Obsah (4)

§ 49§ 48§ 47§ 217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 2. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-4465 Tsiviilasi Kristina

) § 48 lg 1 p 1 alusel selle täiteasja ning alustas

1. jaanuaril 2021 sama täitedokumendi alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/
2. Avaldaja esitas
3. veebruaril 2021 täituri tegevuse peale kaebuse. Täitur leidis
4. märtsi
5. a otsuses, et täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamine oli põhjendamatu ning ekslik. Täituri esitatud dokumentide järgi täitemenetluse lõpetamise kohta on avaldaja võla tasunud. Lisaks oleks täituril tulnud vabandada, olukorda selgitada ning pakkuda kokkuleppeid, mitte algatada uut täitemenetlust. Ei ole eluliselt usutav, et kui täitur lõpetab menetluse sissenõudja avalduse alusel ja alustab järgmisel päeval sama täitedokumendi alusel uue menetluse, on menetlus lõpetatud ekslikult. Täitur oleks võinud
6. jaanuari
7. a otsuse menetluse lõpetamise kohta tühistada. Kuna menetlus on lõppenud ning täitedokumendist tulenev nõue hakkab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi aeguma, oleks mõistlik menetlus lõpetada. Isegi kui sissenõudja võttis avalduse ise tagasi, tuleb tal välja tuua, milline on võla suurus, miks ta seda nõuab, ning tõendada, et võlg on tasumata. Samuti tuleb tal välja tuua, kas ta on nõudest 2 kirjalikult loobunud, kuna sellisel juhul ei tohiks uut menetlust algatada (

§ 49lg 2).

Avaldajale tundub, et täitur soovib rikastuda.

1. jaanuari
2. a täitmisteates on märgitud põhivõla suurusena 3499 eurot 16 senti, kuid rahalise nõude arestimise aktis on võla suurusena märgitud 4028 eurot 83 senti.
3. Täitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palus täitur jätta avaldaja kanda. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/540 on lõpetatud täituri
4. veebruari
5. a otsusega ja täitur on seda
6. märtsi
7. a otsuses avaldajale selgitanud. Seega ei ole enam võimalik seda täiteasja lõpetada. Kui avaldaja soovib saavutada täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu, tuleb lähtuda

§-s 481 sätestatust. Sissenõudja esitas

1. jaanuaril 2021 täiturile avalduse täitemenetluste (sh nr 084/2007/1627) lõpetamiseks tingimusel, et täitur loobub kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg-s 2 sätestatud tasust sissenõudja vastu. Kui täitur tasust ei loobu, palus sissenõudja jätta avalduse käiguta. Täitur lõpetas
2. jaanuaril 2021 sissenõudja
3. jaanuari
4. a avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2007/1627 ning edastas avaldajale täitemenetluse lõpetamise otsuse. Täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamise järgselt selgus, et sissenõudja esitatud avalduses täitemenetluse lõpetamise eelduseks seatud tingimus ei ole saabunud ega saabugi. Täitur edastas
5. veebruaril 2021 avaldajale teate, milles selgitas, et pärast täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamist on selgunud, et täitemenetluse lõpetamise tinginud asjaolu on ära langenud, täitedokumendist tulenev nõue on täitmata ja seetõttu oli täitemenetluse lõpetamine põhjendamatu (ekslik). Kuivõrd täitemenetluse lõpetamine oli põhjendamatu (ekslik), siis jätkab täitur avaldaja suhtes täiteasjas nr 084/2007/1627 menetlust. Ühtlasi palus täitur jätta tähelepanuta täiteasjas nr 084/2021/540 saadetud täitmisteate. Koos teatega edastas täitur avaldajale ka täiteasja nr 084/2021/540 lõpetamise otsuse. Avaldaja esitas
6. veebruaril 2021 täituri tegevuse peale kaebuse täiteasjas nr 084/2007/1627, mille täitur jättis
7. märtsi
8. a otsusega rahuldamata. Täitur eksis
9. jaanuaril 2021 täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamisel KTS § 41 lg 2 tõlgendamisel, leides, et see säte on dispositiivne ehk lubatud on jätta sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse lõpetamisel sissenõudjalt tasu nõudmata. Justiitsministeerium edastas
10. veebruaril 2021 täiturile teate, mille kohaselt ei saa täitur lõpetada sissenõudja avalduse alusel täiteasja enne, kui on koostanud sissenõudjale tasu otsuse ja viimane on maksnud KTS § 41 lg-s 2 ettenähtud tasu. Kui täitur lõpetab täiteasja tasu nõudmata, on tegemist tasu võtmise korra rikkumisega. KTS § 28 lg-st 2 tuleneb, et täituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid kohtutäituri seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Neid põhjendusi arvestades leidis täitur, et

§ 48

lg 1 p 1 alusel täitemenetluse lõpetamine ilma sissenõudjalt tasu küsimata ei ole seadusega lubatud. Analoogia korras tuleb lähtuda TsÜS § 109 lg-s 1 sätestatust. Täitur ei saanud täitemenetlust täiteasjas nr 084/2007/1627 kehtivalt lõpetada, sest täitemenetluse lõpetamise eelduseks olev sissenõudja poolne tingimus oli seadusega vastuolus.

1. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, tunnistada täituri tegevus täiteasja nr 084/2007/1627 menetlemisel õiguspäraseks, tuvastada täiteasja 3 nr 084/2007/1627 lõpetamine tühise sissenõudja avalduse alusel ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja esitas
2. jaanuaril 2021 täiturile tingimusliku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kuna see avaldus ei lähtunud Justiitsministeeriumi
3. veebruari
4. a kirjas märgitust, oli sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks tühine ning täituri poolt täitemenetluse lõpetamine ekslik. Avaldaja palus täituril jätkata senist täitemenetlust. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Maakohus jättis avaldaja
6. mai
7. a kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras sissenõudja menetluskulude suuruseks 180 eurot ning mõistis selle avaldajalt sissenõudja kasuks välja. Määruse kohaselt ei anna täitur poolt täiteasja nr 084/2021/540 lõpetamine
8. veebruaril 2021 alust jätta kaebust läbi vaatamata. Kuna kohus peab kaebuse lahendamisel andma hinnangu täituri tegevuse õiguspärasusele, lahendab kohus avaldaja kaebused mõlemas täiteasjas sisuliselt. Täitemenetluse lõpetamise alused on toodud

§-s

1. Täitur peab oma tegevuses lähtuma formaliseerituse printsiibist ja sissenõudja taotlustest. Vaidlust ei ole selles, et sissenõudja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja uue täitemenetluse alustamiseks. Kuna sissenõudja avaldus oli tingimuslik ning täituril puudus KTS § 28 lg-st 2 tulenevalt õigus sõlmida kokkuleppeid tasu saamise osas, ei saanud täitur täitemenetlust kehtivalt lõpetada. Täituril on õigus saada KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu ka siis, kui sissenõudja avaldusest loobub või sissenõudja nõuet täielikult täitemenetluses ei rahuldata. Iseenesest on õige avaldaja seisukoht, et sama täitedokumendi alusel saab uue menetluse algatada vaid täitmata nõude ulatuses, kuid see ei ole praegusel juhul asjakohane. Kohtul puuduvad andmed, et täitemenetluses nõutakse avaldajalt rohkem kui täitedokumendis ja täituri tasu otsustes märgitud. Kui avaldajalt nõutakse siiski rohkem, tuleb avaldajal esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täituri tegevuse peale esitatava kaebusega sellist vaidlust lahendada ei saa. Täiturilt ei saa nõuda vabandamist. Täitur on avaldajale olukorda selgitanud ning Justiitsministeeriumi kirjas toodud põhjendustel alustatud täiteasja lõpetanud. Kuna täiteasi nr 084/2021/540 on lõpetatud, ei saa selles asjas maakohtu
2. augusti
3. a määrust täita. Menetlus täiteasjas nr 084/2007/1627 saab toimuda täitedokumendist tuleneva nõuda tasumata osa sissenõudmiseks. Kui avaldaja soovib saavutada täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu, tuleb tal lähtuda

§-s 481 sätestatust. Praeguses menetluses ei ole avaldajal võimalik aegumise kohaldamist saavutada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub
2. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning rahuldada taotlus täitemenetluste nr 084/2007/1627 ja 084/2021/540 lõpetamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda. 4 Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja on üksikema ja tal on erivajadusega laps, seega on tal tööl käimine piiratud. Asjas oli mitu menetlusosalist. Kuna nõue esitati täituri vastu, ei saa sissenõudjal olla menetluskulusid. Lisaks ei saanud sissenõudjal kuluda vastuse koostamisele rohkem kui 20 minutit. Samuti ei ole märgitud, kui palju on kogu menetluskulu. Seega on rikutud TsMS § 176 lg-t
3. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks TsMS § 176 lg 2 alusel andnud tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Rikutud on ka TsMS § 176 lg-d 7 ja 8, kuna avaldajale ei ole menetluskulude nimekirju kätte toimetatud ega määranud tähtaega menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Täitur lõpetas menetluse

§ 48

lg 1 p 1 alusel, st sissenõudja avalduse alusel.

§ 49

lg 1 alusel vabastab täitur täitemenetluse lõpetamise korral vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale. Täitur saatis avaldajale teate, et tema vara on aresti alt vabastatud, kuid mõned päevad hiljem teavitas, et alustas sama täitedokumendi alusel täitemenetluse. Täitur on käitunud ebaprofessionaalselt. Avaldaja ei ole käsitlenud täituri tasusid ega aegumist. Kohus peaks lahendama konkreetset nõuet. Kohus oleks pidanud andma avaldajale võimaluse esitada teiste menetlusosaliste arvamuste kohta oma seisukohad ning küsima lõplikud seisukohad.

1. Täitur vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täitur jääb maakohtule
2. aprillil 2021 esitatud seisukohtade juurde.
3. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja jääb maakohtule
4. aprillil 2021 esitatud seisukohtade juurde. Sissenõudja lisab, et talle on täitemenetluses nõude rahuldamata jätmise tõttu tekkinud kahju ning avaldaja tekitab sissenõudjale täiendavaid kulusid põhjendamatute avalduste ja kaebuste esitamisega.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab avaldaja
7. märtsi
8. a maakohtule esitatud kaebuse täituri
9. märtsi
10. a otsuse peale läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 084/2021/540, ning muus osas rahuldab maakohtule esitatud kaebuse. Ringkonnakohus tühistab täituri
11. märtsi
12. a otsuse ja kohustab täiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13. Asja materjalidest nähtuvalt algatas täitur avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2007/
14. Sissenõudja esitas
15. jaanuaril 2021 täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48

lg 1 p 1 alusel juhul, kui täitur loobub KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasunõudest sissenõudja vastu (tl 40). Täitur lõpetas

1. jaanuari
2. a otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 084/2007/1627 (tl-d 6–7). 5 Sissenõudja esitas
3. jaanuaril 2021 täiturile avalduse võlgniku suhtes uue täitemenetluse algatamiseks sama täitedokumendi alusel (tl 44). Täitur algatas võlgniku suhtes
4. jaanuaril 2021 uue täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/540 (tl-d 8–11). Täitur teavitas avaldajat
5. veebruaril 2021, et lõpetas võlgniku suhtes algatatud täiteasja nr 084/2021/540 menetluses

§ 48

lg 1 p 7 alusel (tl 38), kuna pärast täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 084/2007/1627 selgus, et lõpetamise tinginud asjaolu on ära langenud, täitedokumendist tulenev nõue on täitmata, mistõttu jätkab täitemenetlust täiteasjas nr 084/2007/1627 (tl 41). Avaldaja esitas

1. veebruaril 2021 täituri tegevuse peale kaebuse, milles palus täitemenetlused täiteasjades nr 084/2007/1627 ja nr 084/2021/540 lõpetada (tl-d 12–13). Täitur jättis avaldaja kaebuse
2. märtsi
3. a otsusega rahuldamata (tl-d 15–17).
4. Kaebus täituri otsuse peale on TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Samuti selgitab kohus TsMS § 5 lg 3 järgi hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seejuures ei ole ka ringkonnakohus TsMS § 652 lg-st 8 tulenevalt seotud kaebuse õigusliku põhjendusega, vaid kohaldab seadust ise. Kuna avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse täies ulatuses (sh täituri tegevuse osas täiteasja nr 084/2007/1627 jätkamisel), tuleb ringkonnakohtul kontrollida kogu kaebuse piires materiaalõiguse kohaldamist ning kõikide vaidlustatud asjaolude tuvastamist.
5. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldaja kaebus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 084/2021/
6. Asja materjalidest nähtuvalt on täitur selle täitemenetluse
7. veebruari
8. a otsusega juba lõpetanud (tl 38). Avaldaja ei soovi seda
9. veebruari
10. a täitemenetluse lõpetamise otsust vaidlustada ega taotle täitemenetluse jätkamist. Lisaks ei riku see otsus avaldaja subjektiivseid õigusi, vaid on pigem tema huvides. Esitatud kaebusega ei ole enam võimalik saavutada täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 084/2021/
12. Iseenesest ei piira kehtiv õigus sissenõudja võimalust esitada

§ 48

lg 1 p 1 järgi avaldust käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel

§ 49

lg 2 alusel uuesti täituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata.

§ 48

lg 1 p 1 alusel täitemenetluse lõpetamine ei tähenda alati seda, et täitedokumendist tulenev nõue on täidetud.

§ 49

lg 2 teise lause kohaselt ei või sissenõudja pöörduda uuesti täituri poole siis, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud. Samas märgib ringkonnakohus, et kui täitur on võlgniku suhtes alustatud täitemenetluse

§ 48

lg 1 p 1 alusel otsusega lõpetanud, ei ole võimalik samas täiteasjas menetlust enam hiljem jätkata (st täiteasja menetlus lõppeb lõplikult). Järelikult jättis maakohus põhjendamatult avaldaja kaebuse täiteasja nr 084/2007/1627 puudutavas osas rahuldamata. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. 6 13.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda täitemenetluse seadustik täituril täitemenetluse lõpetamise otsust ise omal algatusel tühistada ega juba lõpetatud täitemenetlust uuendada (erinevalt

§ 47

lg-s 2 sätestatud täitemenetluse uuendamisest pärast täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu äralangemist). Täitur saab ise täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistada või seda muuta üksnes olukorras, kus menetlusosaline on selle

§ 217lg 1 alusel vaidlustanud.

Sellisel juhul saab täitur kaebuse läbivaatamisel avastatud vea täitemenetluse lõpetamise kohta

§ 217lg 5 alusel tehtava otsusega parandada.

Järelikult olukorras, kus menetlusosaline täituri

1. jaanuari
2. a täitemenetluse lõpetamise otsust täiteasjas nr 084/2007/1627 ei vaidlustanud, ei saanud täitur seda otsust ise omal algatusel tühistada ning lõpetatud täitemenetlust uuendada (jätkata). Täituri seisukoht, nagu saaks ta tehtud täitemenetluse lõpetamise otsuseid omal algatusel (väljaspool kaebemenetlust) tühistada, ei ole ka kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, kuna menetlusosalistel puuduks kindlus täitemenetluse lõpetamise kehtivuse osas, samuti tekitaks see määramatust täituri otsuse peale edasikaebamisel. 13.
3. Ringkonnakohus ei nõustu täituri ja sissenõudja seisukohtadega, nagu olnuks sissenõudja avaldus tingimuslik ning asjas kohalduks TsÜS §
4. Kohtutäituri otsuse kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust, mitte tsiviilkohtumenetluse üldosa seaduses tehingu tühisuse kohta sätestatust. Sissenõudja avaldus menetluse lõpetamiseks veel täiteasja menetlust ei lõpeta. Menetlus täiteasjas lõppeb kohtutäituri poolt vastavasisulise otsuse tegemisega. Täitemenetluse seadustik ei võimalda täitemenetlust lõpetada TsÜS §-s 102 sätestatud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Täitemenetluse lõpetamine ei saa sõltuda mingist asjaolust, mille saabumine ei ole täitemenetluse lõpetamise hetkel kindel ning mis saaks mõjutada täitemenetluse lõpetamise kehtivust. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on täitemenetluse lõpetamine

§ 48lg 1 p 1 alusel lõplik.

Lisaks ei ole sissenõudja

1. jaanuari
2. a avalduses märgitud soov lõpetada täitemenetlus sissenõudjalt KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata (tl 40) TsÜS § 102 mõttes tingimuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist seaduse tõlgendamise küsimusega. Seaduse tõlgendamist ei saa lugeda TsÜS § 102 tähenduses edasilükkavaks tingimuseks. Täitur on ka ise möönnud, et eksis KTS § 41 lg 2 tõlgendamisel (tl 35 pöördel). 13.
3. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist täituri poolt ning täitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, tuleb täituril teha sissenõudjale tasu väljamõistmise otsus ning sissenõudjal tuleb täiturile maksta KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu. Kui täitur on lõpetanud täitemenetluse ilma sissenõudjalt KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata, on täitur rikkunud tasu võtmise korda (KTS § 28 lg 2), kuid see ei mõjuta võlgniku (avaldaja) suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist. 13.
4. Ringkonnakohus lisab, et avaldaja ei saa

§ 217alusel täituri tegevuse peale esitatud kaebuses nõuda täiturilt vabandamist.

Samuti ei saa avaldaja praeguses kaebusemenetluses nõuda täitemenetluse lõpetamist täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluse lõpetamiseks 7 täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu tuleb juhinduda

§-s 481 ja §-s 2231 sätestatud korrast. 13.

1. Eelmärgitust tulenevalt tuleb täituri
2. märtsi
3. a otsus tühistada ning kohustada täiturit võlgniku
4. veebruari
5. a kaebust uuesti läbi vaatama. Kohus ei saa täituri otsuse tühistamise korral ise täituri asemel uut otsust teha. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb täituril arvestada mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti, sh kontrollida, kas menetlusosalised on vaidlustanud täituri
6. jaanuari
7. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr 084/2007/
9. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus avaldajalt küsinud seisukohta menetluskulude kohta. TsMS § 176 lg-te 7 ja 8 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri vastaspoolele kätte toimetada ning anda talle mõistlik võimalus avaldada nende kohta seiskoht. Ringkonnakohtule kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohus teinud sissenõudja menetluskulude nimekirja avaldajale nähtavaks. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks sissenõudja
10. aprilli
11. a menetlusdokumendis sisalduva menetluskulude nimekirja enne selle lahendamist edastanud kirjalikuks seisukohavõtuks avaldajale. Samas oli avaldajale tagatud võimalus esitada menetluskulude osas seisukoht määruskaebuses. Lisaks tühistab ringkonnakohus käesoleva määrusega maakohtu määruse mh menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas, millega jäid puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda.
12. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus määruskaebuse muudele väidetele.
13. Kuna määruskaebuses on palutud ringkonnakohtul lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2007/1627, kuid kohus ei saa täituri
14. märtsi
15. a otsuse tühistamise korral ise täituri asemel uut otsust teha ega ka täitemenetlust ise lõpetada, rahuldab kohus kaebuse osaliselt.
16. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab täituri
17. märtsi
18. a otsuse, jäävad menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel täituri kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele muutub ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Seetõttu juhindub ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kohtupraktikas TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu
19. aprillil
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22;
21. aprilli
22. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 8 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest