) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (
lg 1) Renovum OÜ nõue A K vastu koosneb põhivõlgnevusest 19 402,52 eurot, intressidest 2200,83 eurot ja viivistest 7267,45 eurot ning jooksva viivise nõudest. Nõuete aluseks on A K ja xxx vahel 12.06.2019 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisinguleping nr xxx, mida A K ei täitnud nõuetekohaselt. 02.04.2020 kirjaga ütles xxx liisingulepingu üles. 21.05.2021 loovutas xxx liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse Renovum OÜ-le. 2
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohus jätab välja kohtuotsuse põhjendava osa nõude osas, milles kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldas. Kohtuotsuse põhjendav osa (hagi osaliselt rahuldamata jätmine, menetluskulude jaotus) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldus on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt viivise 7267,45 eurot tasumist, mida on arvestatud võlgnevuselt kuni lepingu ülesütlemise kuupäevani 02.04.2020 ja edasi hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.07.2021 viivisemääraga 0,081% päevas järgmiselt: 11.12.2019 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 74,85 eurot arvestatud viivis 6,85 eurot. 11.01.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 121,72 eurot arvestatud viivis 8,08 eurot. 11.02.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 124,67 eurot arvestatud viivis 5,15 eurot. 11.03.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 127,68 eurot arvestatud viivis 2,28 eurot. 03.04.2020 kuni 08.07.2021 võlgnevuselt 19 402,52 eurot arvestatud viivis 7245,09 eurot. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et xxx ja kostja on kokku leppinud lepingu tüüptingimuse punktis 7.5, mille kohaselt on xxx-il õigus nõuda viivist viivisemääras 0,081% päevas. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-25-16, p 13). Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,081% teeb aastaseks viivisemääraks 29,57% (0,081%*365=29,57), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses nõudelt eurot arvestatud viivise summa on kokku 1967,67 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: 11.12.2019 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 74,85 eurot arvestatud viivis on 1,87 eurot, 11.01.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 121,72 eurot arvestatud viivis on 2,21 eurot, 11.02.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 124,67 eurot arvestatud viivis on 1,42 eurot, 11.03.2020 kuni 02.04.2020 võlgnevuselt 127,68 eurot arvestatud viivis on 0,64 eurot. 03.04.2020 kuni 08.07.2021 võlgnevuselt 19 402,52 eurot arvestatud viivis 1961,53 eurot. Kokku sissenõutavaks muutunud viivisenõue 1967,67 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1967,67 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 5299,78 eurot tasumise nõudes (7267,45-1967,67 =5299,78).
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 19 402,52 tasumata osalt alates 09.07.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,081% päevas 3
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 34 499,47 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 25 123,22 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 72,82% ulatuses ja jättis rahuldamata 27,18% ulatuses (25 123,22 34 499,47-st on 72,82%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 72,82% ulatuses ning hageja kanda 27,18% ulatuses. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.