1-21-4756/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4756 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Kalle Luige (Luik) enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kalle Luige (ik 36102142230) kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaadi Sergei Politšev poolt Kalle Luigele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 111,60 eurot (sh käibemaks 18,60 eurot).
8. Mõista Kalle Luigelt menetluskuluna välja 111,60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Kalle Luigel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. juuli
12. a otsusega tunnistati Kalle Luik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu
13. oktoobri
14. a otsusega mõistetud kandmata 4 kuu ja 2 päeva pikkuse vangistuse võrra ja K. Luigele mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 2 päeva vangistust. K. Luige karistusaeg algas
15. juulil 2021 ja lõppeb
16. märtsil
18. Viru Vangla esitas
19. novembril 2021 Viru Maakohtule taotluse K. Luige vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
20. Viru Maakohtu
21. novembri
22. a määrusega jäeti K. Luik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
23. Vabanemise korral on K. Luigel olemas kindel elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda, aadressil XXX. Tegemist on ühiselamuga, kus on olemas kõik eluks vajalik. Eeltoodut kinnitas ka Järve Ühiselamu OÜ.
24. Positiivne on, et K. Luige käitumine vanglas on seaduskuulekas, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses aga ei veena kohut piisavalt, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused.
25. Samuti on positiivne, et K. Luigel on põhiharidus. Tal on majanduslik toimetulekuoskus. Vabaduses töötas ta erinevates ettevõtetes, peamised töökogemused on farmitöödel karjakuna ja lihunikuna. Vangistuse ajal on töötanud ehitustöölisena, koristajana ja abitöölisena. Avavanglas viibides töötas Flexa Eesti AS-is kahveltõstukijuhina. Alates
26. augustist 2021 on määratud vanglas tööle majandustöödel koristaja ametikohal.
27. Siiski on K. Luige puhul negatiivne ohuprognoos. K. Luike on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab K. Luik 6 kehtivat kriminaalkaristust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Soodusteguriteks on majandusliku kasu saamine, sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemilahendamise oskus. Ka viimast karistust asus ta kandma katseajal toime pandud kuriteo eest. Seega võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud alkoholi tarvitamise ja varastamisega. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. K. Luige käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud K. Luike mõtlema oma tegude tagajärgedele ning pole esile kutsunud muutust tema käitumises.
28. K. Luik oli enne vangistust töötu. Ajavahemikul
29. aprill 2021 –
30. juuli 2021 oli ta Töötukassas töötuna registreeritud. Haljala valla sotsiaaltöö spetsialisti sõnul on lähedal asuvad töökohad varasemalt isikule võimalusi andnud, kuid kinnipeetav ei ole antud võimalusi hinnanud ega suutnud töökohti säilitada.
31. oktoobri 2021 seisuga on kinnipeetaval võlgnevusi 9089,80 eurot. K. Luik ei ole motiveeritud neid tasuma. Vabanedes töökoht puudub. K. Luigel puudub vabaduses toetust pakkuv lähivõrgustik.
32. Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Tarvitab alkoholi 15-aastaselt. Lemmikuks on kujunenud Vana Tallinn, mida on 2 korduvalt ka poest varastanud. Samas leiab ise, et alkoholi tarvitamine ei suurenda uue kuriteo toimepanemise riski. K. Luik leiab, et kui loobuks alkoholi tarvitamisest, saaks oma elu tagasi järjele, kuid muudatuse tegemiseks puudub motivatsioon. K. Luike on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti tarvitab ta narkootikume. 2001 – 2019 tarvitas amfetamiini üks kord nädalas. 2015 – 2020 tarvitas sõprade mõjul Sudafedi. Samuti tarvitas väidetavalt igapäevaselt vähemalt viis lehte ravimeid – lahustas tabletid ja manustas süstimise teel. Varasemalt on vanglas diagnoositud sõltuvus. K. Luik on korduvalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluvisitreening“ ja väljendas, et ta hakkab peale vabanemist kindlasti narkootilisi ained tarvitama. Samas individuaalvestlusel ta väljendas, et peaks tarvitamisest hoiduma, kuna ta on sellega mõjutanud oma perekonda. Tema lubadused olid tühjad ja ta jätkas kuritegude toimepanemist sõltuvusainete mõju all. Seetõttu kahtleb kohus, et K. Luik suudab vabaduses karsket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna.
33. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on ta impulsiivne. Elab üks päev korraga ning loodab, et probleemid lahenevad iseenesest. Isik on samu eesmärke seadnud ka varasematel vangistustel, kuid pole teinud oma elustiili osas muudatusi. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Seega puudub kohtul veendumus, et K. Luik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. MÄÄRUSKAEBUS
34. Maakohtu määruse peale kaebuse K. Luige kaitsja vandeadvokaat S. Politšev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
35. Korduv kriminaalkorras karistatus ei takista ennetähtaegset vabanemist. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu otsusest tulenevalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest (RKKKm nr 3-1-1-12-17).
36. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise osas tugineb kohus vanadele andmetele. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole käesoleval ajal K. Luigel diagnoositud alkoholi- ega narkosõltuvust. Individuaalvestluses väljendas ta, et peaks tarvitamisest hoiduma, kuna ta on sellega mõjutanud oma perekonda.
37. Riigikohus on selgitanud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks (RKKKm nr 3-1-1-91-06). Varasema karistatuse osas tugineb maakohus asjaoludele ja kinnipeetavat iseloomustavatele andmetele ja käitumisele, mis on aset leidnud minevikus. Kohus ei ole hinnanud K. Luige praegust positiivset käitumist. Just see näitab, et tema hoiakud on muutunud ja uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas veel kinnipeetav peaks tõendama, et tema hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Vanglas on kinnipeetava võimalused selleks oluliselt piiratud. K. Luik tegi kõikvõimalikud pingutused selleks, et tõendada, et ta on valmis muutma oma elustiili – käitus seadusekuulekalt, 3 töötas koristajana. Kuna individuaalset täitmiskava pole koostatud, siis ei saa teha K. Luigele etteheiteid, et vangistuse ajal ta ei osalenud sotsiaalprogrammides ega õppinud.
38. Vangla iseloomustuses osutatud kuritegude toimepanemise riski suurus tuleb jätta tähelepanuta. Riigikohus on selgitanud, et sellisel kujul esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Kriminaalasja materjalide põhjal ei ole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades (RKKKm nr 1-09-14104, p 26-27).
39. Ka kuriteo asjaolud pole sellised, mis takistaksid K. Luige ennetähtaegset vabastamist. Nimelt kannab K. Luik karistust teise astme kuriteo eest. Eelviidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-17 on Riigikohus selgitanud, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ja seda tuleb arvestada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Luik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
41. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Luige ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
42. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, kohus on õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Teisisõnu välistab K. Luige isik ja tema varasem elukäik tema ennetähtaegse vabastamise. Karistusregistri andmetel on tal 6 kehtivat kriminaalkaristust ja 12 kehtivat väärteokaristust. K. Luik on kehtivate kriminaalkaristuste kohaselt korduvalt viibinud vanglas ja uuesti sinna tagasi sattunud, mistõttu ei ole tema vabaduses viibitud perioodid kuigivõrd pikad. Kõigil kordadel on teda karistatud süstemaatiliste varguste eest, mis näitab, et kuritegusid on toime pandud majandusliku kasu eesmärgil. Käesoleva kohtuotsuse aluseks olnud asjaolude kohaselt üritas K. Luik poest varastada pudeli Vana Tallinnat. K. Luik eelistab seega oma sõltuvust toita kuritegelikul teel, selle asemel, et tööle asuda või otsustada sootuks sõltuvusprobleemist loobuda. K. Luigel on nähtavasti mingi tööharjumus säilinud, ent kohtul puudub kindlus tema suutlikkuses endale vabaduses töökoht leida ning seda ka säilitada. Ka Haljala valla sotsiaaltöötaja andmetel ei ole K. Luige kodukandis asuvatel ettevõtetel enam temasse usku. Kui K. Luik oleks tõeliselt motiveeritud töötama ja endale legaalsel teel sissetulekut teenima, oleks ta suutnud ka nimetatud töökohtadel püsida. Viru Maakohtu
43. märtsi
44. a määrusega vabastati K. Luik talle Viru Maakohtu
45. oktoobri
46. a otsusega määratud vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Nagu näha, ei avaldanud see kinnipeetavale suurt mõju, kuivõrd praegust karistust kannab ta juba Viru Maakohtu
47. juuli
48. a otsuse alusel. Seega ei pea K. Luik enda kriminaalkorras karistamist millekski ja eripreventiivselt see talle positiivses suunas mõju ei avaldanud. Kinnipeetavale juba on antud võimalusi vabaduses enda käitumist parandada ning ringkonnakohtul puuduvad igasugused alused eeldada, et tõeline muutus isikus 4 on toimunud just sellel karistusajal. Mitte ükski kaitsja vastupidine väide ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.
49. Ringkonnakohtu hinnangul pole kaitsja viide Riigikohtu lahendile nr 1-09-14104 asjakohane. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks vangla iseloomustuses osutatud kuritegude toimepanemise riskile tuginenud. Kaitsja omistab sellele määruskaebuses liiga suure tähenduse. Praegusel juhul ei ole ohuprognoosi kinnitav ainus tõend vangla iseloomustus, vaid ohuprognoosiks on andnud alusmaterjali ikkagi K. Luige enda varasem kriminaalne käitumine ning suutmatus õiguskorra suhtes austust üles näidata.
50. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui K. Luik on tõepoolest vanglas asunud tööle, vältinud distsiplinaarkaristusi ja tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. Vabaduses on tal küll kindel elukoht, kuid töökohta ei ole. Senini on K. Luik ametliku tööga teenitava tulu asemel eelistanud eluks vajalikku hankida läbi kuritegude. Seetõttu ei tekita töökoha puudumine kui lisarisk just veendumust, et K. Luik seekord suudab varavastastest kuritegudest hoiduda, samuti ei tekita vangla iseloomustus kindlustunnet, et K. Luik suudaks töökohal ka püsida. Ringkonnakohtu hinnangul võivad puudulik sissetulek ja sisseharjunud käitumismustrid ta taaskord kuritegelikule teele viia.
51. Kuivõrd K. Luike on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on põhjust asuda seisukohale, et mõistetud karistused ei ole tema hoiakuid muutnud. Seega puudub ka igasugune alus arvata, et seegi vangistus on seda teinud. K. Luige puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
52. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
53. novembri
54. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
55. K. Luige kaitsja vandeadvokaat S. Politšev taotleb määruskaebuse koostamise ja kliendiga arutamise eest tasu 111,60 eurot (sealhulgas käibemaks 18,60 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 111,60 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K. Luige kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 5