1-19-5607/112

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2021 Kriminaalasja number 1-19-5607 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Riido Tensmannile Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmise ja katseaja pikendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Vangla vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik Gerly Karjati (Karjat) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tartu Maakohtu
7. novembri
8. a määrus Riido Tensmanni katseaja ja lisakohustuse täitmise tähtaja pikendamises.
9. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu 24.11.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5607 tunnistati Riido Tensmann süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel määrati, et Riido Tensmannile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Riido Tensmann ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati Riido Tensmanni heastama katseaja jooksul kannatanu O.R. le kuriteoga tekitatud kahju summas 1390 eurot. Katseaja alguseks loeti 24.11.
12. Kohtuotsus jõustus 10.12.
14. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 01.11.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb Riido Tensmanni karistuse täitmisele pööramist, kuna ta ei ole täitnud kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Maakohtu määrus
15. Tartu Maakohtu 12.11.
16. a määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Riido Tensmannile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks ja pikendati Riido Tensmanni katseaega ning KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud lisakohustuse täitmise tähtaega 4 kuu võrra, s.o kuni 24.03.
17. 3.
18. Erakorralise ettekande andmetel seisnes Riido Tensmanni rikkumine selles, et katseaja jooksul ei täitnud ta talle kohtu poolt määratud kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju, ei tasunud sellest ühtegi senti. Maakohus märkis, et kokkuleppe sõlmimise istungi protokollist nähtub, et Riido Tensmann oli teadlik, et kui ta kahjusummat ära ei maksa, siis pööratakse karistus täitmisele. Seega mõistis ta, et talle määratud lisakohustus – kahju heastamine – on samuti kohustus, mis tuleb täita. 3.
19. Maakohus asus seisukohale, et kuigi Riido Tensmann ei ole nimetatud kohustust asunud aasta jooksul täitma, nähtub ametniku erakorralisest ettekandest, et muude kontrollnõuete täitmisel on Riido Tensmann olnud rahuldava käitumisega. Tema probleemiks on piisava sissetuleku puudumine, mistõttu pole ta olnud suuteline kahju hüvitama. Maakohus leidis, et kuigi Riido Tensmann on rikkunud talle määratud kohustust, tuleks talle anda veel üks võimalus, pikendades katseaega ja seega ka vabatahtliku tasumise tähtaega 4 kuu võrra. Selle aja jooksul on Riido Tensmannil võimalik näidata, et ta soovib asuda tööle ja hakata tasuma talle määratud rahalist kohustust. Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu 12.11.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse Tartu Vangla vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik Gerly Karjat, kes palub maakohtu määrus tühistada. 4.
22. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Riido Tensmannile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. On põhjendamatu pikendada tema katseaega nelja kuu võrra. Isik ei ole senise kriminaalhoolduse jooksul hüvitanud mitte ühtegi eurot kannatanule tekitatud kahju ning Tartu Vanglal ei ole alust arvata, et ta seda teeb ka järgneva nelja kuu jooksul. Tartu Maakohtu 12.11.
23. a määruse kohaselt annab katseaja pikendamine isikule võimaluse tööle asuda ja vabatahtlikult kahju tasuda. 01.11.2021 töötamise registri kohaselt töötas Riido Tensmann viimati
24. aastal ning Tartu Vanglal puudub veendumus, et isik on motiveeritud järgmise nelja kuu jooksul tööle asuma. Pikalt tööturult eemal olek viitab sellele, et tal puudub tööharjumus ning töökoha leidmine võib olla raskendatud vähese kogemuse tõttu. Kuigi Tartu Maakohtu 12.11.
25. a määruses on välja toodud, et Riido Tensmann on muid kontrollnõudeid täitnud enamasti rahuldavalt, siis registreerimiskohustuste täitmine ei ole aluseks, mis viitaks rahalise kohustuse täitmise motivatsioonile. 4.
26. 16.11.2021 registreerimisel arutati Riido Tensmanniga Tartu Maakohtu 12.11.
27. a määruse nr 1-19-5607 tulemust ning ka Riido Tensmann ise oli seisukohal, et katseaja pikendamine ei ole põhjendatud, sest ta ei ole võimeline ka järgmise nelja kuu jooksul kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Isik kinnitas seda ka oma allkirjaga.
28. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.
29. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 10.12.
30. Nimetatud ajaks täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
31. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna määruskaebus Riido Tensmannile Tartu Maakohtu 24.11.
32. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Vaatamata sellele tuleb maamaakohtu määrus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, mis on raskendanud süüdimõistetu olukorda.
33. Vaidlust ei ole selles, et Riido Tensmann on jätnud täitmata talle Tartu Maakohtu 24.11.
34. a otsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustuse tasuda ühe aasta pikkuse katseaja jooksul kannatanule kuriteoga tekitatud kahjust 1390 eurot. Muus osas on Riido Tensmanni katseaeg kulgenud suurte probleemideta. Teda on kahel korral hoiatatud registreerimiskohustuste rikkumiste eest. Ka kriminaalhooldaja leidis kohtuistungil, et kriminaalhooldus on olnud rahuldav – enamasti on Riido Tensmann kohal käinud, kaasa töötanud, täitnud „Õige Hetk“ töölehti.
35. Erakorralise ettekande alusel karistuse täitmisele pööramise küsimust lahendades peab kohus hindama, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab, samuti seda, kas see põhjus on mõjuv või mitte (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. juuni
37. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13 p 9.2). Riido Tensmann ei ole ringkonnakohtu hinnangul talle määratud kohustust tahtlikult rikkunud. Tema varalise seisu kohta on andmeid küll üsna napilt, kuid need annavad alust arvata, et eelkõige on see kohustus jäänud täitmata selle võimatuse tõttu – puudusid rahalised vahendid. Seda on möönnud oma määruses ka maakohus, märkides, et Riido Tensmann pole olnud suuteline kahju hüvitama piisava sissetuleku puudumise tõttu. Mitte ainult karistuse täitmisele pööramine, vaid ka leebemate mõjutusvahendite kohaldamine on võimalik vaid juhul, kui süüdimõistetu on jätnud talle määratud kohustused täitmata ilma mõjuva põhjuseta.
38. Riido Tensmannil on osaline töövõime, talle on määratud keskmine puue. Ka on ta ise kinnitanud, et ei suuda kannatanule seda summat ära maksta (määruskaebuse lisa). Sissetulekuks on töövõimetustoetus 170 eurot ning juhutöödest saadav tasu. Töötamise registri andmetel töötas ta ametlikult viimati
39. a novembrikuus. Samas tuleb tal tasuda igakuiselt 200 eurot lapsele elatist. Isiku varatusele viitab ka käesoleva kriminaalasja menetlus. 24.10.
40. a lõpetas Tartu Maakohus kriminaalasjas menetluse KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Riido Tensmannile määrati mitmeid rahalisi kohustusi, sh kohustus hüvitada 6 kuu jooksul kannatanule tekitatud kahjust 1390 eurot, tasuda menetluskulud ning lisaks riigi tuludesse 250 eurot. Määruse andmetel töötas Riido Tensmann sellel ajal Soomes lammutajana. 27.04.2020 esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur maakohtule taotluse menetluse uuendamiseks, kuna neljast süüdistatavast kolm, sh Riido Tensmann, ei olnud rahalisi kohustusi täitnud. Riido Tensmann teatas prokurörile 24.04.2020, et umbes 1,5 –2 kuud pärast kohtuistungit kaotas ta töökohta. Maakohus uuendas menetluse, kohtuotsuse tegemise ajaks 24.11.2020 Riido Tensmannil töökohta ei olnud. Ta selgitas kohtuistungil, et tal on puue, mille põhjuseks on psüühilised probleemid. Töövõimetus on olnud varasemalt 80 protsenti, ta saab pensioni. Kohtutäiturid võtavad raha maha, alles jäetakse natuke üle 100 euro. Nagu nähtub erakorralise ettekande arutamisel Riido Tensmanni poolt avaldatust, ei ole tema varaline olukord paranenud.
41. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et Riido Tensmann jättis talle määratud kahju hüvitamise kohustuse täitmata mõjuvatel põhjustel, kuna tal ei olnud objektiivse takistuse (piisava sissetuleku puudumine) tõttu seda võimalik teha. Seetõttu ei ole võimalik tema suhtes kohaldada ühtegi KarS § 74 lg-s 4 ettenähtud mõjutusvahendit, sh pikendada katseaega ega pöörata karistust täitmisele. Isikul, kellel on osaline töövõime, on tööd raske leida, mida näitab ka pikalt tööturult eemal olek. Riido Tensmann on püüdnud tööd leida, kuid on väikesele pensionile saanud lisa teenida vaid sõpradel abiks käies. Tema sissetulekud katavad vaevu eluks vajalikud kulud.
42. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
43. novembri
44. a määrus Riido Tensmanni katseaja pikendamises, sh lisakohustuse tähtaja pikendamises, tuleb tühistada. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus