1 4-21-3710
lg 2 p 3 põhiseaduse §-ga 11 ja §-ga 22 vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata osas, milles säte võimaldab hinnata mõõtetulemuse usaldusväärsust ilma Doppleri helisignaali sisselülitamiseta. Jätta menetlusaluse isiku menetluskulud riigi kanda. Kohtuväline menetleja avaldas /KT tl 43-44/, et ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega, määratud karistus tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele ning otsuse tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /VTT tl 5/ ja väärteootsuses olevad väärteokirjeldused kattuvad. Jaanus Tintse tunnistas kohtuistungil, et tema juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit Audi A7 Sportback reg.nr XXX. Tunnistab, et kiirust sai ületatud. Tagant lähenes sõiduk, see provotseeris teda, ei läinud mööda. Ja ta otsustas selle auto eest ära sõita, kiirendas. Tunnistajad E A /KT tl 52-53pöördel/ ja L L /KT tl 53pöördel-54pöördel/ rääkisid kohtuistungil kokkulangevalt, et teostasid oma liikuvast sõidukist liiklusjärelevalvet, 2 4-21-3710 mõõtsid nii eest kui tagant lähenevate sõidukite kiirust. Oli pikk sirge, kiirusmõõturi radarisse lõi suur kiirus, taha vaadates oli näha intensiivsel kiirusel lähenevat sõidukit. Kiirus oli tablool ühtlane. Tabloo ülemine rida näitab eest lähenevaid sõidukeid ja alumine rida tagant lähenevaid sõidukeid, tegemist oli tagant läheneva sõiduki kiirusega. E A lukustas sõiduki kiiruse. Sõiduk intensiivselt jõudis järele, lasid sõidukil ette sõita ja peatasid sõiduki. Juhiga vesteldes juht tunnistas oma sellist kiirendamist. Politseisõiduki kaamera salvestiselt /VT tl 3 ümbrikus plaat salvestistega/ on näha, et tabloo hakkab näitama alumisel real (s.o tagant läheneva auto) kiirust kui see on 145 km/h, suureneb ühtlaselt, kiirus lukustatakse kui näit on 157 km/h, siis kiirus ühtlaselt langeb. Tagumise kaamera salvestuselt on näha, et ükski auto ei möödu J.Tintse juhitud autost kiiruse mõõtmise ajal. VTT tl 2 on kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt patrullpolitseinik E A on teostanud 07.08.2021 kell 13.00 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 26.km Jaanus Tintse poolt juhitud mootorsõiduki Audi A7 reg.nr XXX liikumiskiiruse mõõtmist. Kiirusmõõturi lugem 156 km/h, laiendmääramatus +/-5 km/h, lõplik mõõtetulemus 151 km/h. Kiirusmõõtur, mida kasutati, oli taadeldud 22.04.2021 /VTT tl 14/. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 lisa p 7.2 kohaselt liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg on 1 aasta. Kiirusmõõturit kasutanud ametnik E A kinnitas kohtuistungil /KT tl 52-23pöördel/, et on läbinud mõõtmiskoolituse ja seda kinnitab VTT tl 15 olev teatis. Kirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et mõõdetud on J.Tintse pool juhitud auto kiirust, mõõtevahend on taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja. Mõõteseaduse § 5 kehtestab nõuded mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisele. Lõige 1 kehtestab mõõtetulemuse jälgitavuse üldnõuded. Lõiked 4 ja 5 annavad volituse kehtestada Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril määrusega nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele ning mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamisele. Riigikohus on otsuse nr 4-17-5471 punktis 17 leidnud: „Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene aga automaatselt mõõtetulemuse usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-139-15, p 6.2). Mõõtetulemuse usaldusväärseks lugemiseks näeb liiklusseadus kiirusemõõtmisele ette mitmed lisanõuded. LS § 199 lg 6 kohaselt tuleb mõõtevahendi kasutamisel järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Mõõtetegevusele sätestab täiendavad nõuded ka LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile
“ (edaspidi määrus).“ Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 p 28-1 kohaselt liiklusjärelevalve on riiklik järelevalve liikluse üle. Liiklusjärelevalvet käsitleb LS 14.peatükk. LS § 198, § 199 lg 1 p 4 sätestavad, et liiklusjärelevalvet võib teostada sõidukiga, liikuvas toimkonnas, teisaldatava tehnilise vahendiga. LS § 199 lg 6 kohaselt mõõtevahendi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Lõike 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega - VV on 16.06.2011 määrusega nr 78 vastu võtnud määruse Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile
. 3 4-21-3710 LS § 194 sätestab liiklusjärelevalve teostajale esitatavad nõuded. Lõige 2 nõuab, et liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks. Kohtule on esitatud Stalker DSR 2X radari kasutusjuhised /KT tl 9-37/. Radar kasutab kiiruse mõõtmiseks Doppleri sagedusnihketehnikat. Stalker DSR 2X võimaldab Doppleri signaalide filtreerimist vastavalt nende suunale. Kasutusjuhendi kohaselt STALKER DSR 2X näidik annab radari kasutajale selge ja konkreetse pildi selle kohta, kuidas radar töötab ning milliseid objekte jälgitakse. Ainus pilk näidikule ütleb operaatorile, milline on objekti liikumiskiirus, selle sõidusuund ning asukoht patrullauto suhtes. Kasutusjuhendi lk 10 on Teated tablool (LED indikaatoril). Seal on nimetatud, millised teated tabloole ilmuvad kui esinevad tõrked kiirusmõõturi kasutamisel. Kohus märgib, et salvestis näitab, et kiiruse mõõtmisel tabloole veateateid ei ilmunud. Kaitsja tõi välja, et videos on näha, et vahetult enne seda, kui fikseeritakse näit 156 km/h, siis vasakul all ääres olev näit muutub ehk ta läheb 156 km/h peale ja siis põrkab tagasi 155 km/h peale ja siis pärast seda toimub fikseerimine mingil hetkel. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaitsjaga, kuna sellist järsku hüppelist muutust ei toimunud, kiirus oli siiski 157 km/h, mingil määral korra põrkas tagasi, ülejäänud ajal oli sujuvalt alla langev, mis näitab seda, et see on mõõdetud konkreetselt ühe sõiduki puhul. Kohus leiab, et salvestisel nähtavat kiiruse näidu muutumist ei saa kuidagi kirjeldada kui põrkamist. Kiiruse näit muutub, kuid see toimub sujuvalt. Algul on näidust näha mõõdetava sõiduki kiirendamine – kiirus tõuseb sujuvalt 145 km/h kuni157 km/h ja siis hakkab sujuvalt langema. Kiiruse mõõtmisele vahetult eelnevad ega järgnevad näidud ei muutu järsult. Kaitsja leidis, et ei ole tuvastatav olukord, kus teine sõiduk, mis J.Tintse järgi sõitis, tegelikult paiknes. Jaanus Tintse – see teine sõiduk sõitis selja taga ja möödus alles siis kui tema peatus politsei märguande peale, enne ei üritanud mööda sõita. Kohus leiab, et salvestiselt nähtuv ja J.Tintse ütlused kinnitavad, et teelõigul, kus kiirust mõõdeti, lähenes politseiautole esimesena J.Tintse poolt juhitav sõiduk, ükski auto ei üritanud temast sel ajal mööduda. Videolt on näha, et just J.Tintse sõiduk on see, mis politseisõidukile kiirelt läheneb. Seega kinnitavad tõendid, et mõõdeti just J.Tintse poolt juhitud sõiduki kiirust. Kaitsja leidis, et mõõtetulemus ei ole usaldusväärne, sest mõõtmisel ei kasutatud Doppleri helisignaali. Doppleri helisignaal oleks olnud vajalik ja oluline, et tuvastada võimalikud häired kiiruse mõõtmisel. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 vastu võetud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile
sätestab nõuded mõõtmistegevusele ja selle lõike 2 punkt 3 sätestab, et radarkiirusmõõturi kasutamisel kui Doppleri helisignaal on sisselülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. Seega kiiruse mõõtmist reguleerivad õigusaktid ei nõua Doppleri helisignaali sisselülitamist radarkiirusmõõturiga kiirusemõõtmisel. Kasutusjuhendi kohaselt Doppleri helisignaal on lisafunktsioon, mille kasutamine välistab vajaduse jälgida objekti liikumiskiiruse hindamiseks pidevalt näidikut /Stalkeri kasutusjuhis, KT tl 20 pöördel/. 4 4-21-3710 Tunnistajad A ja L kinnitasid, et radaril ei olnud sisse lülitatud Doppleri helisignaal, see ei ole enam nõutav. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kiiruse mõõtmisel ei kasutatud Doppleri helisignaali, ei muuda mõõtmistulemust mitteusaldusväärseks. Seda, et kiiruse mõõtmise ajal häireid ei esinenud, on näha politseiauto kaamera salvestiselt (kohus uuris seda eespool) ja seda kinnitavad ka tunnistaja A ütlused, et kui radar ei mõõda korralikult kiirust, on mingi takistus, siis tabloo hakkab hüplema, mitut erinevat kiirust sisse viskama, aga see kiirus oli ühtlane ja püsiv kuni juht kiiruse alla lasi. Kokkuvõtvalt kohus tuvastas, et kohtus uuritud tõendid – J.Tintse ja tunnistajate ütlused, kiirusemõõtmise kasutamise protokoll, taatlustunnistus, teatis politseiametniku E.A koolituste kohta, politseiauto kaamerasalvestis tõendavad, et kiiruse mõõtmisel on järgitud Mõõteseaduse, Liiklusseaduse ja nende alusel vastu võetud õigusaktide nõudeid, mõõtetulemus on jälgitav ja usaldusväärne. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et J.Tintse kiirust mõõdeti teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.Tintse on toime pannud väärteo, mida talle väärteootsuses süüks arvatakse. J.Tintse, sõites asulavälisel teel, kus suurim lubatud kiirus on 90 km/h, kiirusega 151 km/h, rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ja tema poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje. Kohtuistungil selgitas J.Tintse, et kiirust ületas seetõttu, et tagant tulev auto provotseeris teda, jõudis tema autole liiga lähedale ja ta otsustas eest ära sõita. Sellega on tõendatud, et J.Tintse ületas suurimat lubatud sõidukiirust teadlikult, pannes teo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. J.Tintse on talle süüks arvatud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.Tintse poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni. Kohtuväline menetleja on J.Tintset karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Karistamise alus on isiku süü. J.Tintse ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h. Kuigi kiiruse ületamine oli LS § 227 lg 4 ettenähtud süüteo alammäära lähedases määras, on sellises määras kiiruse ületamine keskmisest suurem. J.Tintse rikkus ühte liiklusseaduse normi. Kohus leiab, et J.Tintse süü talle süüks arvatava teo toimepanemisel on keskmisest suurem. Karistuse mõistmisel peab arvestama karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega. 5 4-21-3710 J.Tintse on kogu menetluse käigus teo toimepanemist tunnistanud ja tunnistas seda ka kohtuistungil. Samuti on ta toimepandud tegu kahetsenud ja kohus märgib, et kohtuistungil oli kahetsus siiras. Seega on karistust kergendavateks asjaoludeks kahetsus ja süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte /tl 38/ kohaselt puuduvad J.Tintsel kehtivad karistused. Kuna J.Tintse ületas tahtlikult maanteel ette nähtud piirkiirust üle 60 km/h, peab karistus andma talle selge signaali, et liikluseeskiri on täitmiseks rangelt kohustuslik. Kaitsja leidis, et karistuse eripeventiivne eesmärk ei tingi karistusena juhtimisõiguse äravõtmist, Tintse on karistamata, tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, et juhtimisõiguse äravõtmise tingiks menetlusalune isik või temast lähtuv mistahes asjaolu. Kohus nõustub kaitsjaga, et kohtupraktika on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine teenib eelkõige eripreventiivseid eesmärke ja see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei tingi karistuse eripreventiivne eesmärk J.Tintselt karistusena juhtimisõiguse äravõtmist – tegemist ei ole nn süstemaatilise rikkujaga, rikutud on ühte liiklusseaduse normi, J.Tintse tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Liiklusrikkumiste puhul tuleb arvestada ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Liikluseeskirjad on kehtestatud, et tagatud oleks kõikide liiklejate turvalisus. J.Tintse on kohtule avaldanud, et tal on töö tegemiseks ja lapse transportimiseks vaja mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus märgib, et J.Tintse teadis juba enne õigusrikkumise toimepanemist, et igapäevaelus on talle juhtimisõigus vajalik, kuid see ei ajendanud teda õiguskuulekalt käituma. Kokkuvõtvalt - J.Tintse süü on keskmisest suurem, ta tunnistas ennast toime pandud teos süüdi ja avaldas kohtuistungil siirast kahetsust, tal ei ole kehtivaid karistusi, ta rikkus ühte liiklusseaduse normi. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tuleb muuta. Kohus tühistab kohtuvälise mentleja poolt määrtaud karistuse ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda J.Tintse olukorda. Kohus karistab J.Tintset LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot. Juhindudes VTMS § 132 p 2 rahuldab kohus Jaanus Tintse kaebuse osaliselt, tühistab PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 06.09.2021. a otsuse väärteoasjas nr 2670,21,004422 määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. TAOTLUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE MENETLUSE ALUSTAMISEKS Kaebuse esitaja taotles tunnistada VV 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile
lg 2 p 3 põhiseaduse §-ga 11 ja §-ga 22 vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata osas, milles säte võimaldab hinnata mõõtetulemuse usaldusväärsust ilma Dopleri helisignaali sisselülitamiseta. Kaitsja leidis, et olukorras, kus ei nõuta Doppleri helisignaali kasutamist, on isikult ära võetud menetluslikud tagatised kontrollimaks mõõtetulemuse usaldusväärsust. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 vastu võetud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile
“ § 9 lg 2 p 3 – Radarkiirusmõõturi kasutamisel kui Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, ei tohi 6 4-21-3710 mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. Määrus on kehtestatud liiklusseaduse § 199 lg 7 alusel – Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis /VTT tl 2/ on pöördel rida – Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal ) oli: ühtlane, ühtlaselt tõusev/kõrgenev, ühtlaselt langev/madalduv, katkendlik. Helisgnaali iseloomustamiseks ühtegi nendest asjaoludest ei ole märgistatud. Kiirust mõõtis patrullpolitseinik E A, kes rääkis kohtuistungil, et helisignaali mõõtmisel ei kasutanud. Tunnistaja L L kinnitas sama. Kohus leiab, et kaitsja poolt nimetatud säte puudutab vaidlusalust valdkonda, s.o kiiruse mõõtmist radarkiirusmõõtjaga, kuid käesolevas asjas nimetatud sätet kohaldada ei tule. Säte reguleerib olukorda, kus Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, kuid tunnistajate ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et seekord Doppleri helisignaal sisse lülitatud ei olnud. Kaitsja väide, et mõõtetulemuse usaldusväärsust saaks tõendada vaid Doppleri helisignaal, ei ole asjakohane. Kasutusjuhendi kohaselt Doppleri helisignaal on lisafunktsioon, mille kasutamine välistab vajaduse jälgida objekti liikumiskiiruse hindamiseks pidevalt näidikut /Stalkeri kasutusjuhis, KT tl 20 pöördel/. Kohus tuvastas eespool, et mõõtetulemus on jälgitav ja usaldusväärne. Kiiruse mõõtmist on filmitud ja sealt on näha kiirusmõõturi tabloo, mis kinnitab kiiruse mõõtmist vastavalt kiirusmõõturi kasutusjuhendile ja näitab üheselt, et kiiruse mõõtmisel tõrkeid ei esinenud. Kuna käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole VV 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile
lg 2 p 3 asjassepuutuv, jätab kohus taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks läbi vaatamata. MENETLUSKULUD Menetluskulude hüvitamise taotlus. Kaebuse esitaja kaitsja on menetluse käigus esitanud 01.11.2021 menetluskulude nimekirja /tl 60-61/: - 20.09 kohtuvälise menetleja otsuse analüüs 2 tundi 12 minutit, menetluskulu 341 eurot; 21.09 kaebuse koostamine, telefoninõupidamine 3 tundi 9 minutit, menetluskulu 488,25 eurot; /arve ja spetsifikatsioon KT tl 62-63/ - tasu 829,25 eurot, koos käibemaksuga 995,10 eurot; -15.10 telefoninõupidamine kliendiga 6 minutit, menetluskulu 15.50 eurot; 01.11 istungiks ettevalmistamine 45 minutit, menetluskulu 116,25 eurot; /arve ja spetsifikatsioon KT tl 6364/ tasu 131,75 eurot, koos käibemaksuga 158,10 eurot. Kokku 961 eurot koos käibemaksuga summas 1153,20 eurot. Kohuistungil palus kaitsja arvestada menetluskulude hulka 01.11.2021 istungiga seotud ajakulu, tunnihinne 155 eurot+käibemaks. Kaitsja on esitanud taotluse – kui kohus peaks otsuse tühistama ja lõpetama väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda vastavalt kaitsja poolt menetluses esitatavatele menetluskulu nimekirjadele ja kuludokumentidele. Kohtu seisukoht 7 4-21-3710 Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja arved, mis näitavad, et J.Tintsel on tekkinud kohustus tasuda õigusabiteenuse eest 1153,20 eurot, millised teenused on nimetatud kaitsja poolt esitatud menetluskuLude nimekirjas. Kaitsja taotles lugeda menetluskukude hulka ka 01.11 istungi ajatasu. Selle kohta ei ole kohtule esitatud tõendit, et J.Tintsel oleks tekkinud kohustus tasuda talle istungil osutatud õigusabi teenuste eest. Riigikohus on määruses 3-1-1-125-04 p 8 leidnud, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01, RT III 2001, 25, 278). Riigikohtu otsus 3-2-1-112-01 - TsMS § 61 lg 1 reguleerib vajalike ja põhjendatud kulude väljamõistmist esindaja poolt osutatud õigusabi eest poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus. Selle sätte eesmärk on hüvitada poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, tema esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu. Seega pole TsMS § 61 lg 1 eesmärki arvestades oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. TsMS § 60 lg 3 sätestab, et poolel ei ole õigust kohtukulude hüvitamist nõuda, kui ta ei ole enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Arvestades TsMS § 61 lõikele 1 antud tõlgendust, asub kolleegium seisukohale, et TsMS § 60 lõikes 3 nimetatud kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendit, et J.Tintsel on tekkinud istungil osutatud õigusabiteenuste eest tasumise kohustus, ei ole J.Tintsel alust nende kulude hüvitamist nõuda. Kohtul on kohustus hinnata valitud kaitsjale makstud tasu vajalikkust ja põhjendatust, olenemata, kelle kanda kulud jäävad. Riigikohus on andnud suuniseid, mida kohus peaks arvestama menetluskulude vajalikkuse hindamisel. Näiteks otsuses 1-17-7461 on öeldud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Kohus rahuldas kaebuse osas, milles taotleti karistuse muutmist. Samas enamus kaebuse argumente ei olnud põhjendatud, kuna kaitsja esmane taotlus oli tühistada väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Samuti jättis kohus läbi vaatamata taotluse põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamiseks kuna norm, mille osas kontrolli taotleti, ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Kohus märgib, et käesolev väärteoasi ei ole mahukas ega keerukas. Kohus leiab, et kaitsja tunnitasu hind on põhjendatud. 8 4-21-3710 Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulu 1/3 kohtule esitatud nimekirjas ja arvetes nähtuvast summast, seega koos käibemaksuga 385 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude hüvitamist VTMS § 23 alusel, mis sätestab kaitsja tasu hüvitamist väärteomenetluse lõpetamise korral. Kohus ei rahulda kaebust osas, milles taotleti väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega jätab kohus taotluse menetluskulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest VTMS § 23 alusel rahuldamata. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 185 lg 1, § 337 lg 1 p 4 alusel hüvitab kohus J.Tintsele riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu 385 eurot, kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud karistuse osas, tegi selles osas uue otsuse. Tõlgitasu on VTMS § 38 lg 1, KrMS § 178 lg 2, § 177 p 3, § 173 lg 1 p 3, lg 4 alusel menetluse lisakulu, mis jääb riigi kanda. Käesolevas menetluses on riigi kanda jääv tõlgitasu 216 eurot /KT tl 65-66/. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.