1-20-5508/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-5508 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2021 määrus Tõnis Holmi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tõnis Holm (isikukood 38601284217), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu 06.08.2020 otsusega karistati Tõnis Holmi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 16.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6576 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta 11 kuu 27 päeva, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks arvati 03.07.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 30.12.
7. Viru Maakohtu 18.11.2021 määrusega jäeti T. Holm ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. Kinnipeetaval on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Pärnu Maakohtu 06.08.2020 otsusest nähtub, et kinnipeetava viimane kuritegu on toime pandud kehtival katseajal. Sealjuures on tähelepanuväärne, et mõlemad kuriteod on vägivallakuriteod, mis on toime pandud lähisuhtes oma elukaaslase suhtes. Kinnipeetaval on välja kujunenud teatav käitumismuster, mistõttu kahtles maakohus, et T. Holm suudaks taaskord katseaja tingimustes eeskujulikult käituda, sest selline võimalus oli talle juba antud. 2.
9. T. Holmil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab majandustöödel toidujagajana ja pesumajas abitöölisena ning on läbinud sotsiaalprogrammid Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine ja Eluviisitreening. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses, tööhõives osalemise eest ning mõnede taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest. Samas on maakohus seisukohal, et ainuüksi individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine ja eeskujulik käitumine vanglas ei tähenda koheselt seda, et kinnipeetav tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. See tähendab, et maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg 4 sätestatud asjaolusid. 2.
10. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda Pärnumaale tädile kuuluvasse eramajja koos tädi ja tema nelja lapsega. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja õde, kellega on head suhted ning enda sõnul on ta endise elukaaslasega ära leppinud. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas võtab kohus arvesse, et kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. 2.
11. T. Holmil puudub garanteeritud töökoht, ta ei töötanud enne vangistust ning tema sissetulekuks oli töövõimetuspension. Kinnipeetaval oli 14.09.2021 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 277,24 eurot ning vabanemisfondis 333,60 eurot. Kuigi kinnipeetava võlanõuded ei ole märkimisväärsed, on kohus seisukohal, et kindla töökoha puudumine ja asjaolu, et kinnipeetav enne vangistust ei töötanud, suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski oluliselt. 2.
12. T. Holmi poolt uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel on suur. Tuleb kinnipeetavat küll tunnustada individuaalses täitmiskavas seatud mõnede eesmärkide läbimise, tööhõives osalemise ja eeskujuliku käitumise eest vangistuses, kuid antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud siiski ülekaalus. Sellise veendumuse kujundavad eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus kui ka tema väljavaated vabaduses. Maakohtu hinnangul on suur tõenäosus, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole tööga hõivatud, hakkab ta uuesti alkoholi kuritarvitama ning võib seeläbi vägivaldseks muutuda. Kuna varasemalt ei võtnud kinnipeetav vastu abi alkoholisõltuvusega tegelemiseks, siis on väheusutav, et ta nüüd ühtäkki ennast muuta suudaks. Seda enam, et eelnevalt ei suutnud ta katseajal ka käitumiskontrolli nõudeid täita. Ainuüksi kahetsuse avaldamine maakohtu istungil ja lubadus asuda bensiinijaama tööle maakohtu seisukohta ei muutnud. 2.
13. Maakohus ei võtnud arvesse prokuratuuri põhistamata seisukohta ja vangla iseloomustuses toodud riskiprotsente, sest riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 18.11.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Holm, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ennast tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses märgitakse kokkuvõtlikult järgmist. 3.
15. T. Holm leiab, et vangla arvamuses on jäänud märkimata tähtsad asjaolud, mis oleks võinud mõjutada tingimisi ennetähtaegset vabastamist. T. Holm on paigutatud avavanglasse (käskkiri lisana), kuna vanglal ei ole alust arvata, et T. Holm paneb toime uue kuriteo ning teda ei ole otstarbekas hoida kinnises vanglas. Vangla ei ole teavitanud kohut sellest, et T. Holm töötab Rakvere Lihakombinaadis (tööleping lisana) tähtajatult. Seega majandusliku olukorra järeldused maakohtu määruses on ümber lükatud. Kuna süüdimõistetule meeldib väga tema töö, siis ei ole välistatud, et ta üürib endale Rakverre korteri ja laseb kriminaalhoolduse ümber määrata. Rakveres aga ei oleks tal ühtegi kriminaalkorras karistatud tuttavat. Kriminaalkorras karistatud tuttavad olid enne vangistust ning jätkuv nendega suhtlemine on tõendamata. 3.
16. T. Holm toob välja, et keegi ei ole pakkunud talle abi alkoholisõltuvusega tegelemiseks, sest ei kohtul, kriminaalhooldajal ega vanglal ei ole ette näidata ühtegi dokumenti, kus nad kohustaksid või pakuksid abi alkoholisõltuvusega tegelemisest, millest süüdimõistetu oleks keeldunud. Kerge on ette heita, et süüdimõistetu keeldus alkoholisõltuvuse ravist, raskem on tõestada, et keegi on pakkunud abi. Saab aru, et alkohol on suur kurjajuur. 2 3.
17. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, et kui maakohus ei arvestanud vangla riskiprotsente, siis mille alusel kohus järeldas, et kuriteo toimepanemise risk on vabanemisel suur. Samuti ei saa T. Holm aru, miks jäeti teda vabastamata. Väär on tema mittesoov tegeleda alkoholisõltuvusega ja töökoha puudumine. Vangistuses viibitud aega on süüdimõistetu kasutanud otstarbekalt enesearendamise huvides. Süüdimõistetu leiab, et tema püüdlused ja hoiakud viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud. Süüdimõistetu saab aru, et ta peab suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga lõppjäreldusega mittenõustumiseks.
19. Ringkonnakohtu hinnangul jäetakse määruskaebuses arvestamata, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Süüdimõistetu on küll täitnud individuaalset täitmiskava, kuid tuleb arvestada ka teisi viidatud sättes toodud asjaolusid. Seejuures, neid asjaolusid kogumis hinnates ongi maakohus jõudnud järeldusele, et süüdimõistetu suhtes on uute kuritegude risk suur, mis on ära näidatud ka maakohtu määruses. Selle tuvastamiseks ei saa tugineda vangla põhjendamata ja kontrollimatutele riskiprotsentidele nagu on välja toonud ka maakohus. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks asuda teistsugusele seisukohale asjaolude osas, et süüdimõistetu käitumine on olnud vangistuses rahuldav. Seda on märkinud ka vangla oma 28.09.2021 käskkirjas, millega paigutati T. Holm avavanglasse ning mida ringkonnakohus arvestab. Ringkonnakohus arvestab ka seda, et määruskaebuse esitamise seisuga on süüdimõistetule garanteeritud töökoht. Küll ei nõustu ringkonnakohus T. Holmiga selles, et süüdimõistetuga on sõlmitud tähtajatu tööleping ning kui süüdimõistetu vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt, siis oleks tal ka vabaduses garanteeritud töökoht. Nimelt nähtub süüdimõistetu esitatud töölepingust, mis on sõlmitud 03.11.2021 (oluliselt peale seda, kui vangla esitas kinnipeetava materjalid kohtule arutamiseks) T. Holmi ja AS HKSCAN ESTONIA vahel, et see on tähtajalisena. Nii tuleneb töölepingu punktist 1, et töötaja alustab töötamist 03.11.2021 ning tööleping on sõlmitud TLS § 9 lg 1 alusel tähtajalisena kuni 31.12.2021 (töömahu ajutine suurenemine). Seega ei ole alust käesolevalt arvata, et süüdimõistetul oleks ka peale vabanemist tähtajatult töökoht garanteeritud ning seega ei saa ka tõsikindlalt väita, et töökoha puudumisel oleks isikul alus elukoha vahetamiseks, majandusliku toimetulekust tulenev risk puuduks või kokkupuuted kriminaalkorras karistatud isikutega puuduksid.
20. Ringkonnakohtul puudub veendumus selles, kas süüdimõistetu on ka reaalselt muutunud või teeb asju ainult siis, kui tal seda kästakse. Nii süüdimõistetu küll tunnistab, et tal on probleeme alkoholiga ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisega on justkui saanud aru alkoholi ja õigusrikkumiste vahelisest seostest, kuid leiab, et keegi ei ole teda aidanud ja keegi ei ole teda kohustanud raviks, programmideks jne, mistõttu ei saa talle ette heita probleemiga tegelemisest keeldumist. Seega on see tõendamata. Ringkonnakohus aga leiab, et ei kohtud ega kriminaalhooldajad ei ole süüdimõistetu lapsehoidjad. Vangla iseloomustusest tuleneb järgmine seoses alkoholist tuleneva riskiga. T. Holmil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Möönab probleeme alkoholi liigtarvitamisega, tunnistab, et hakkas igavusest alkoholi tarvitama. Esmakordne tarvitamine oli 15-aastaselt koos sõpradega. Sellest ajast alates on alkoholi tarvitamine sagenenud. Alkoholi tarvitas enne vangistust umbes 5 korda nädalas, juues peamiselt lahjat alkoholi (õlu). Alkoholi tarvitas peamiselt koos elukaaslasega. Tunnistab, et alkoholi kuritarvitamise tõttu on tekkinud terviseprobleemepaanikahäire, enesetunne on oluliselt halvem, kui alkoholi ei ole tarvitanud. 3 Vägivallakuritegude toimepanemisel on olnud alkoholijoobes, sh ka viimase kuriteo toimepanemisel, kui kasutas elukaaslase suhtes füüsilist vägivalda ja korduvalt. Vabaduses on osalenud Tervise Arengu Instituudi alkoholivõõrutuse projektis, kuid loobus. Vanglavälise psühhiaatri hinnangul puudus isikul igasugune huvi ja koostöövalmidus. Varasemalt kriminaalhooldusel olles ei ole soovinud osaleda AA kohtumistel ega vastu võtnud abi alkoholisõltuvusega tegelemiseks. Vestlusel on väljendanud arvamust, et peamine asi, kuidas alkoholi mitte tarvitada, on sellest ise hoiduda. Senine kinnipeetava käitumismuster ilmestab, et ta ei ole olnud huvitatud alkoholi kuritarvitamisest loobumisest. Seega on ilmne, et alkoholil on tugev mõju süüdimõistetu käitumisele. Kuigi kriminaalhooldus koos nõuetega ning kohustustega on kriminaalhooldusalust toetavad, ei saa neid edukalt läbi viia, kui isikul endal puudub nende läbimiseks motivatsioon. Selleks, et kõiges õiguskuulekalt käituda, ei saa ega peagi kohus süüdimõistetuid kohustama. Süüdimõistetul peab olema endal motivatsioon käituda õiguskuulekalt ning tal tuleb selleks astuda samme ka ilma kohustuste määramiseta. Ei tule ära oodata järgmist kuritegu, et keegi kohustaks süüdimõistetut alkoholist loobuma. Süüdimõistetu väide, justkui keegi ei ole teda aidanud või kohustanud alkoholisõltuvusega tegelema, on asjakohatu.
21. Süüdimõistetu leiab, et ta käitumine on vangistuses hea ja ta on individuaalset täitmiskava täitnud, mis tähendaks justkui ta peaks vabanema automaatselt. Ringkonnakohus kordab seega siinkohal juba maakohtu poolt väljatoodut veelkordselt. Riigikohtu lahendist asjas 1-09-14104 punktist 21 tuleneb, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Aga see ei ole veel kõik, kuigi selline mulje jääb määruskaebusest. Individuaalse täitmiskava läbimine ei tähenda automaatset tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nii tuleneb ka ülalviidatud Riigikohtu praktikast, et süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Siinkohal tuleb märkida, et ka enne vangistust oli süüdimõistetul elukoht ning ei ole alust arvata, et puudus lähedaste teotus. Ometigi ei hoidnud need ära uut kuritegu ning puudub alus arvata, et käesolevalt oleks nende asjaoludel oluliselt suuremat kaalu. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetul edasiselt võimalik näidata, et tema avavanglasse paigutamine oli põhjendatud, ta suudab käia nõuetekohaselt tööl ning järgida korda ning täita edasi individuaalset täitmiskava, sest kohtule nähtuvalt, on planeeritud tegevusi ka edasiselt.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
23. novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4