) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte teise lõike järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 ja 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (
Wise kontol olev raha 3175,87 eurot. Kohustusi on ettevõttel kokku 252 642 eurot. Registrisse kantavat vara ei ole. Ajutise halduri hinnangul ei ole osaühingu majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Ettevõtte tegevus on lõppenud. Kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot ja haldurile antakse üle raamatupidamisega seotud dokumendid ja elektroonilised andmed, siis võib selguda, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pankrotimenetluse kulud vähemalt 3300 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus tegi pankrotimenetluses huvitatud isikutele ettepaneku tasuda menetluse kulud kohtu deposiiti. Kohtu kontrollitud andmetel ei ole nõutud summat deposiiti tasutud. Seega lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesoleval hetkel puuduvad piisavad andmed, et võtta seisukoht võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. 8. Vastavalt
lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.
Kohus leiab, et võlausaldaja on õigustatud isik
Võlausaldaja on kinnitanud, et on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest 3 vastutavate isikute väljaselgitamiseks. Menetluse eesmärk on vastutusotsuse koostamine, kuid otsuse kehtivus eeldab juriidilise isiku õigusvõimet. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti taotlus võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamiseks on nendel asjaoludel põhjendatud. Arvestades haldusmenetluse võimalikku kestust, on põhjendatud ka likvideerimise pikendamine 6 kuuni. Kohus rahuldab taotluse. Kohus märgib, et kui kohus on õigustatud isiku taotlusel võlgniku registrist kustutamise tähtaega pikendanud, ei või teda registrist kustutada enne selle tähtaja möödumist (vt Riigikohtu 20.11.2013 määrus 3-2-1-125-13 p 14). 11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankroti välja kuulutamata jätmisel pankrotimenetluse raugemise tõttu on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kuna esile ei ole toodud, et dokumentide hoidjaks tuleks määrata mõni muu isik, siis määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks ettevõtte viimase juhatuse liikme Kaido Luige. 12.
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. 13.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 14. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 15. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Haldur käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 9,5 tundi, sh pankrotiavalduse materjalidega tutvumine, seisukoha ja tegevusplaani kujundamine (1 tund); päringute koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse kohtutäituritele ja pankadesse osaühingu vara ning kohustuste väljaselgitamine (1 tund); ajutise halduri toimiku koostamine (1 tund); kogutud dokumentide ja andmete analüüsimine (2 tundi); täiendavate päringute tegemine ja vastuste analüüs (1 tund) ning ajutise halduri arvamuse koostamine (3,5 tundi). Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 116,80 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1331,52 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud 4 töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. See teeb põhjendatud tasu suuruseks 1331,52 eurot (9,5 × 116,8 + 20%). 16.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kuna ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgnikul on vara 3175,87 eurot, piisab võlgniku varast vajalike väljamaksete tegemiseks ja ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamine riigi vahenditest ei ole põhjendatud. 17.
lg 8 neljanda lause kohaselt määrab kohus võlgniku likvideerimismenetluse tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille likvideerimise tähtaja pikendamise taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Maksu- ja Tolliametil tuleb seega viidatud sätte alusel tasuda ajutise halduri tasu ja kulude katteks 396,25 eurot ja võlgniku kanda jääb 935,27 eurot (1331,52 - 396,25). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.