Obsah (5)

§ 199§ 73§ 78§ 266§ 56

KOHTUOTSUS (Terviktekst) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Harju Maakohus 16.03.2021 Ta

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi üldmenetluses.

Artur Pink, isikukood: 39307111913, xxx kodnik, emakeel: xxx keel, xxx, xxx, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata, alates 18.06.2019 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Mirjam Frey (riigi õigusabi korras) Süüdistav Glenn-Chriss Kaal, isikukood: 39604280845, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, xxx, ametlik töökoht xxx, elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata, alates 18.06.2019 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Kadi Sitska (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON 1. Artur Pink süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta ja 6 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et Artur Pink ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 alusel arvestada Artur Pinkile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.03.2021.a.

1. Artur Pink suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Glenn-Chriss Kaal süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 6.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta ja 8 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et Glenn-Chriss Kaal ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada Glenn-Chriss Kaalule määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.03.2021.a.

1. Glenn-Chriss Kaalu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Rahuldada VÕS § 1043 alusel K V (ik. xxx) hagi osaliselt. Välja mõista Artur Pingilt ja Glenn-Chriss Kaalult K V kasuks 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti. Seni tasumata ulatuses (Artur Pink on esitatud maksekorralduse kohaselt tasunud 300 eurot) tuleb tsiviilhagi maksta K V Swedbank arvelduskontole nr xxx.
3. Asitõendid: - kullast Bismark käekett ja kullast sõrmus, mis on vastutaval hoiul omanikul K Vil, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või seaduslikule valdajale; - sülearvuti Dell, laadija ja Micro disk adapter, mis on tagastatud omanikule K Vile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või seaduslikule valdajale; - pakk jalatsijälgedega, karp rikutud seifiga ja peitel pakis, millised on hoiul Rahumäe tee 6, Tallinn, asuvas asitõendite hoidlas, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele; - CD-plaadid ümbrikutes (vaatlusprotokollide lisad), jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.
4. KrMS § 175 lg 1 p 3,4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel Artu Pink´ilt välja mõista II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, kaitsjatasu summas 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot ja ekspertiisikuludest 741.- (seitsesada nelikümmend üks) eurot. Artur Pinkil tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2481.- eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber on
6. KrMS § 175 lg 1 p 3,4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel Glenn-Chriss Kaalult välja mõista II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, kaitsjatasu summas 992 (üheksasada üheksakümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend senti) senti ning ekspertiisikuludest 741.- (seitsesada nelikümmend üks) eurot. Glenn-Chriss Kaalul tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2609.- eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber on
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 31.
8. 2021.a. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 31.03.2021.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
10. SÜÜDISTUSE SISU Artur Pinki süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. 13.05.2019 kella 09:30 kella 19:30 vahel Artur Pink koos Glenn-Chriss Kaaluga (isikukood 39604280845) tungisid varuvõtit kasutades ukseluku avamise teel sisse eramusse, mis asub aadressil xxx, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid siseruumidest ja teise korruse riidekapis asuvast lahtimurtud seifist kannatanu K Vile kuuluvad järgmised esemed: - kullast Bismark kaelakett koos suurema kullast ovaalse Versace ripatsiga; ripatsi keskmist kõrgendikku ümbritsevad tsirkoonid; ripatsi väärtus on 1 500 eurot; - Vene Tsaari Nikolai kullast 5-rublased mündid 3 tükki väärtuses 1 200 eurot; - suur rohelise topaasiga kuldsõrmus väärtuses 500 eurot; - suur kullast sõrmus merevaigust kiviga väärtuses 250 eurot; - suur kullast kivita sõrmus väärtuses 400 eurot; - väiksem kullast sõrmus, mis on ilma kivita ja mille peal on laines kaks rombi ja nende vahel kaks munakest; sõrmuse väärtus 200 eurot; - väike sinise kiviga kuldsõrmus väärtuses 200 eurot; - kullast kõrvarõngad väärtuses 200 eurot; - kullast rombikujulised kõrvarõngad, millele on graveeritud tähekujutis, väärtuses 250 eurot; - kullast kolm abielusõrmust koguväärtuses 240 eurot; - kullast Vene õigeusu rist kullast peenikese ketiga väärtuses 130 eurot; - väike kullast rombikujuline ripats väärtuses 60 eurot; - kullast naiste käekell ,,Volga“ koos kullast rihmaga väärtuses 400 eurot; - kullast meeste käekell ,,Pobeda“ väärtuses 250 eurot; -
11. aastast pärit kaks hõbeuuri koos kettidega väärtuses 200 eurot; - hõbedast lilleõit meenutavad kõrvarõngad ametüstidega väärtuses 120 eurot; - hõbedast filigraankõrvarõngad kruvidega väärtuses 40 eurot; - vana hõbedane filigraanrist väärtuses 25 eurot; - vana hõbedane Vene õigeusu rist väärtuses 25 eurot; - Dell sülearvuti INSPIRON xxx metallkorpusega koos laadijaga väärtuses 300 eurot; - kolm karpi ENSV-aegseid juveelitehase hõbedast teelusikaid, 6 tükki karbis, koguväärtuses 240 eurot; - kaks 30cm-pikkust salatilusikat (must käepide lusikaosa üle kullatud ja lille graveeringuga) koguväärtuses 100 eurot; - erinevad serveerimislusikad, mis ei ole väärismetallist, väärtuses 0 eurot; - söögiriistade komplekt roostevabast terasest, pidemel roosiõied, mis sisaldab 12 lusikat, 12 nuga ning 12 kahvlit, väärtuses _10 eurot; 3 - vintage söögiriistade komplekt roostevabast terasest, riistadele kirjutatud rostefrei, mis sisaldas 6 supilusikat, 6 nuga, 6 kahvlit ning 6 teelusikat, koguväärtuses 100 eurot; - erinevad dokumendid, s.h aegunud passid E L, A S ja K V nimele. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Artur Pink ja Gelnn-Chriss Kaal K Vile varalist kahju kogusummas 6 430 eurot. Seega pani Artur Pink toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Glenn-Chriss Kaalu süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. 13.05.2019 kella 09:30 kella 19:30 vahel Glenn-Chriss Kaal koos Artur Pinkiga (isikukood 39307111913) tungisid varuvõtit kasutades ukseluku avamise teel sisse eramusse, mis asub aadressil xxx, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid siseruumidest ja teise korruse riidekapis asuvast lahtimurtud seifist kannatanu K Vile kuuluvad järgmised esemed: - kullast Bismark kaelakett koos suurema kullast ovaalse Versace ripatsiga; ripatsi keskmist kõrgendikku ümbritsevad tsirkoonid; ripatsi väärtus on 1 500 eurot; - Vene Tsaari Nikolai kullast 5-rublased mündid 3 tükki väärtuses 1 200 eurot; - suur rohelise topaasiga kuldsõrmus väärtuses 500 eurot; - suur kullast sõrmus merevaigust kiviga väärtuses 250 eurot; - suur kullast kivita sõrmus väärtuses 400 eurot; - väiksem kullast sõrmus, mis on ilma kivita ja mille peal on laines kaks rombi ja nende vahel kaks munakest; sõrmuse väärtus 200 eurot; - väike sinise kiviga kuldsõrmus väärtuses 200 eurot; - kullast kõrvarõngad väärtuses 200 eurot; - kullast rombikujulised kõrvarõngad, millele on graveeritud tähekujutis, väärtuses 250 eurot; - kullast kolm abielusõrmust koguväärtuses 240 eurot; - kullast Vene õigeusu rist kullast peenikese ketiga väärtuses 130 eurot; - väike kullast rombikujuline ripats väärtuses 60 eurot; - kullast naiste käekell ,,Volga“ koos kullast rihmaga väärtuses 400 eurot; - kullast meeste käekell ,,Pobeda“ väärtuses 250 eurot; - 1900. aastast pärit kaks hõbeuuri koos kettidega väärtuses 200 eurot; - hõbedast lilleõit meenutavad kõrvarõngad ametüstidega väärtuses 120 eurot; - hõbedast filigraankõrvarõngad kruvidega väärtuses 40 eurot; - vana hõbedane filigraanrist väärtuses 25 eurot; - vana hõbedane Vene õigeusu rist väärtuses 25 eurot; - Dell sülearvuti INSPIRON xxx metallkorpusega koos laadijaga väärtuses 300 eurot; - kolm karpi ENSV-aegseid juveelitehase hõbedast teelusikaid, 6 tükki karbis, koguväärtuses 240 eurot; - kaks 30cm-pikkust salatilusikat (must käepide lusikaosa üle kullatud ja lille graveeringuga) koguväärtuses 100 eurot; - erinevad serveerimislusikad, mis ei ole väärismetallist, väärtuses 0 eurot; - söögiriistade komplekt roostevabast terasest, pidemel roosiõied, mis sisaldab 12 lusikat, 12 nuga ning 12 kahvlit, väärtuses _100_ eurot; - vintage söögiriistade komplekt roostevabast terasest, riistadele kirjutatud rostefrei, mis sisaldas 6 supilusikat, 6 nuga, 6 kahvlit ning 6 teelusikat, koguväärtuses 100 eurot; - erinevad dokumendid, s.h aegunud passid E L, A S ja K V nimele. 4 Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Glenn-Chriss Kaal ja Artur Pink K Vile varalist kahju kogusummas 6 430 eurot. Seega pani Glenn-Chriss Kaal toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine Glenn-Chriss Kaalu ja Artur Pinki poolt on tõendamist leidnud. Artur Pink tunnistas ennast kohtus süüdi. Glenn-Chriss Kaal süüd ei tunnistanud. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 13.05.2019 kella 09:30 kella 19:30 vahel tungiti varuvõtit kasutades ukseluku avamise teel sisse eramusse, mis asub aadressil xxx, ning võeti siseruumidest ja teise korruse riidekapis asuvast seifist viimase lahti murdmise teel kannatanule K Vile kuuluvaid esemeid. Menetluse alustamise ajend oli asjaolu, et 13.05.2019 registreeriti A Si ülekuulamisprotokoll selle kohta, et 13.05.2019 ajavahemikul kell 09.30 kuni 19.30 toimus sissetungimine ukseluku avamise teel tagavaravõtmega eramusse asukohaga xxx. Seif oli tehtud katki relakaga, varastatud kullast ehted ja sülearvuti (tl 20). Järgnevalt peab kohus vajalikuks juhtida prokuröri tähelepanu asjaolule, et tõendite hulgas on 13.05.2019 koostatud politsei ettekanne. Kohus leiab, et sisuliselt on ettekande näol tegemist tunnistaja ütlustega, mis ei ole vormikohaselt talletatud. Ettekandes esitatud informatsioon saab muutuda tõendiks läbi isiku ülekuulamise, kui see vormistatakse tunnistaja ütlustena. Seega ettekanne ei ole selline tõend, millega saaks tõendada tõendamiseseme asjaolusid ning kohus jätab ettekande tõendikogumist välja. Varguse toimumist kinnitavad esmalt kohtuistungil antud kannatanu ja tunnistajate ütlused. Nimelt on kohtuistungil ülekuulatud kannatanu K V ning ta on andnud ütlusi, et varguse avastas tema mees. xxx maja on kahekordne, all köök, suur tuba, esik, kabinet, üleval magamistuba, M tuba ja trepihall koos vannitoaga. Mees avastas esmalt, et arvuti oli kadunud. Arvasid, et äkki keegi käis tütardest ja võttis. Hiljem helistas mees, et maas on mingi puru ja avastas, et seif on lahti muugitud ja tühjaks tehtud. Seif kuulus temale ja mehele, oli koodiga, mida teadis tema, mees ja M. Seifis olid perekondlikud kuld- ja hõbeehted, aegunud dokumendid, mis kuulusid temale. Peale seifi midagi muud polnud murtud. Maja võtmed on mehel, temal ja Ml ning üks võti oli aias peidetud ära. See oli üleval sauna ukse kohal ühes vahes ukse peal. Seda võtit teadis tema, M, mees ja mehe kaks tütart, ja arvab, et Pink ka teadis, kuna nad koos käisid ja M unustas tihti võtit koju. Kannatanu tunneb Pinki ca 5 aastat, tütar M tõi neile koju ja tutvustas kui poisssõpra. Ca pool aastat elas xxx, siis xxx korteris tema ema juures koos tütrega. xxx üleval M toas elasid ja teisi üldkasutatavaid ruume kasutasid ka. Arturi rahaline seis nende juures elades oli suhteliselt kehv. Tütar pidi toetama ja sai vist isa käest mingeid rahasid. Kui A.Pink elas xxx, 5 siis töötas mingis xxx. Kaalu nime on ta kuulnud tütre suust ja ilmselt ka Pink´i suust nendevahelises vestluses. Eramaja koristab tema ise. Enne seda sündmust vahetult nädala jooksul pidusid kas oli, ei mäleta. Kui helistati, siis magamistuba oli jäänud korda, voodi oli tehtud ilmselt. Peeglid on seal voodist otse tualettpeegel ja liugustega kapp on ka peegelseintega. Tunnistaja A S (K Vi elukaaslane) andis kohtuistungil ütlusi, et tuli töölt koju ja söögilaua peal temale kuuluvat arvutit ei olnud, siis helistas abikaasale ja küsis selle kohta. Tööle läheb kl 9 paiku hommikul. Naine ütles, et ei tea, siis läks üles riideid vahetama ja plaanis naabrilt videokaamerate vaadata, aga siis avastas, et seif oli jõhkralt lahti muugitud, proovitud seinast lahti saada peitliga, aga ei saadud ja siis oli relakaga lahti lõigatud. Peitel oli seina vahel. Seifi paigaldas ca 5-7 aastat või isegi rohkem tagasi. Soomest ostis. Võtmed olid magamistoas peidus, nad kasutasid ainult koodi, see oli metallkapp, nagu rahakapp. Koodi nr-d olid teada temal ja abikaasal (aga tal ei püsi meeles). Seifis olid dokumendid ja kogu suguvõsa väärisehted, mis olid emast ja vanaemast jäänud, ise pani sinna need. xxx maja võtmed olid temal, abikaasal ja kolmas oli peidus kõrvalhoone peal olevas ukse lengi pealsel tühimikus. Võti oli peale seda, kui seifi oli murtud, siis oli niiviisi see võti pandud, et oli näha. Kahtlus tekkis Pink´i suhtes kohe, sest ta oli tütrele võlgu tekitanud, asju pandimajja viinud. M kuldketi oli viinud vist, arvuti. Vahetult enne sündmust mingeid pidusid ei olnud majas. Tema on tagasi saanud arvuti ja abikaasa sai ühe keti kullast jämeda keti vist ja sõrmuse. Pink elas Mga koos nende juures, ka xxx ämma korteris ja siis xxx ka. xxx elasid nende juures. Kaaluga pole tunnistajal kokkupuuteid olnud. Võibolla on nende juures õues käinud, ei tea, võibolla isegi külas käinud. Enne sündmust nägi Pinki ca kuu enne, ta tuli M juurde, olid juba aasta lahus olnud, tuli midagi siluma sinna, tõi mingeid asju isiklikke Mle ära. Pink eriti tööl ei käinud, oli elanud isa rahade peal ja viimane aasta suvel olid sunnitud xxx tööd tegema. Kasiinod ja alkolembus olid harjumused ning ka narkotarvitamine. Väidab seda, sest ükskord võtsid napsi ja korraga hakkas käega nagu telefoniga rääkima ja on pilte näinud, kus tõmmatakse triipu ka, mingist tütre videost telefonist nägi. 24.09.2019 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt A.S talle esitatud piltidelt Glenn-Chriss Kaalu ära ei tundnud- ei tundnud kedagi ära (tl 17-19). M E V on andnud ütlusi, et Glenn-Chriss Kaal oli Pinki sõber. Pink oli elukaaslane. Tunneb neid sama kaua. Kaalul olid juhiload ja ta sõidutas Pinki, suhted olid neil head, nad olid ikka nagu vennad. Artur Pink elas tema ja oma vanemate arvel. Ta ei õppinud, ei töötanud, ainukene koht, kus koos töötasid, oli xxx hooajatööl. 4 aasta jooksul kusagil ametlikult tööl ei käinud. Teisi sõpru Arturil ei teagi. Kaalul oli too aeg naine D, rohkem tema ümber inimesi ei näinud. Suhted Pinkiga kestsid 2019 jaanuari alguseni. Pink elas xxx siis. Suhtle Kaaluga edasi, sest kui Pinki nägi veebr-märts, siis oli Pink Kaaluga koos, sai nendega kokku. Vanemad elasid xxx, siis tema enam seal ei elanud. Juhtumi ööl oli tema tööl ja elas sel ajal juba teise mehega koos. Kasuisa A.S helistas, uuris, kas ta on kodus käinud, et arvuti on kadunud. Selgus siis ka, et mingid asjad on kadunud veel sahtlist hõbelusikad karbist ja hiljem sai teda, et ka seifist on võetud asju. Riidekapis oli see seif vanemate magamistoas. Seifi võtmeid temal ei olnud, ilmselt olid vanematel. Koodi tema ka ei teadnud. Maja võtmed olid vanematel, temal ei olnud, kuna aias oli peidetud võti. Varuvõtmest teadis Pink. Teinekord käisid külas, siis ta nägi, et võttis võtme. Seifis olid dokumendi, raha tema teada ei olnud, aga ta ei ole kunagi näinud, mis seifis oli, teab vanemate jutust ilmselt. Kaal on käinud xxx majas 4 a tagasi oli seal neil ühine Jaanipäev neljakesi, Glenni tütarlaps ka. Kannatanu arvab, et Kaal võis külastada tervet maja, kuna olid seal kaks päeva. Peale seda Jaanipäeva, kas veel maja külastas, ei mäleta. Pink käis 6 kasiinos mängimas, temal endal olid võlad too hetk kaelas juba. Pink viis pandimajja ühe tema kuldketi (tema seljataga) ca poolteist aastat enne vargust, tema tahvel arvuti (Pink kinkis

1. sünnipäevaks) käis ka pandimaja vahet edasi-tagasi. Tema on Pinkiga koos ka pandimajas käinud. Viimane kord veebr-märts
2. Kaal ja Pink võtsid ta peale ja siis läksid koos, kuna temal endal olid rahalised raskused, kuna Pinkiga koos sai võetud laene, mis jäid tema kanda. Kaal sõitis taksot ja elas mingi aeg emaga koos xxx ja siis elas xxx (seal on käinud ka). Arturi perega käis väga läbi, isaga ja õega, ema elab mujal. Peale vargust Arturi perega ei suhelnud, kuna ta xxx enam ei olnud, õega vist telefonitsi rääkis, aga mitte sellest vargusest. Artur on laisk, mugav, võõrastega kinnine, pole avatud, pelgab pigem võõraid ja seepärast oli tal ka alkoholiprobleem, et suudaks kõikidega suhelda. Pink oli Kaaluga suheldes domineerivam, kui Pink soovis midagi, siis Kaal tegi. Pink on hea inimeste tundja, oskab manipuleerida, oskas ära rääkida. Narkoained käisid ka vahel läbi. Laene võtsid kooselu ajal, 700 eurot, 1000 eurot, et kuu lõpuni ära elada, tema ise sai miinimumpalka, keeruline oli 2 inimest üleval pidada. Suhte lõpus jäid laenud temale, kuna tema ise võttis ja Pink ei tunnista neid, laenud olid tema enda nimel, seega ise süüdi, et on need laenud võtnud, selline oli Pink´i süüdistus, siiamaani maksab neid. 13.05.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtub, et aadressil xxx asub ajaga piiratud territooriumil kahekordne eramu ja abihoone. Värav oli vaatluse hetkel lukustamata. Abihoone katuse all oli kaks ust. Tänavaga paralleelse uksepiida peal oli tühi koht. Eramu uks ja lukk olid visuaalsete vigastusteta. Elutoa põrandalt leiti jalatsijälje mustrijälg, mida ei õnnestunud fotografeerida. Jäljest tehti tõmmis (nr 1). Trepiastmelt leiti jalatsi fragment, mis fotografeeriti ja talletati mustapõhjalisel želatiinkilel (pakend 1). Magamistoas oli uksest paremal seina sisse ehitatud riidekapp, mille servalt võeti puuteproov (pakend 3). Ukse peegelpinnalt avastati materjali jälg, millest võeti puuteproov (pakend 4). Riidekapi paremas alumises nurgas põrandal asus murdmistunnustega seif. Seifi kohal olevad riiulid olid paigalt nihkunud. Seifi ukse välispinnal oli näha materjalijälge, millest võeti puuteproov (pakend 5). Seifi katteplaadi siseküljelt leiti dünaamilised tolmuärastusjäljed, millest võeti puuteproov (pakend 6). Samuti leiti dünaamilised tolmuärastusjäljed seifi riiulilt, millest võeti puuteproov (pakend 7). Seifi taga paiknenud seinal oli murdmisriista poolt jäetud jäljed. Seifi ja seina vahel oli kinni kiilunud peitel, mille käepidemelt võeti proov (pakend 8). Peale seifi demonteerimist oli näha seinale tekitatud vigastused. Seifi uksel olid lõikejäljed (tl 22-40, 127). 14.05.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtuvalt tõmmiskiledele jäädvustatud jälgede vaatluse käigus tuvastati, et need on moodustunud jalatsite tallaosadega, milledes on näha sarnased reljeefsed mustrid, mis on kujunenud fragmentidena. Jälgedes kujunenud mustrid koosnevad erinevate mõõtmetega ja kujudega elementidest, millede piirjooned ja nende detailid on eristatavad (tl 41-45, 126). Kannatanu K Vi on 14.05.2019.a. saadetud elektronkirjas (tl 124-125) loetlenud 13.05.2019 aadressilt xxx, seifist varastatud esemeid, milliste esemete varguses ka A.Pinki ja Glenn-Chriss Kaalu käesoleval hetkel süüdistatakse. Kannatanu on ka kohtuistungil kinnitanud, et seifis olid perekondlikud kuld- ja hõbeehted, aegunud dokumendid. Seejuures on kannatanu selgitanud, et kõiki asju ta kirja ei pannud nt. šefis olid veel hõbedast asjad eraldi väikese karbi või kotikese sees, katki läinud asjad. Kirjutas üksnes need asjad, mida ta 100% teadis. Süüdistatav A.Pink on kohtuistungil öelnud, et on seda nimekirja näinud, kõiki nimetatud asju, mis seal kirjas on, ei ole nende käes olnud, vähemalt neid kuldmünte ei olnud kolm tükki, vaid kaks. Samas on süüdistav pidanud võimalikuks, et kolmanda mündi võisid nad anda xxx-sse. Seega kohtul pole alust kahelda kannatanu esitatud varastatud esemete nimekirjas, kuivõrd süüdistatav A.Pink on ka ise pidanud võimalikuks kõikide süüdistuses märgitud esemete varastamist. 7 Asjaolu, et varastatud esemed olid just süüdistatavate valduses kinnitab lisaks ka 01.10.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt A.Pink andis politseile üle xx eramust varastatud arvuti (tl 73-75). Samuti 26.08.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (tl 71-72), xxx juhatuse liikme J I e-kirjade väljatrükid (tl 82, 86) ning 13.05.2019 lepingu xxx ja Artur Pinki passi koopia (tl 84-85) tõendavad, et 13.05.2019 pantis Artur Pink lepingu nr. xxx alusel xxx pandimajja 755 euro eest kullast kaelaketti koos kullast sõrmusega (kulla proov: 585, kulla kaal: 41,80 g), millised esemed 18.06.2019 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt xxx juhatuse liige J I andis üle politseile (tl 83) ning millised on käesolevaks hetkeks antud vastutavale hoiule kannatanule (tl 69-70). Samuti PPA 18.06.2019 nõudekiri xxx-le (tl 76) ja xx-i vastus 19.06.2019 (tl 77-78) tõendavad Artur Pinki ja Glenn-Chriss Kaalu poolt kulla ja hõbeda müümist. Nimelt Artur Pink müüs
3. mail xx tänava kontoris öökassas 23,529 g kulda prooviga 585, mille eest sai ta 388.93 eurot. Glenn-Criss Kaal müüs xxx hõbedat ja kulda:
4. mail xxx tänava kontoris 925 prooviga hõbedat 100,48 g ja 830 prooviga hõbedat 67,09 g ning sai tehingu eest 47,26 eurot;
5. mail müüs ta xxx kontoris 375 prooviga kulda 4 g, 750 prooviga kulda 4,19 g ja 585 prooviga kulda 38,38 g ning sai tehingu eest 939,81 eurot;
6. mail müüs xxx kontoris 585 prooviga kulda 12,25 g, mille eest ta sai 247,04 eurot;
7. mail müüs xxx tänava kontoris öökassas 750 prooviga kulda 4,3 g ja 375 prooviga kulda 1,63 g ning sai tehingu eest 108,58 eurot ning
8. mail müüs ta xxx tänava kontoris 585 prooviga kulda 2,27 g ja selle eest sai 43,70 eurot. Asjaolu, et A.Pink varguse toime panemise järgselt 21.05.2019 xxx tänava kontoris kulda ja münte müüs kinnitab lisaks 17.02.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (tl 79-81). Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõusetunud küsimust, et A.Pink oleks kasutanud Glenn-Chriss Kaalu ID-kaarti. Seega ei ole kohtu hinnangul ka oluline, kas Glenn-Chriss Kaalu nimele väljastatud ID kaart tühistati või tunnistati kehtetuks (tl 99-102). Glenn-Chriss Kaal on tunnistanud kohtuistungil enda nimel asjade pantimist ja selleks kasutas ta juhiluba. Süüdistatavate majandusliku seisund kohta kogutud andmed (sh Glenn-Chriss Kaalu pangakontode väljavõtted perioodi 01.05.2019- 10.09.2019) kohta ei võimalda kohtuhinnangul üheselt tuvastada, et kuriteoga saadud vara oleksid süüdistav Glenn-Chriss Kaal oma pangakontodele kandnud. Tõsi, 14.05.2019 on oma kontole teinud sularahamakse 200 eurot, kuid sularaha sissekandeid on ta teinud korduvalt ning ülejäänud sissekanded ühti kuupäevadega, mil süüdistavad esemeid pantisid. Samas tuleb nõustuda, et kummagi süüdistava majanduslik olukord sel perioodil kuigi hea ei olnud. Seejuures A.Pinkil ühel pangakontol tehingud täiesti puudusid ja teisel oli paari tuhandene inkassonõue üleval. Glenn-Chriss Kaal omas Maanteeameti andmetel kolme sõiduautot, millest 2 pole liiklusesse lubatud ning kolmanda sõiduauto hetkeväärtus oli maksimaalselt 1500 eurot. Samuti Glenn-Chriss Kaal pangakontode lõppjääk viitab asjaolule, et rahalisi vahendeid tal nappis (tl 103-123) Peamine vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, et Glenn-Chriss Kaal eitab varguse toimepanemist ning selgitab, et tema üksnes viis süüdistuses esitatud kuupäeval A.Pinki xxx maja juurde, majas sees ei käinud, vaid läks vahepeal sööma xxx.mnt ääres asuvasse söögikohta, kuid söögiputka oli kinni ning siis ta jalutas seal ja vaatas telefonist asju. GlennChriss Kaal sisse ei võinud minna, sest M oli halvas tujus, seda ütles Artur talle sõnumi teel. Ootas Arturit sealsamas tänava lõpus ca pool tundi. Artur tuli ise autoni, kaasas oli tal see seljakott ja mingid riided väidetavalt kotis. Istus autosse ja siis läksid kekslinna xxx. xxx käis Artur ja ta sai sealt mingi raha, osa rahast andis Glenn-Chriss Kaalule. Mida ta xxx andis, seda Glenn-Chriss Kaal ei teadnud. A.Pink ütles, et M oli võlgu temale ja andis siis mingid asjad tagasi. Täpselt ei uurinud asjade kohta, kust need pärit on, alles siis sai aru, kui politsei kiri tuli. 8 Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati kohtuistungil kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (tl 123,
9. lõik, 4 rida lause algusega “Mina“ ja lõppeb sõnaga „teha“) Glenn-Chriss Kaalu ütlused, mille kohaselt tema sõitis minema, et tööd teha. Kohtuistungil süüdistav möönis, et tööd vist ikka vahepeal ei teinud, ilmselt tegi tööd enne ja pärast. Seejärel selgitas, et viis Arturit sinna ikka kaks korda ning ühel korral sõitis ikka tööle. Seega kohtu hinnangul ei ole võimalik süüdistava Glenn- Chriss Kaalu ütlustest täpselt aru saada, mida ta vahepealsel ajal tegi ja mitu korda ta Artur Pinki xxx maja juurde enda väidete kohaselt viis. Lisaks on Glenn-Chriss Kaal andnud vastuolulisi ütlusi kohtueelses menetluses ja kohtuistungil selle kohta, et kas ta oli varasemalt käinud ainult M magamistoas või kõikides magamistubades (viimast ütles kohtuistungil). Lisaks ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutavad Glenn-Chriss Kaalu kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et tema sai A.Pinkilt panti viidud asjadega tagasi üksnes võla seoses tekkinud elamiskuludega summas 300 kuni 400 eurot. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et üksnes 13.05.2019 pantis Artur Pink lepingu nr. xxx alusel xxx pandimajja 755 euro eest (tl 84-85). A.Pink on selgitanud kohtuistungil, et jagasid raha pooleks. Seega jääb kohtule arusaamatuks, kui Glenn-Chriss Kaal tõesti tahtis üksnes oma võlga tagasi, miks pidi ta veel xxx-is jm kohtades ka enda nimel A.Pinkil aitama asju pantida/ müüa. On tähelepanuväärne, et xxx-is said süüdistavad kokku ehete eest 1770 eurot ja 32 senti (tl 77-78). Seejuures Glenn-Chriss Kaalu ütluste ebausaldusväärsusele viitab ka asjaolu, et 31.05.2019 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (tl 46-50) kohaselt nii A.Pink kui ka G.C.Kaal kasutasid neile kuuluvaid abonentnumbreid 13.05.2019 nii kõnede tegemisel kui ka SMS-de saatmisel. Seega süüdistava Glenn-Chriss Kaalu väide kohtuistungil, et nad kasutasid Facebooki messengeri, kuna tal kõneaega ei olnud ja helistada ei saanud, ei vasta ilmselgelt tõele. Nimetatud vaatlusprotokolliga on ka tuvastatud, et ajavahemikul 11.05.2019 - 15.05.2019 kõige rohkem suhtlesid süüdistatavad omavahel (kokku 12 korral). Samas vargusepäeval 13.05.2019 nad omavahel ei suhelnud, mistõttu viitab see, et nad viibisid pigem koos. Samuti nähtub, et 13.05.2019 ajavahemikus 11.48 kuni 19.44 polnud Glenn-Chriss Kaalu telefon kontaktis ühegi mastiga, mistõttu võis ta telefon olla väljalülitatud. Kuid mitte üksnes süüdistava enda ütlustest nähtuvad vastuolud ei anna alust kahelda GlennChriss Kaalu ütluste usaldusväärsuses. Nimelt on kaaskahtlustav Artur Pink andnud nii ennast süüstavaid ütlusi kui ka kinnitanud, et xxx majas panid nad varguse toime koos Glenn-Chriss Kaaluga. Nimelt selgitas A.Pink, et läks xxx aadressile kuna tahtis Mga kohtuda, oli joonud sel päeval, üritas helistada, ei vastanud, siis sõitsid koos Kaaluga lõuna ajal (kusagil kell 12-13) aadressile xxx. Kohapeal lasi A.Pink uksekella ja ootas, kedagi ei tulnud, siis läks ära. Oli ära ca tund aega. Siis tuligi see mõte pähe, et sisse minna majja, kelle mõte see oli, ei mäleta, tuli jutu käigus. Läksid sisse varuvõtmega, teadis selle asukohta. Võtme võttis tema. Siis otsustasid, et kedagi kodus ei ole, midagi saaks võtta. Läksid auto juurde, et peitel võtta ja pärast relakas. Läksid üles korrusele magamistuppa ja tema teadis, et seal on seif, leidsid seifi ja hakkasid seda lahti tegema alguses peitliga. Auto panid tänava lõppu, majast eemale ca 300 m. Peitliga püüdsid seda seinast mõlemad ära kiskuda, ei tulnud, siis tegid realakaga. Asjad olid karpides, need panid kaasa võetud kilekotti ja sõitsid minema. Kaal oli roolis, tema oli kõrvalistmel, arvuti võtsid siis kaasa, kui ülevalt alla tulid. Suundusid kesklinna xxx juurde. Ripatsi ja sõrmuse pani üksinda panti. Kaal ootas autos. Sai raha natuke üle 700 euro, sellest pool andis Kaalule. Siis sõitsid kuhugile, ei mäleta, niismaa autos ja siis ühte uude kohta vist samal päeval xxx, seal sai antud ka paar asja, mingi kell vist. Samasisulisi ütlusi on A.Pink andnud ka omakäelises tunnistuses 18.06.2019 (tl 172). Artur Pinki ütlustest nähtub, et tema oli varguse initsiaator ning seda ta ka ise ei eita. Samas asjaolule, et varguse panid nad toime koos, kinnitab lisaks A.Pinki antud ütlustele ka teised 9 kriminaalasjas kogutud tõendid. Nimelt 28.06.2019 DNA ekspertiisiakt nr 19E-GE0576 koos kõigi lisadega ja selle aluseks olevate dokumentidega tõendab, et peitli pealt võetud proovist (pakend nr 8.1, kahel tampoonil, proov 4192356) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Glenn-Chriss Kaal'ult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada Artur Pink'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. K V'i ja A S'i DNAprofiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Samuti riidekapi ukse peegelpinnalt materjalijäljest võetud proovist (pakend nr 4, kahel tampoonil, proov 4192352) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Glenn-Chriss Kaal'ult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. K V'i, A S'i ja Artur Pink'i DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga (tl 51- 77). Neil asjaoludel juhib kohus tähelepanu, et Glenn-Chriss Kaalu võimalikku seotust ei tuvastatud mitte üksnes varguse toimepanemisel kasutatud esemega (peitliga), vaid ka sündmuskoha endaga (kapi peegelpind). Lisaks kinnitab 08.11.2019 koostatud DNA täiendav ekspertiisiakt nr. 19E-GE1252 koos kõigi lisadega ja aluseks olevate dokumentidega tõenäosust, millest tulenevalt on alust arvata, et DNA segaprofiilis avastatud Glenn-Chriss Kaalu DNA kuulub pigem temale kui juhuslikule isikule (tl 63-68). Peale selle on A.Pink esitanud menetlejale ekraanitõmmiste väljatrükid (tl 88-95), mis viitavad kohtu hinnangul võimalikule kokkuleppele, et A.Pink on lubanud esialgu süü enda peale võtta. Nimelt A.Pink on kirjutanud muuhulgas: „Ma saan aru kõik on hästi kõik on parema järje peal aga see asi ei jää ju nii Mina ei maksa neid trahve Kui ma tangis. Ma lähen teen sinuga notaris. Me lähme teeme selle enne ära kui vastandamine on… / seejärel Glenn-Chriss Kaal küsib/ „ ja mis see Sulle annab“ /A.Pink vastab/ „Siis ma tean et sa maksad seda sest asi läheb minu nimele Ja kui ei maksa tulevad asjad kaela Nii ma olen kindel Sest ma pean .. ükt tegema ja tingimised .. na seda trahvi maksmarei hakka…..Ma ei pressi sind, aga me teeme selle enne kohtut ära. Mul on 2 telefoni kõne lindistatud ja üle 40 pildi kus sa tahad mind tanki panna. Mul läheb elu hästi aga ma pean ..a kannatama sp ja ma tahan kindel olla et sa maksad ja me lähme järgmine nädal notari ja mu isa tuleb ka…..“ /Glenn vastab/ „Mismõttega ma kokku saan siis üldse kui sa siukest asja Kui mulle kirjutad ja igat asja lindistad ja pildistad. Nagu ma oleks mingi halb inimene. Sellise jutu peale ma küll kuskil kokku saama ei hakka ja veel vähem mingit lepingut ennem tegema sa ei tea isegi mis karistuse saab“…. „sinu idee oli sinna Minna ja sa käisid seal ju. Sina hakkasid sellest kõigest juttu tegema, alguses rääkisid hoopisteist juttu ka“. Glenn-Chriss Kaal selgitas kohtuistungil kohtule, et kirjutas viimase sõnumi ajal kui tal oli juba kohtukutse käes ja sai aru, et tema on ka selle kahtlustusega seotud ning küsis selgitusi. Samuti on Glenn- Chriss Kaal kirjutanud „Ma tulin vastu sellega et saan selle raha tagasi anda mis mulle andsid, kuna see võõras ja kõik Sul jutt ja asjad koguaeg muutuvad või keegi mõjutab. Ja mis tangi panemise juttu sa räägid üldse kui sa seal juba olid andnud tunnistusi minu vastu kaudselt, vähemalt mis mulle öeldi seal. Ennem oota ära ikka mis otsustakse milleks minult hakata pressima praegu mingeid asju. Samamoodi mina mul nende asjade pärast see riigi keeld ja asjad peal“. Samuti 30.09.2019 e-kirja väljatrükk koos kõigi lisadega, sealhulgas ekraanitõmmiste väljatrükkidest nähtub, et 13.juuni Glenn-Chriss Kaal kirjutas A.Pinkile „Ma tahan, et sa võtaks enda peale või siis rääkijaid mingit muud aja, ma ei taha mingeid jamasid. Mingi lahenduse saab mõelda ikka.“ „Ma küsisin sult mõlemad korrad enne yle mitu korda ja pärast sa ütlesid et oled nõus võtma enda peale kui midagi peakski olema, mäletad küll; Lootust vb saada ainult tingimisi? Ja siis pole hullu midagi ju kui midagi toime ei pane selle ajaga“ (tl 97-98). A.Pink on kohtuistungil ka kinnitanud, see oli vestlus tema ja Glenni vahel ning algul oli jutt, et ta võtab kogu süü varguse eest enda peale ja Glenn aitab tal maksta summat. Glenn rääkis 10 talle, et tahab kooli minna, aga sinna ei võeta sisse, kui oled karistatud. A.Pink enda sõnade kohaselt ei pidanud kokkuleppest kinni, kuna ei uskunud, et Glenn maksab. Süüdistatav GlennChriss Kaal selgitas kohtuistungil muuhulgas, et ta imestas, et mingi väljapressimine hakkab peale, siis ilmselt oli päris närvis, šokis ja siis kirjutas. Kohus süüdistatava Glenn-Chriss Kaalu seisukohta ei jaga ning leiab, eeltoodud kirjavahetus viitab selgelt, et süüdistatavatel oli kokkuleppe, et A.Pink võtab varguse eest süü enda peale, kuid ta tahtis kindlust, et rahalised kohutused makstaks pärast koos tagasi. Seega kohus leiab, et süüdistatava Glenn-Chriss Kaalu ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ning ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad xxx majas mitte viibimist kuriteo toimepanemise hetkel ning varguse toimepanemist ühiselt. Samuti on kohtu hinnangul ainetud Glenn-Chriss Kaalu väited, et tema DNA sattus sündmuskohale ülekandega ja kaassüüdistatav soovib teda süüdi lavastada, kuna ta ei ole talle enam kasulik. Kohus olles kriminaalasja materjale kogumis hinnanud leiab, et kogutud tõendid annavad piisava aluse järelduseks, et 13.05.2019 kella 09:30 kella 19:30 vahel tungisid Artur Pink ja Glenn-Chriss Kaal varuvõtit kasutades ukseluku avamise teel sisse eramusse, mis asub aadressil xxx, ning võtsid siseruumidest ja teise korruse riidekapis asuvast seifist viimase lahti murdmise teel kannatanule K Vile kuuluvaid ja süüdistuses äratoodud esemeid. Artur Pink ja Glenn-Chriss Kaalu tegevus vastab

§ 199lg 2 p 7, 8 sätestatud objektiivsele koosseisule.

Tõendamist on leidnud

§ 199

realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises. Toimus see senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Kriminaalasja kogutud tõendite kohaselt süüdistatavad tegutsesid eelnimetatud varguse toimepanemisel kooskõlastatult ning ühise eesmärgi saavutamise nimel. Süüdistatavad sisenesid koos võõrasse majja kasutades ära peidetud varuvõtit, esemete kättesaamiseks murdsid üheskoos lahti seifi ning pärast vargust asusid koos varastatud esemeid realiseerima. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd mõlema isiku teopanus eesmärgi saavutamiseks oli oluline ja mõlemad said sellest olulisusest ka aru, siis tuleb taolist käitumist hinnata varguse toimepanemisena grupis

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

Kehtiv kohtupraktika sisustab

§ 199

lg 2 punktis 8 nimetatud sissetungimist analoogselt

§-ga 266, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Käesolevas kriminaalasjas kasutasid süüdistatavad majja sisenemiseks juhust, et A.Pink teadis kuhu on peidetud maja varuvõti, samuti lõhkusid nad seifi sealt esemete kätte saamiseks. Seetõttu leiab kohus, et sisenemise viis viitab üheselt omanike tahte vastasusele. Samuti kinnitavad kannatanu ja tunnistaja ütlused, et sisenemine toimus nende tahte vastaselt. Seega oli tungimine süüdistusaktis nimetatud eramusse ja lukustatud seifi

§ 266

lg 2 p 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 199lg 2 p 8 järgi.

Kohus leiab, et Artur Pink ja Glenn-Chriss Kaal on varguse toime pannud tahtlikult. Varguse panid Artur Pink ja Glenn-Chriss Kaal toime eesmärgiga varastatud asjad maha müüa ja selliselt raha teenida. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7,8 järgi so.

võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis ja sissetungimisega. Tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. 11 3. KARISTUS Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt

§ 56

nõuetele lähtuda kõigepealt süüdistava süü suurusest, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolust, võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest.

§ 199

lg 2 p 7,9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 3.

1. Artur Pink Esmalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole Artur Pinki otstarbekas karistada rahalise karistuse kui leebema karistusliigiga, kuivõrd rahalise karistuse mõistmine tähendaks seda, et lisaks väljamõistatud tsiviilhagile tekkiks süüdistaval konkureeriv rahaline kohustus. A.Pinki süü suurust iseloomustab eelkõige kannatanule tekkinud kahju suurus ning asjaolu, et tema oli teo toimepanemisel initsiaator. Temal oli kindel teadmine, kus asub seif ja maja varuvõti. Seega kohus nõustub prokuröriga, kuriteo toimepanemisel oli A.Pinkil keskne roll. Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestab kohus lisaks ka asjaolu, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga. Karistust kergendavad asjaoluna arvestab kohus kahetsust ja kohtuistungil kannatanule avaldatud vabandust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eelneva tõttu leiab kohus, et A.Pink tuleb karistada vangistusega, mis arvestades käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut võib jääda sanktsiooni keskmisest madalamasse määra, s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti ei saa kohus jätta arvesse võtmata seda, et Artur Pinki poolt toimepandud kuriteost on möödas pea 2 aastat ning Artur Pink ei ole pärast arutatavat tegu uusi süütegusid toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et nii üld- kui eripreventiivses mõttes on oht, et süüdistatav võib hakata uusi kuritegusid toime panema, minimaalne. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude või lühiajalisemate vangistuste puhul. Karistusest tingimisi vabastamise korral on karistuse aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKL otsus nr 3-1-1-40-04). Kohus leiab, et lähtudes Artur Pinki poolt toimepandud kuriteo raskusest, süü suurusest ning teistest eelpool mainitud asjaoludest, samuti pidades silmas ka üld- ja eripreventiivset eesmärki, on süüdistatava täielik tingimisi vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud. 3.2 Glenn-Chriss Kaal Esmalt leiab kohus, et kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudub alaline sissetulek ning kindel töökoht, siis süüdistatava suhtes rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik. Karistuse mõistmisel Glenn-Chriss Kaalule arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi, kuriteoga tekitatud kahju suurust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Arvestades, et Glenn-Chriss Kaalu sõidukiga jõuti sündmuskoha juurde ning ka lahkuti sealt, seifi lahtimurdmiseks kasutati tema tööriistu, Glenn-Chriss Kaal sisenes ka koos A.Pinkiga majja, osales seifi lõhkumises kui ka varastatud esemete realiseerimises, leiab kohus, et süüdistatava süüd ei saa hinnata väikeseks. Tervikuna Glenn-Chriss Kaalu süüle hinnangut andes väärib märkimist ka asjaolu, et kogu menetluse vältel on ta püüdnud oma süüd veeretada kaassüüdistatava peale. Süüdistatavale 12 karistuse mõistmisel arvestab ka kohus, et Glenn-Chriss Kaalu puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga. Seega peab kohus võimalikuks mõista Glenn-Chriss Kaalule karistuse mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Samuti arvestab kohus, et toimepandud kuriteost on möödas pea 2 aastat ning Glenn-Chriss Kaal ei ole pärast arutatavat tegu uusi süütegusid toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et nii üld- kui eripreventiivses mõttes on oht, et süüdistatav võib hakata uusi kuritegusid toime panema, minimaalne. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude või lühiajalisemate vangistuste puhul. Karistusest tingimisi vabastamise korral on karistuse aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKL otsus nr 3-1-1-40-04). Kohus leiab, et lähtudes Glenn -Chriss Kaalu poolt toimepandud kuriteo raskusest, süü suurusest ning teistest eelpool mainitud asjaoludest, samuti pidades silmas ka üld- ja eripreventiivset eesmärki, on süüdistatava täielik tingimisi vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud.
2. TSIVIILHAGI KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu K V on esitanud käesoleva kriminaalasja raames tsiviilhagi summas 4630 eurot, mis seisneb kannatanult varastatud esemete väärtuses ning mille juurde jäi kannatanu ka kohtuistungil. Mingeid tõendeid hagiavalduse lisana kannatanu esitanud ei ole. Tsiviilhagi kohaselt on hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Süüdistav Artur Pink võttis kohtuistungil hagi õigeks. Süüdistav Glenn-Chriss Kaal tsiviilhagi omaks ei võtnud. Tema kaitsja leidis, et tsiviilhagi on tõendamata. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Esmalt märgib kohus, et kriminaaltoimiku materjalist nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate õigusvastase käitumise tagajärjega ja seda kahju ei oleks tekkinud kui süüdistatavad ei oleks õigusvastaselt käitunud. Nimelt on 13 kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista süüdistavatelt kannatanu kasuks. Kohus leiab, et ilmselgelt ei saa kannatanult nõuda tsiviilhagi tõendamiseks otsutšekkide esitamist. Kohtupraktikas on tavapärane asja väärtuse tuvastamisel tugineda sarnaste esemete müügipakkumistele internetikeskkonnas, mille on ka kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt aluseks võtnud. Samas nõustub kohus süüdistatava Glenn-Chris Kaalu kaitsjaga, et kannatanu oleks võinud esitada hagi lisana väljatrükid müügikuulutustest, millest ta hagiavaldust koostades lähtus. Seega üksnes esitatud hagiavalduse alusel puudub kohtul igasugune võimalus kannatanult varastatud esemete väärtust kontrollida. VÕS § 128 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et G.-C.Kaal ja A.Pink said xxx-is müüdud esemete eest kokku 1770,32 eurot, siis kohtu hinnangul on nimetatud summa ulatuses ka kannatanule tekitatud kahju tõendatud. Seega kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju K Vile summas 1770,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab kannatanu K.Vi tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt ning mõistab Artur Pinkilt ja Glenn-Chriss Kaalult solidaarselt kannatanu kasuks välja 1770,32 eurot varalise kahju katteks.
3. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 ja 6 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat:  kullast Bismark käekett ja kullast sõrmus, mis on vastutaval hoiul omanikul K Vil, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või seaduslikule valdajale;  sülearvuti Dell, laadija ja Micro disk adapter, mis on tagastatud omanikule K Vile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või seaduslikule valdajale;  pakk jalatsijälgedega, karp rikutud seifiga ja peitel pakis, millised on hoiul Rahumäe tee 6, Tallinn, asuvas asitõendite hoidlas, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele;  CD-plaadid ümbrikutes (vaatlusprotokollide lisad), jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. 14
4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
5. jaanuarist 2020.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 28.06.2019 DNA ekspertiis nr 19E-GE0576 (tl 57-62) maksumusega 1 368 eurot ning 08.11.2019 DNA ekspertiis nr 19E-GE1252 (tl 65-68) maksumusega 114 eurot. A.Pinki määratud kaitsjatasu oli kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 864 eurot (tl 138-139, 142-143, 199-200). G.-C.Kaalu määratud kaitsjatasu oli kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 992,40 eurot (tl 139-137,140-141, 197-198). Eeltoodu põhjal tuleb A. Pinkilt välja mõista ekspertiisikulud 1/2 ulatuses s.o summas 741 eurot, kaitsekulu 864 eurot ning sundraha 876 eurot, s.o kokku 2481.- eurot. Glenn-Chriss Kaalult tuleb välja mõista ekspertiisikulud 1/2 ulatuses s.o summas 741 eurot, kaitsekulu 992,40 eurot ning sundraha 876 eurot, s.o kokku 2609,40.- eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavatele üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavatelt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane 15 Kohtunik 16