← Eesti

2-21-104187/34

Obsah (11)§ 486§ 317§ 407§ 174§ 173§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-104187 Tsiviilasi

§ 486lg 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

27.04.2021 määrusega kohustas Harju Maakohus O. Z.i esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. 11.05.2021 esitas O. Z. hagi A. B.i vastu. 07.06.2021 esitas O. Z. hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 6000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 447,78 eurot ja täiendava viivise.

  1. Harju Maakohus võttis hagi 18.08.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus üritas hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati märkega „ei ela/asu aadressil“. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et kostja ei ela hagiavalduses märgitud aadressil 2 xxxx. Rahvastikuregistris andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Samuti proovis kohus hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada e-posti aadressil xxxx, kuid kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja asukoht kohtule teada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

sätestatud viisil. Juhindudes

§ 317lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult.

Teadaanne avaldati 07.09.2021 ja menetlusdokumendid loetakse

§ 317lg 5 alusel kostjale kättetoimetatuks 23.09.2021.

Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (20 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 13.10.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud 5.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 6.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 7. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 508 eurot (so tasutud riigilõiv 258 eurot ja lepingulise esindaja tasu 250 eurot). 8.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise 3 kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli esitatud hagilt tasuda riigilõivu 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 258 euro ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 258 euro ulatuses. 9.

§ 144

p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 250 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud. 10. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 508 eurot, millest riigilõiv 258 eurot ja 250 eurot õigusabikulu. 11.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.