Obsah (12)

§ 377§ 657§ 659§ 651§ 381§ 363§ 235§ 378§ 173§ 666§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-12079 Tsiviilasi P.A. hagi E.E. vastu seltsinguvar

) § 378 lg 4 kohaselt rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja on palunud seada kostjale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXX esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot hageja kasuks. Hageja on märkinud, et seltsinguvarasse kuuluvate kinnistute ja autoremonditöökoja koguväärtus on 728 000 eurot. Sellest ½ võiks jätta poolte ühistele lastele ning ½ jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Seega ei ületa taotletav hüpoteegisumma hagi hinda. Kohus pidas põhjendatuks hagi tagamise abinõuks kostja omandis olevale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist 200 000 euro ulatuses. Arvestades hagiavalduses esile toodud asjaolusid, sh hageja rasket majanduslikku olukorda, pidas kohus põhjendatuks vabastada hageja hagi tagamise tagatise tasumise kohustusest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus on jätnud hagi õigusliku perspektiivikuse hindamata. Maakohus on rikkunud

§ 377lg-t 1.

Hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas. Kostja rõhutab, et ta on vaielnud vastu hageja väidetele seltsingulepingu sõlmimise, poolte ühise tegutsemise ja hageja poolt väidetavalt tehtud panuste kohta. Kostja jääb nende seisukohtade juurde. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et hageja esitatud tõendite kohaselt ei olnud hagejal tulenevalt tema majanduslikust seisundist võimalik 3 teha panuseid, mida ta väidetavalt teinud on. Hageja ei ole toonud väidetavalt seltsinguvarasse kuuluvate asjade ja õiguste puhul esile enda väidetava panuse suurust ega enda panuseid tõendanud. Hagi tagamise abinõu on kostjat ebamõistlikult koormav. Kostja märgib, et olukorras, kus on ilmne, et hagejal ei saa olla kostja vastu hageja esitatud nõuet, ei ole kostjale kuuluva XXXXX kinnistu hüpoteegiga koormamine õiguspärane. Kinnistut koormav kohtulik hüpoteek takistab kinnistu kasutamist tagatisena laenu võtmisel.

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja väide, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas, ei ole tõene. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks tõendid selle kohta, ta on teinud rahalisi või rahaliselt hinnatavaid panuseid seltsinguvarasse. Vaidluse keskmes on see, et mõlemad pooled on ühiselt vara omandades ja parendades omanud tahet ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ning mõlemad pooled on vara omandamiseks ja parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud panused. Hagi tagamise abinõu ei ole kostjat ebamõistlikult koormav. Kohtulik hüpoteek ei takista kostjal kinnistu võõrandamist, tema igapäevast toimetulekut ja majandustegevust, kuid tagab hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnisasja arvel oma nõue rahuldada. Samas ei ole XXXXX ainuke seltsinguvarasse kuuluv vara ja ülejäänud seltsinguvara on jätkuvalt kostja kasutuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657

lg 1 p 21 ja

§ 659). 6.

Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse hagi tagamise taotluse rahuldamise osas (resolutsiooni p-d 2-4), kuid ei ole vaidlustanud määrust osas, millega maakohus vabastas hageja hagi tagamise tagatise tasumisest (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. 7.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 7.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjärelduses õigesti leidnud, et

§ 377

lg 1 alusel on hagi tagamine põhjendatud, kuid nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on jätnud hagi õigusliku perspektiivikuse hindamata. Hagi tagamise puhul tuleb kontrollida, kas hagi rahuldamiseks esineb mõistlik edukuse perspektiiv. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtul on võimalik see rikkumine kõrvaldada. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud 4 (

§ 235ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3.

veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18). Ringkonnakohtu hinnangul vastavad täiendatud hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Õige on kostja seisukoht, et üheks hagi tagamise eelduseks on hagi õiguslik perspektiivikus. Hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi õiguslikku perspektiivi hinnates peab kohus mh kontrollima, kas hageja on nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

§ 235mõttes.

Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi on perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilajas nr 3-2-1-193-13, p 12). Hageja on esitanud hagi võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 580 ja 600 alusel seltsingulepingu alusel tekkinud seltsinguvara jagamiseks ja hagejale kuuluva osa hüvitamiseks. Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui: · mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); · pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22). Hageja on täiendatud hagiavalduses toonud välja faktilised asjaolud kronoloogilises järjekorras koos tõenditega, miks on hageja arvates pooled sõlminud seltsingulepingu, mis kuulub seltsinguvara koosseisu ja põhistanud, miks hageja arvates oli pooltel vara soetades ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Hageja on hagiavalduses põhistanud ja esitanud vastavad tõendid selle kohta, milline ja kui suur on tema panus ühise vara soetamisel. Kuigi hageja on esitanud ka ilmselt asjakohatuid väiteid, mis ei saa eespool toodud Riigikohtu praktika järgi olla seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise eelduseks (nt väited koristus- ja muude tavaliste majapidamistööde tegemise kohta), on hageja tuginenud ka sellele, et on teinud suuremaid rahalisi panuseid ühise elamu ehitamiseks ja selleks võetud laenu tagasimaksmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hageja nõude rahuldamine vähemalt osaliselt võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks. Hagi usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrollib, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid (vt nt Riigikohtu
7. oktoobri
8. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited XXXXX maja ehitusse kostjaga võrreldavate panuste tegemisest põhistatud. Hageja on välja toonud, et tema korteri müügist saadud 15 242,801 eurot kanti kostja pangakontole ning esitanud selle tõendamiseks müügilepingu. Arvestades poolte väiteid on tegu ligikaudu veerandiga maja ehitamiseks võetud laenu summast. Seega on võimalik hageja väidete õigsust eeldades pidada seda võrreldavaks panuseks XXXXX kinnisasja parendamiseks (maja ehitamiseks). Hagi tagamise otsustamisel ei lahenda kohus hageja esitatud nõudeid ega hinda pooltevahelisi õigussuhteid sisuliselt, vaid hindab esitatud nõuet ja tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatust (

§ 381lg 2).

Pooltevahelise vaidluse sisuliste asjaolude suhtes, millele kostja on määruskaebuses tuginenud, võtab maakohus seisukoha tsiviilasja sisulisel lahendamisel, sh 5 hindab maakohus sisulisel lahendamisel, kas hageja väited on tõendatud. Asjaolu, et kostja hageja nõuet ei tunnista, ei ole hagi tagamise abinõu tühistamise aluseks. Küsimused, kas mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes), sh tõendanud oma panuste suurust ning kas pooltel oli esemeid soetades või parendades ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks, tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. 7.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on täitmata.

§ 377

lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Olukorras, kus hageja nõue on suur ning võib esineda oht, et kostja ei suuda seda rahuldada, samuti on hageja välja toonud ohu, et kostja võib kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoida, on hagi tagamine õigustatud.

§ 378

lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine.

§ 378

lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu ei oleks ülemäära koormav. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Praegusel juhul on vajadus kindlustada käesoleva kohtuotsuse täitmine ehk hagi tagamise eeldused on

§ 377lg 1 alusel täidetud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada mõnda teist kostjat vähem koormavat ja hageja huvi sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõud. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. 8. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. 9. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

10.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul on vaidluse eseme väärtus üle 100 000 euro, saab käesoleva hagi tagamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 6