarvitamine. Olemas on ema ja õe tugi. 2.
11. Vangla ja prokuratuur on vabastamise vastu. Prokuratuuri seisukoht pole kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla nimetab P. Lavrovi ohtlikuks avalikkusele ning kõrgohtlikuks konkreetsele täiskasvanu(te)le (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Maakohtu jaoks on vangla „ohtlikkuse“ hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed ohuhinnangud. P. Lavrovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral, karistatud peamiselt vägivallakuritegude eest, ühel korral ka liikluskuriteo eest. P. Lavrovi sõnul tarvitas ta viimati alkoholi
12. septembris. Samas teadaolevalt on käesolev kuritegu toimepandud ka alkoholijoobes (31.12.2020). Varasemalt tarvitas alkoholi regulaarselt paar korda kuus. Kõik kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Tunnistab, et on alkoholijoobes muutunud agressiivseks ning kahetseb, et ei oska normaalsel kombel probleeme lahendada. Isik ei soovi sellist elu elada ning üritab tulevikus kõik endast oleneva teha, et oma vigu mitte korrata. Motivatsioon muutuseks on olemas, kuid vabaduses olles võib tahtejõust ja sihikindlusest väheseks jääda. Vajab lähedaste tuge. Isik töötas sotsiaalprogrammi tundides aktiivselt kaasa, arutles ja põhjendas. Isik mõistis, et tema väärtused olid valed, muutusid mõtlemismustreid ja hoiakuid. Narkootikume ei tarvita. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine. Maakohus annab ülevaate ka süüdimõistetu mõtlemisest ja käitumisest. 2.
13. Maakohus leiab, et P. Lavrovi vabastamise kahjuks räägib otsesõnu tema suhe alkoholiga – iseloomustuses on rõhutatult osutatud tema alkoholilembusele. Alkoholiprobleeme jaatas P. Lavrov ka kohtuistungil. See näitab üheselt, et alkoholijoobes avaldub P. Lavrovi agressiivne, impulsiivne ja mõtlematu käitumine ning et alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Iseloomustuses on ka otsesõnu välja toodud, et kõik kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Kuigi P. Lavrov avaldas kohtuistungil, et tal on negatiivne suhtumine alkoholi ja selle tarvitamisest hoidumiseks planeerib ta tegeleda spordiga, tööga ja õppimisega, siis leidis maakohus, et ainuüksi need tegevused ei suuda P. Lavrovi alkoholi tarvitamisest eemale hoida. P. Lavrovi kohtuistungil antud kinnitus, et nüüd on ta otsustanud elada ilma alkoholita, on paljasõnaline ning ei ole mitte mingisuguste reaalsete tegevusplaanidega toetatud. Maakohtu hinnangul vajab alkoholi kuritarvitamisest vabanemine lisaks soovile sõltuvusest vabaneda ka n-ö välist abi, kas siis ravi, psühholoogi või muu toetava võrgustiku näol. P. Lavrovi puhul ei nähtu, et ta oleks enda jaoks läbi mõelnud, milline see väline abi vabaduses peaks olema. Ainuüksi mõte, et enam ei tarvita ja hoian end töö, spordi või õppimisega tegevuses, ei ole piisav. Kuna P. Lavrov on alkoholivaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab ta hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt „ei“ alkoholi tarbimisele. Kuna kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks on mh alkohol, siis erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda risk viisil, mis toob kaasa teiste isikute õigushüvede taaskordse kahjustamise. 2.
14. P. Lavrov ei hinnanud ega väärtustanud kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistust vabaduses olles. Viru Maakohtu 20.04.2020 määrusega vabastati P. Lavrov tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 20.11.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 27.06.2021 ning määrati katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kohustusi. P. Lavrov võeti 2 kriminaalhooldusosakonnas arvele 06.05.
15. Paraku juba veidi peale poolt aastat, s.o 31.12.2020, pani P. Lavrov toime katseajal uue kuriteo, mis tähendab, et tema enesekontrollivõime on väga madal. Seega P. Lavrov, pannes uue kuriteo toime ajal, mil tal oli ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ja tal oli võimalus kanda karistust vabaduses olles, on näidanud oma suhtumist talle mõistetud karistusse. Maakohtul puudus igasugune kindlustunne selles, et seekordselt vangistusest vabanedes suudaks P. Lavrov muuta enda senist käitumismustrit, kuhu on lahutamatu osana kuulunud õigusrikkumiste toimepanemine. 2.
16. Juba ainuüksi asjaolust, et korduvad karistused ja vabadusekaotus ning kriminaalhooldus ei ole pannud P. Lavrovi oma elus korrektuure tegema, näitab tema ohtlikkust. Sellised P. Lavrovi iseloomustusest läbikäivad asjaolud nagu impulsiivsus, hoolimatus oma tegude ja nende tagajärgede suhtes ning mõtlematus, osutavad samuti uute kuritegude toimepanemise ohule. 2.
17. Maakohus hindas ka süüdimõistetu istungil avaldatut. Nimelt leiab süüdimõistetu, et tal on väga piinlik tekkinud olukorra pärast ja väga häbi kannatanu ees oma antisotsiaalse käitumise pärast. P. Lavrov on ka varasemalt kasutanud vägivalda endise tüdruksõbra suhtes ning tema kuritegude dünaamika on jäänud samaks, siis on jätkuvalt oht uue vägivaldse kuriteo toimepanemiseks. Seejuures on P. Lavrovi endise tüdruksõbra suhtes vägivalla kasutamise eest süüdimõistetud ja karistatud neljal korral. Vägivald on hõlmanud nii kannatanu juustest tirimist ja nende põletamist, pea löömist, kaelast kägistamist, lahtise käega näkku löömist ja ka rusikaga näkku ning kõhtu löömist, käest tugevalt haaramist, millega kannatanule tekitati füüsilist valu ja vigastused. P. Lavrovi tegutsemine näitab, et ta ei adu oma tegude tagajärgi. Samuti ei evi P. Lavrov ilmselt mingitki ohvriempaatiat. 2.
18. Töökoha olemasolu vabaduses on iseenesest positiivne asjaolu, mis toetab P. Lavrovi vabastamist. Arvestades aga eeltoodud vabastamata jätmise vastu rääkivaid argumente, ei oma KiviHunt OÜ juhatuse liikme valmisolek P. Lavrovi võtma vabanemisel tööle abitöölise ja autojuhi ametikohale sellist kaalu, et teda ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastada. Ka asjaolust, et P. Lavrovi sõnul on tal ema ja õega hea ning toetav suhe, ei saa teha järeldust, et tema edasine elukäik saab olema õiguskuulekas. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 19.11.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P. Lavrov, kes ei nõustu maakohtu määrusega. Määruskaebuses märgitakse kokkuvõtlikult järgmist. Maakohus oli ebaobjektiivne ega arvestanud vajalikul moel P. Lavrovi positiivseid külgi. Süüdimõistetu kordab üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud – olemas on elu- ja töökoht, võlgnevused ja distsiplinaarkaristused puuduvad, õpib vangistuses riigikeelt, tööst ei keeldunud, omab toetavaid lähedasi ja sõpru, omab keskharidust ja eriala, ema vajab tema abi, on läbinud 2 sotsiaalprogrammi (ühe enne vangistust ja teise vanglas). Kõikides kuritegudes on üks ja sama kannatanu, kelle suhtes on lähenemis- ja suhtlemiskeeld kolmeks aastaks. Süüdimõistetu leiab, et ilma suhtlemiseta ja kannatanu mõjuta ta ei pane toime mingeid õigusvastaseid tegusid. Süüdimõistetu rõhutab oma positiivseid aspekte ja palub mitte arvestada riskinumbreid. Viimati tarvitas alkoholi septembris 2019, mitte 31.12.2020 nagu väidab maakohus ja mis on tuvastatud kaudselt tunnistajate ütluste pinnalt. P. Lavrov väidab, et ta ei tarvita alkoholi juba 2 aastat ning läbis vangistuses sotsiaalprogrammi, mis kinnitab tema negatiivset positsiooni alkoholi suhtes. Süüdimõistetu tunnistab, et ta on eksinud, kuid lubab mitte rohkem alt vedada. P. Lavrov on muutunud. P. Lavrov palub arvestada oma maakohtus loetud motivatsioonikirja. Vabaduses 3 saaks ta teenida vahendeid, mis aitaksid kõrgkoolis õppimise ajal ning süüdimõistetu saaks olla ema kõrval, kes vajab tema abi pärast operatsiooni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Ingeri Tamm 4 /allkiri/ Aarne Sarjas