KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number

) § 96 mõttes. Selline lahendus viiks aga kostja rikastumiseni. Juhul kui asuda seisukohale, et E.H.lt saadud summa ei ole elatis, tekib E.H.l õigus nõuda lapse emalt ilma õigusliku aluseta tasutud summad tagasi. Antud juhul on E.H. ütlustega tõendatud, et raha oli mõeldud lapsele vajaliku soetamiseks ning lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise toetamiseks. Maakohus ei ole sisustanud kõlbelise kohustuse mõistet lähtuvalt antud asjast. Praegusel juhul oli E.H.le teada, et hagejal ei olnud võimalik kostjat majanduslikult toetada. E.H. majanduslik panus on olnud märkimisväärne ja seda ei saa lugeda kõlbelise kohustuse täitmiseks ega muuks hea tava avalduseks. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas pidi mõistlik inimene mõistma regulaarseid ja järjepidevaid ülekandeid lapse kontole selgitusega „lasteaia raha“ ja saadud sularaha üle 2000 euro, kui see ei olnud kohtu hinnangul mõeldud lapse ülalpidamiseks. Antud juhul on ülalpidamise kohustuse täitnud lapse vanaema (VÕS § 78,

§ 96

lg 1) ning ülalpidamiskohustus tuleb lugeda täidetuks vanaemana antud ülalpidamise ulatuses. Hea usu põhimõtte vastane ning eluliselt ebaõige on olukord, kus kostja võtab vastu vanaema antud ülalpidamise ja asub seda hagejalt teistkordselt nõudma. Hagejale ei olnud maakohtu menetluses kostja menetluskulude nimekirja esitatud ja e-toimikus nähtavaks tehtud. Kuna hagejal ei olnud võimalik kostja menetluskuludega tutvuda, ei oleks maakohus tohtinud neid menetluskulusid ka arvestada. Ringkonnakohus andis hagejale tähtaja apellatsioonkaebuse täiendamiseks menetluskulude osas. Hageja ei nõustu menetluskulude jaotusega ja palub kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning vähendada menetluskulude suurust.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud kohtuistungil vande all antud tunnistajate ütlusi, vaidlusaluste ülekannete selgitusi ja lähtunud asja lahendamisel õigetest õigusnormidest ning jõudnud õigetele järeldusteni. Kostja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et vanaemal ei olnud soovi täita hageja eest ülalpidamiskohustust. Tunnistaja E.H. ütlustest nähtub, et hagejal ja vanaemal ei olnud kokkulepet, et E.H. annab hageja eest kostjale ülalpidamist. E.H. ütlustest ei tulene E.H. teadmatust kasutada ülekannete tegemisel korrektset terminit „elatis“. Ütlustest nähtub soov toetada oma lapselast ja tema ema. E.H. tehtud kanded olid ebaregulaarsed ning erinesid summade poolest. Hageja ema kandis kostja kontole raha siis, kui kostja ema pöördus abi saamiseks hageja ema poole. Tõendamata on hageja väide, et kostja on hageja emalt saanud sularahas 2000 eurot. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 07.11.2018 ja 27.01.2019 tehtud ülekanded on tehtud kostja seaduslikule esindajale korteri ostu toetamiseks. Neid ülekandeid ei saa käsitleda hagejale tasutud elatisena. Kostja seaduslikule 6 esindajale ei olnud äratuntav, et vanaema antud raha ja asjad on elatis, mida ta maksa hageja asemel. E.H. ütlustest nähtuvalt ei saa diivanit ja televiisorit käsitleda kostjale elatise maksmisena. Kostja on seisukohal, et kõik kostja seadusliku esindaja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja mõistlikud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sundtäitetavast nõudest 470 euro suuruses osas ning jaotas ning määras kindlaks menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning muudab menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuginedes sellele, et tema täitedokumendist tulenev kohustus on täidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses saab lugeda, et hageja ema tehtud sooritused on tehtud hageja täitedokumendist tuleneva elatise maksmise kohustuse täitmiseks.
4. Hageja on hagis tuginenud erinevatel aegadel tehtud sooritustele, mille tegi tema ema. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei saa anda alust sooritused, mis on tehtud enne
5. novembrit
6. Tartu Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-16449 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis alates
9. novembrist
10. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja vanemal n ülalpidamiskohustus alates lapse sünnist. Seega isegi juhul, kui hageja ema enne
11. novembrit 2018 tehtud sooritusi saaks pidada hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks, on need tehtud ajavahemiku eest, mille osas ei ole täitemenetluses hageja vastu nõuet esitatud.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja saab tugineda enda ema tehtud pangaülekannetele, mis on tehtud alates
13. novembrist 2018 kuni Tartu Maakohtu
14. veebruari
15. a otsuse tsiviilasjas nr 2-18-16449 jõustumiseni. TMS § 221 lg 2 kohaselt ei ole üldjuhul küll sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks asjaolud, mis on tekkinud enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist, kuid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hageja neist asjaoludest kohtumenetluse ajal ei teadnud, saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes neile siiski tugineda. Hageja on väitnud, et sai enda ema tehtud pangaülekannetest teada alles
16. a veebruaris. Kostja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud, vaid on sellele ka ise hagivastuses tuginenud (tl 40).
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ema kostjale tehtud pangaülekandeid selgitusega „lasteaia raha“ ei saa lugeda hageja täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja täitedokumendist tulenevaks kohustuseks on maksta kostjale elatist, st pidada kostjat rahaliselt ülal. Ülalpidamine hõlmab

§ 99lg 2 järgi õigustatud isiku eluvajaduste katmist.

Lasteaiaealise lapse eluvajaduste hulka kuulub ka lasteaias käimine ja sellega seotud kulude katmine, mille katteks pangaülekannete selgituste järgi hageja ema raha kandis. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda kostja ja hageja ema sõnumivahetus (tl 43) seda, et hageja ema kandis raha üle muul eesmärgil kui lasteaiakulude katmine. Sõnumivahetuses on kostja ema küsinud hageja emalt raha, mainides erinevaid kulutusi, sh lasteaiakulu. Olukorras, kus hageja ema on ülekande selgituseks märkinud „lasteaia raha“ saab järeldada, et just selle katmiseks ülekanne tehtigi. Seega saab lugeda, et hageja ema selle selgitusega tehtud ülekanded on mõeldud lapse ülalpidamiskulude katteks.

§ 96

ja 7 § 105 lg 2 kohaselt on ülalpidamiseks kohustatud eelkõige lapse vanemad, kuid nende järel ka vanavanemad.

§ 106

kohaselt on vanavanematel ülalpidamiskohustus, kui vanem on sellest vabastatud (lg 1) või talt ei ole (ülemääraste raskusteta) võimalik ülalpidamist saada (lg 2). Hageja ema tunnistajana antud ütluste kohaselt andis ta raha, kuna soovis kostjat toetada ning hagejal ei olnud võimalik seda teha. See võib viidata nii hageja ema soovile täita enda ülalpidamiskohustust (asenduskohustusena) kui ka soovile täita hageja ülalpidamiskohustust. Samas tuleb arvestada sellega, et vanema ja vanavanema ülalpidamiskohustus ei ole kumulatiivne, st sõltumata sellest, kas hageja ema soovis täita enda või hageja kohustust kostjat ülal pidada on ülalpidamise andmisega hageja täitedokumendist tulenev kohustus täidetud. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on hageja ema teinud kostjale pärast

1. novembrit 2018 kokku kuus ülekannet, mille selgituseks on märgitud „lasteaia raha“: • • • • • •
2. detsembril 2018 – 55 eurot;
3. jaanuaril 2019 – 550 eurot, selgitusega „Lasteaia raha. Emale.“;
4. augustil 2019 – 100 eurot;
5. septembril 2019 – 100 eurot;
6. septembril 2019 – 65 eurot;
7. detsembril 2019 – 100 eurot.
8. jaanuari 2019 ülekandest oli hageja ema ja H.L. tunnistajana antud ütluste kohaselt 500 eurot mõeldud H.L.le kostja ema korteri sissemaksu hüvitamiseks. Seega saab kostja ülalpidamiseks lugeda sellest 50 eurot. Kokku on seega hageja ema ülekannetega täidetud hageja täitedokumendist tulenev kohustus kostjat ülal pidada 470 euro ulatuses, mille osas tuleb hagi osaliselt rahuldada ja sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust ülejäänud osas tühistada. Hageja on küll väitnud, et tema ema on kostjat ülal pidanud ka sularaha ja vallasasjade andmisega, kuid esitatud tõenditest ei nähtu, et see oleks toimunud pärast
10. novembrit 2018, st et seda saaks lugeda täitedokumendist tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja ema tunnistajana antud ütlustest nähtub, et ta on andnud sularaha ja vallasasju alates kostja sünnist, st ajast enne
11. novembrit
12. Kas ja millises ulatuses see pärast
13. novembrit 2018 toimus tunnistajate ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu. Samuti välistab neile asjaoludele tuginemise ka TMS § 221 lg 2, kuivõrd hageja on hagi p-s 1.10 kinnitanud, et hagejale oli teada asjaolu, et tema ema oli andnud kostjale sularaha ja vallasasju. Seega oleks hageja pidanud neile asjaoludele tuginema juba tsiviilasja nr 2-18-16449 menetluses.
14. Ringkonnakohus leiab, et hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa pidada ka hageja ema
15. novembri 2018 550 euro suurust ülekannet selgitusega „emale ja 50 kingituse jaoks“ ning
16. jaanuari 2019 ülekandest 500 euro suurust osa. Hageja ema ja H.L. tunnistajana antud ütluste kohaselt oli ülekantud raha mõeldud mitte kostja ülalpidamiseks, vaid H.L.le. Samuti ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks pidada kingituse tegemist.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et kostja on talle kahju tekitanud esitades õigustamatult avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kuigi ringkonnakohus tunnistab sundtäitmise osaliselt lubamatuks, ei anna see alust pidada kostja esitatud täitmisavaldust alusetuks. Vaatamata asjaolule, et hageja ema oli osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud, oli täitmisavalduse esitamise ajal suurem osa hageja täitedokumendist tulenevast kohustusest täitmata. Seega oli kostjal alus esitada täitedokument täitemenetluses täitmiseks. 8
18. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ligikaudu 13% ulatuses, mistõttu jääb 87% menetluskuludest hageja ja 13% kostja kanda. Kuivõrd maakohus otsuses hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määranud, määrab menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Selles menetluses saab maakohus võtta seisukoha ka hageja apellatsioonimenetluses esitatud vastuväidetele kostja menetluskulude suurusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 9