Obsah (10)

§ 424§ 329§ 184§ 65§ 50§ 55§ 69§ 73§ 56§ 76

1-21-1929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1929 (20230200471) Kohtunik Elina Elkin

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Masing Süüdistatav Margus Piirits (isikukood: 38303040245; elukoht: xxx või xxx; xxx kodanik; xxx; emakeel: xxx; töökoht: xxx; kehtivad kriminaalkaristused: Harju Maakohtu 20. juuni 2017. a otsusega

§ 424järgi, Harju Maakohtu 20.

märtsi 2018. a otsusega

§ 329järgi; Harju Maakohtu 8.

mai 2018. a otsusega

§ 184

lg 1 järgi karistati 2 aasta 5 kuu 10 päeva pikkuse vangistusega, mis suurendati Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 6 kuud 20 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mille kandmise algusaeg oli
3. märts 2018; Harju Maakohtu
4. novembri
5. a määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
6. märts 2021; isik vabanes ennetähtaegselt
7. novembril 2019, seega on kandmata karistus 1 aasta 4 kuud ja 1 päev –
8. november 2019 kuni
9. märts 2021; 2 kehtivat väärteokaristust) Kaitsja Kaspar Koppel (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:
10. Tunnistada Margus Piirits süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

1 1-21-1929 2.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 8.

mai

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3826 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 1 (üks) päev vangistust.
2. Vangistuse kandmist arvestada alates Margus Piiritsa karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 4.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Margus Piiritsa suhtes lisakaristust, võttes Margus Piiritsalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Piiritsalt riigituludesse menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 253 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 1129 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 94 eurot ja
5. kuul 95 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700028867 ja selgitus „Margus Piirits, kriminaalasi 1-21-1929, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. Asitõend – 1 CD-plaat, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta kriminaalasja juurde.
7. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile ning edastada Tallinna Vanglale ja Transpordiametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
8. juulil
9. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. 2 1-21-1929 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
10. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
11. juulil
12. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Margus Piiritsat süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, uuesti,
13. juunil 2020 kella 03:21 paiku, liikudes Tallinnas Tartu maanteel maja nr 86 lähistel, juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove kokaiinist ja GHB-st). Sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Margus Piiritsat on karistatud varasemalt Harju Maakohtu
14. juuni
15. a otsusega

§ 424järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Seega, Margus Piirits, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
2. märtsil 2021 süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt Margus Piiritsat süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi.

Kohus andis süüdistatava

1. aprillil
2. a määrusega üldmenetluses kohtu alla.
3. Süüdistatav tunnistas end teo toimepanemises süüdi ning avaldas soovi üldkasulikku tööd teha.
4. Prokurör taotles Margus Piiritsa süüdi tunnistamist

§ 424

lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, võrra s.o 1 aasta 4 kuu ja 2 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 2 päeva vangistust.

§ 50alusel võtta ära juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

1. Kaitsja taotles, et kohus karistaks Margus Piiritsat üldkasuliku tööga. Kaitsja hinnangul on võimalik alla kahe aastast karistust mõistes asendada see üldkasuliku tööga olenemata asjaolust, et isik on eelnevalt ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud ning käesoleva teo pani toime katseajal. Kaitsja leiab, et esinevad mitmed karistust kergendavad asjaolud, isikul oli raske isiklik olukord xxx, s.o xxx, M. Piirits kaotas töökoha ja kriminaalhooldusametnik tegi erakorralise ettekande, milles taotles süüdistatavale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Samuti on oluline karistuse määramisel võtta arvesse seda, kuidas isik on pärast seda rikkumist käitunud. Ta on oma probleemi esiteks tunnistanud ja teiseks ta on selle probleemi ravimisega tegelenud. 3 1-21-1929 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Margus Piiritsale heidetakse ette

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o korduvat mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Objektiivsest küljest eeldab seega süüteokoosseis tegu – mootorsõiduki juhtimist ja isikult erilist isikutunnust, s.o joobeseisundit. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ja LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Samuti nõuab koosseis teisegi erilise isikutunnuse tuvastamist – nimelt tuleb kindlaks teha, et süüdistatav pani teo toime vähemalt korduvalt. Tegemist võib seejuures olla nii juriidilise kui ka faktilise retsidiiviga ehk isik võib olla varem sama teo eest karistatud või tuvastatakse korduvat joobeseisundis juhtimist ühes menetluses.

1. Kohtu hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et Margus Piirits juhtis
2. juunil 2020 kella 03:21 paiku, Tallinnas Tartu maanteel maja nr 86 lähistel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Süüdistatav Margus Piirits tunnistas kohtuistungil antud ütlustes oma süüd ning kinnitas, et
3. juuni 2020 asus sõitma Koselt Tallinnasse oma tüdruksõbra juurde. Kui politsei peatas süüdistatava sõiduki xxx juures, oli ta liikumas bensiinijaamast Tartu maanteele, soovides sõita lähimasse parklasse magama, kuna tüdruksõber telefonile ei vastanud. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja politseiametnik V E kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt tuli neile ehk patrullile sel päeval väljakutse, sisuks võimalik joobes juhtimine. Kohale jõudes nägid nad, et kirjeldatud sõiduk sõitis tankla juurest Tartu maanteele. Sõidukile anti peatumismärguanne, millele juht ka allus. Kuna väliste tunnuste järgi oli kahtlus, et isik on narkojoobes, siis nad toimetasid isiku Wismari 15 ekspertiisi. Ka tunnistaja politseiametnik P P kinnitab kohtuistungil antud ütlustes, et
4. juunil 2020 andis juhtimiskeskus neile kutse, et arvatav joobes juht liigub Tartu maanteel suunaga Järvevana poole. Kohale jõudes nägi ta, kuidas süüdistatav sõitis Circle K tanklast Tartu maanteele. Politsei andis sõidukile peatumismärguande, sõiduk, kus viibis juht üksinda, peatus. Kuna isik oli ükskõikne ja ei saanud täpselt aru, mis toimub, siis otsustas patrull isiku toimetada Wismari haiglasse ekspertiisi. Seega on süüdistatava ja tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud, et Margus Piirits juhtis mootorsõidukit
5. juunil 2020 kella 03:21 paiku Tallinnas Tartu maanteel maja nr 86 lähistel.
6. Kohus märgib, et prokuratuur esitas tõendina ka õiendi ja CD-plaadi kõnedega häirekeskusele (kd II, tl 8-10), milles isikud teatavad mustast xxx registreerimisnumbriga xxx, mis seisab keset ristmikku ega liigu edasi ka valgusfoori lubava tulega, juht magab või tal on halb olla. Samas leiab kohus, et õiend (ja sellele lisatud CD-plaat teabesalvestina) ei ole nõuetekohane tõend KrMS § 63 tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole välistatud ka see, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Sellised salvestised saavad sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või ka dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS
7. peatüki
8. jaos sätestatut (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. mai
10. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-09, p 9.3), mh peab uurimistoimingu või asitõendi 4 1-21-1929 vaatlusprotokollist nähtuma selle üleandmine menetlejale ja selle olulised tunnused (vt KrMS § 146 ja § 148). Häirekeskuse salvestis on põhimõtteliselt käsitatav asitõendina, kuid kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust vormistada asitõendi vaatlusprotokolli asemel õiend, mistõttu jätab kohus otsuse tegemisel tõendi lubamatuna kõrvale.
11. Samuti on tuvastatud, et Margus Piirits oli süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides narkootiliste ainete tarvitamisest tingitult joobeseisundis.
12. Kohtuistungil tunnistas Margus Piirits nn korgijoogi ehk GHB ja kokaiini tarvitamist, selgitades, et korgijooki tarvitas ta xxx juures parklas sõidukis olles tund aega enne kinnipidamist, täpsustades seejärel, et see võis olla umbes kell 1 öösel. Kokaiini tarvitamise aja kohta vastates süüdistatav esmalt prokurörile, et kokaiini tarvitas ta „eelmisel päeval“, kuid täpsustas seejärel kohtu küsimusele vastates, et peab silmas
13. juuni
14. Samuti kinnitas süüdistatav, et tundis enne kinnipidamist sõiduki juhtimisel väsimust ja uimasust ning seetõttu otsustas suunduda parklasse magama. Selline kirjeldus viitab narkootilise aine, s.o eeskätt GHB mõjule. Samuti kinnitas tunnistaja V E, et isiku kinnipidamisel sai süüdistatava käitumisest tingitult (uimasus, segadus) suhteliselt kiiresti selgeks, et tegu võib olla võimaliku narkojoobega. Ka kinnitas tunnistaja P P, et isik oli ükskõikne, ei saanud päris hästi aru, mis toimub. Mõlemad tunnistajad pidasid isiku kinnipidamisel tema käitumisest tulenevalt vajalikuks toimetada ta Wismari haiglasse ekspertiisi. Ka kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines Margus Piiritsal
15. juunil 2020 narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove tulenevalt kliinilisest leiust ja uriinist leitud ainetest. Muu hulgas nähtub sellest, et süüdistatava uriinist leiti GHB-d ja kokaiini; samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid, s.o vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetus; pupillid ei reageerinud valgusele; kand-varvas kõnd sirgjoonel – ebakindlus; sõrme-nina katse – ataktiline, täpsemad liigutused – häiritud; värin sõrmedes (vt kd II, tl 1-4) Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) I nimekirja ning kokaiin II nimekirja.
16. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Margus Piirits juhtis
17. juunil 2020 kella 03:21 paiku, liikudes Tallinnas Tartu maanteel maja nr 86 lähistel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis.
18. Karistusregistri andmetest (kd II, tl 11-12) ja kohtuotsustest ja süüdistusaktist (kd II, tl 13nähtuvalt on Margus Piiritsat karistatud Harju Maakohtu
19. juuni
20. a otsusega

§ 424järgi vangistusega 4 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti vangistus 2 kuud ja 20 päeva. Harju Maakohtu 20. märtsi 2018. a kohtuotsusega karistati Margus Piiritsat

§ 329

järgi ning mõisteti karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.

juuni 2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 8. mai 2018. a kohtuotsusega mõisteti Margus Piirits süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 10 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.

märtsi 2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse 5 1-21-1929 ärakandmata osa (6 kuud ja 20 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti

1. märts
2. Harju Maakohtu
3. novembri 2019 kohtumäärusega vabastati Margus Piirits karistuse kandmiselt enne tähtaega katseajaga kuni 22.03.2021.a, millest esimeseks kolmeks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Käesoleva teo pani süüdistatav toime
4. juunil 2020, Harju Maakohtu
5. novembri 2019 määrusega määratud katseajal.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et Margus Piirits ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Seega pani Margus Piirits mootorsõiduki joobes juhtimise toime korduvalt, s.o

§ 424lg 2 sätestatud teo.

1. Margus Piiritsale omistatud süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisutunnusena ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis ning vähemalt möönma seda. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Margus Piirits tarvitas teadlikult narkootilisi aineid ja juhtis ka vahetult pärast narkootilise aine GHB tarvitamist mootorsõidukit. Seda, et ta teadlikult tarvitas narkootilisi aineid, nähtub tema poolt kohtus antud ütlustest, mida kohus on otsuses juba käsitlenud. Samuti tunnistas süüdistatav ise, et tundis end mootorsõiduki juhtimisel väsinuna, mistõttu plaanis minna parklasse magama. Lisaks nähtub kohtule esitatud 20.06.
2. a süüdistusaktist (kd II, tl 15), et eelmise joobes juhtimise toimepanemisel oli isiku joove samuti tingitud kokaiini ja GHB tarvitamisest. Samuti tunnistas Margus Piirits kohtuistungil, et juba aastal 2018 olid tal suured kokaiiniprobleemid. Seega ei olnud narkootiliste ainete tarvitamine ja nende toime Margus Piiritsale võõras. Tarvitades narkootilisi aineid ja pidades silmas temal esinevaid narkojoobe tunnuseid ning varasemat kokkupuudet narkootiliste ainetega, pidas Margus Piirits kindlasti võimalikuks, et ta on mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, kuid juhtis mootorsõidukit sellele vaatamata.
3. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus
4. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni neljaaastase vangistusega. Margus Piiritsa süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et ta pani teo toime öösel, s.o ajal, mil liiklustihedus on väiksem ja tema teoga ei kaasnenud vahetuid kahjulikke tagajärgi, näiteks liiklusõnnetust. Kohtuistungil avaldas isik toimepandu suhtes kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Samas tuleb eripreventiivsest aspektist arvestada asjaolu, et tegu on toime pandud katseajal, kui süüdistatavat oli vangistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastatud.

1. aastal on süüdistatavat karistatud nii narkootilise aine käitlemise kui ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest ja talle määrati eelmise kohtuotsusega vangistus, mis ilmselgelt ei avaldanud aga isikule piisavalt mõju. Siiski on kaitsja kohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et Margus Piirits on asunud aktiivselt tegelema enda sõltuvusega. Samuti nähtub Margus Piiritsa kohtuistungil antud ütlustest, et ta on endale probleemi teadvustanud ning soovib sõltuvusest vabaneda. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus 6 1-21-1929 Margus Piiritsale sanktsiooni keskmisest määrast lühema vabaduskaotusliku karistuse, s.o 7 kuud vangistust.
2. Teo pani Margus Piirits toime
3. juuni 2020, seega Harju Maakohtu
4. novembri
5. a määrusega määratud katseajal (katseaeg kuni
6. märts 2021).

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Harju Maakohtu

1. mai 2018 kohtuotsusega mõistetud 3 aasta pikkuse vangistuse kandmise alguseks loeti
2. märts
3. Margus Piirits vabanes Harju Maakohtu
4. mai 2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest ennetähtaegselt
5. novembril
6. Seega jäi tal selle kohtuotsusega mõistetud karistusest kandmata ajavahemik
7. novembrist 2019 kuni
8. märtsini
9. Selle perioodi pikkuseks on 1 aasta 4 kuud 1 päev. Seega tuleb suurendada mõistetud karistust 1 aasta 4 kuu ja 1 päeva võrra. (Vt arvutuskäigu osas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. detsembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 33).
12. Kohtuistungil avaldas süüdistatav soovi teha üldkasulikku tööd ja seda taotlust toetas ka kaitsja. Kohus selgitab, et süüdistatav mõisteti süüdi Harju Maakohtu
13. mai
14. a otsusega

§ 184

lg 1 järgi ning mõisteti liitkaristusena 3 aasta pikkune vangistus, mille kandmise alguseks loeti

1. märts
2. Harju Maakohtu
3. novembri
4. a määrusega vabastati Margus Piirits karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
5. märts 2021.

§ 76

lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2 sätestatule.

See tähendab, et uue tahtliku kuriteo toimepanemisel katseajal, kui selle teo eest mõistetakse isikule vangistus, näeb seadus ainsa võimalusena liitkaristusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Isiku karistusest vabastamine tingimisi või selle asendamine üldkasuliku tööga muudaks varasema otsuse sisu, millega Margus Piiritsat karistati (täitmisele pööratud) vangistusega, ega ole seetõttu enam võimalik. Kohus märgib seejuures, et isegi juhul, kui seadus seda võimaldaks, ei oleks see praegusel juhul ka sisuliselt põhjendatud, kuna süüdistatav näitas oma käitumisega katseajal, et ta ei ole võimeline järgima selle reegleid ja asus rikkuma nõudeid raskeimal võimalikul moel, s.o pannes uuesti toime narkootikumidega seotud kuriteo. 18.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 1 p 1 sätestab, et sama seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolme aastani. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Arvestades Margus Piiritsa süü suurust ja asjaolu, et narkojoobes mootorsõiduki juhtimine ei ole tema puhul juhusüütegu, vaid tegemist on korduva rikkumisega ja seda ka vangistusest ennetähtaegselt vabanedes, katseajal, tuleb kohaldada talle juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga üks aasta, mille jooksul on isikul võimalik näidata, et ta suudab käituda õiguspäraselt.

§ 55

lg-st 1 tuleneb, et lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 7 1-21-1929 Asitõend

1. Kuigi kohus jättis teabesalvestise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu tõendina kõrvale, tuleb siiski kõnealune CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud
2. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 253 eurot, s.o kokku 1129 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 94 eurot ja
4. kuul 95 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 8