KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-14

§ 146

lg 4 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas kostjatel oli tahtlus puudustega elektritööde teostamise osas. Hagejad leiavad, et tegelikkuses on kostjate tahtluse väljaselgitamiseks oluline tuvastada hoopis kostjate tahtlus müügilepingu tingimuste rikkumise osas. Pärast lepingu sõlmimist on selgunud, et elektrisüsteem ei vasta tegelikkuses kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu. Seega ei vastanud korter VÕS § 217 lg 1 kohaselt lepingutingimustele. Kostjad on oma

1. juuni 2020 kohtuvälises vastuses nõudekirjale kinnitanud (omaks võtnud), et korteriomandi valduse üleandmisel elektrijuhtmed tervikuna tegelikkuses vahetatud ei olnud. Kostjate tegevus on ilmselgelt olnud tahtlik ning ka heade kommete vastane. Lisaks on kostjad ka vande all ütlusi andes kinnitanud, et tegelikkuses ei olnud korteris vahetatud kogu elektrijuhtmestik uue vastu, vaid vahetatud olid vaid üksikud juhtmed. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg
2. Hagejad ei nõustu sellega, et kostjatel puudus tahtlus vana laelambi juhtme varjamise osas. Hagejate hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et puudused elektrijuhtmestikus on igal juhul käsitletavad varjatud puudustena. Lisaks soovivad hagejad tähelepanu juhtida sellele, et korteri valduse üleandmine toimus pärast korteri müügilepingu sõlmimist. Maakohus on otsuses leidnud, et kostjad ei ole esitanud elektritööde teostamise kohta tõendeid, ent maakohtu hinnangul ei anna kostjate poolt elektritööde teostamise kohta dokumentide esitamata jätmine samas alust lugeda tõendatuks, et kostjad teadsid korteri elektrisüsteemi puudustest. Hagejad ei saa tõendada negatiivset asjaolu, hagejad on esitanud tõendi, mis tõendab, et elektrijuhtmestik on puudustega, ohtlik ja ei sobi ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Tulenevalt kirjalikest tõenditest ja asjas esitatud väidetest tulnuks kostjatel tõendada, et nad on teinud endast kõik oleneva, et mitte oma müügilepinguga võetud kohustusi rikkuda. Hagejad rõhutavad, et kostjate vastutus ei tulene TsÜS-ist, vaid hoopis ehitusseadustikust ja tuleohutuse seadusest. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat põhjendamiskohustust. Antud juhul ei ole kostjad taganud tööde teostamise kvalifitseeritud isiku poolt ega taganud elektrisüsteemi ohutust. Eelnevast tulenevalt oleks kohus pidanud tuvastama, et kostjad ei rakendanud elektritööde teostaja valikul piisavat hoolsust. Maakogus on ebaõigesti hinnanud tõendeid.
3. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Kostjad paluvad menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda.
4. Kostjad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude kindlaksmääramise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Kostjad paluvad menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. 5 Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda, et 3 h 39 min ulatuses on osutatud õigusabi ülemäärane. Kostjad leiavad, et antud juhul on tavapäraselt vajalik ajakulu 11 h 39 min ning kohus on seda põhjendamatult vähendanud ega ole selgitanud, milline toiming täpsemalt on kohtu hinnangul ülemäärane ega vasta sellisele ajakulule, mida saaks mõistlikult põhjendatuks pidada.
5. Hagejad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Hagejad paluvad menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
7. märtsi 2021 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebus esitatud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
8. Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
9. Asja materjalide kohaselt sõlmisid hagejad ja kostjad
10. aprillil 2016 müügilepingu, millega hagejad ostsid kostjatelt korteri asukohaga XXXXXXXXXX. Pooled ei vaidle kehtiva müügilepingu sõlmimise üle. Hagejad nõuavad kostjatelt müügilepingu ja VÕS § 115 lg 1 alusel müügilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamist. Hagejate nõuded kostjate vastu tulenevad seega poolte vahel sõlmitud müügilepingust, s.o tehingust. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Üheks erijuhuks, mil aegumistähtaeg on kümme aastat, on viidatud paragrahvi
11. lõike järgi kohustatud isiku tahtlik kohustuse rikkumine. TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu
12. septembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11;
13. septembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 37). Seega ei ole ainuüksi rikkumine piisav TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks (vt Riigikohtu
14. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 21). 9.
15. Hagejad ei ole vaidlustanud apellatsioonkaebuses seda,

§ 146

lõikest 1 tulenev kolme aasta pikkune aegumistähtaeg oli hagiavalduse esitamise ajaks möödunud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud TsÜS § 146 lg 4 kohaldamata jätmist maakohtu poolt. Hagejad leiavad, et kostjad rikkusid müügilepingust tulenevat kohustust tahtlikult, sest nad pidid olema teadlikud sellest, et korteris ei olnud uus elektrijuhtmestik (nagu oli märgitud müügikuulutuses), kuid varjasid seda hagejate eest, sest on kinnitanud müügilepingu p-s 1.11.6, et korteril ei ole neile teadaolevaid varjatud puudusi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et arusaamatuks jääb hagejate põhjendus kaebuse p-s 2.3, mille kohaselt on „maakohus menetluses läbivalt valesti leidnud,

§ 146

lg 4 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas vastustajatel oli tahtlus puudustega elektritööde teostamise osas. Apellandid leiavad, et tegelikkuses on vastustajate tahtluse väljaselgitamiseks (ja TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks) oluline tuvastada hoopis vastutajate tahtlus müügilepingu tingimuste rikkumise osas, mitte puudulike elektritööde ja sellega tekitatud võimaliku kahju osas“. Hagejad on ise asunud seisukohale, et müügilepingu esemeks olnud korter ei vastanud lepingutingimustele seetõttu, et korteris ei olnud uus elektrijuhtmestik ning elektrisüsteem ei vastanud ohutusnõuetele. Selleks, et kohaldada TsÜS § 146 lg-t 4, ei piisa ainuüksi lepingu 6 rikkumisest, vaid tuvastada tuleb teise poole tahtlik kohustuse rikkumine (lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt). Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti hinnanud kostjate tahtlust (s.o kas nad soovisid õigusvastast tagajärje ja käitusid tahtlikult heade kommete vastaselt) lepingutingimuste rikkumisel ning asunud seisukohale, et kostjad ei rikkunud TsÜS § 146 lg 4 mõttes oma kohustusi tahtlikult ning seetõttu ei kohaldu hagejate nõudele 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 10 ja 11, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. 9.

1. Vastuseks hagejate väitele, et kostjad on ise vande all ütlusi andes kinnitanud, et korteris ei vahetatud kogu elektrijuhtmestik uue vastu, märgib ringkonnakohus järgmist. Iseeenesest asjaolu, kas kogu korteri elektrijuhtmestik oli või ei olnud
2. aastal elektritööde käigus vahetatud, ei anna alust väita, et kostjad soovisid õigusvastast tagajärge ja käitusid tahtlikult heade kommete vastaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas ei ole tõendatud kostjate teadmine (või teadma pidamine), et korteri seinte sees on omavahel ühendatud alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud, ning mis võivad isegi korrektse ühenduse korral tekitada aja jooksul oksüdeerumise ja ülekuumenemise, ja et vana alumiiniumjuhtmestik on vahetamata ning kaablite jätkamise kohad on täidetud selleks sobimatu isolatsioonivahuga. 9.
3. Alusetu on hagejate väide, et kostjad oleksid pidanud võimaldama neile laelambi juhtmete vaatluse enne müügilepingu sõlmimist, mitte pärast ja sellega on kostjad lepingu tingimusi tahtlikult rikkunud. Pärast korteri valduse saamist oli hagejatel võimalik teostada soovitud vaatlust ja esitada soovi korral ka seaduses sätestatud aegusmistähtaja (kolm aastat) jooksul lepingurikkumisest tuleneva hagi kostjate vastu. 9.
4. Hagejate viited EhS ja TuOS sätetele on asjakohatud. Lähtudes viidatud seadustes sätestatud kohaldamisalast (EhS § 2 ja TuOS § 1) ei ole viidatud seaduste sätted eraõiguslike nõuete õiguslikuks aluseks.
5. Kostjad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja teha uue otsuse, millega määrata kindlaks kostjate menetluskulud täies ulatuses. Ringkonnakohus jätab vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning vastuseks kaebuses esitatule märgib järgmist. 10.
6. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest, mille järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et põhjendatud on kostjate esindaja ajakulu 8 tunni ulatuses (s.o summas 1248 eurot). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige 7 õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu
7. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). 10.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate õigusabikulude hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on otsuses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestades tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Lähtudes asjas esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahust (sh kohtuistungile kulunud ajast), on kostjate esindaja ajakulu 8 tunni ulatuses põhjendatud ja mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks.
9. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud vaid menetluskulude kindlaksmääramist ning TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjate esindaja
10. juuni 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskulud ringkonnakohtus 993 eurot 20 senti (õigusabile kulunud aeg 6 h 22 min). Kostjate esindaja tunnihind 130 eurot ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega. Samas leiab ringkonnakohus, et kostjate menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kostjate esindaja on esitanud kaks menetlusdokumenti, s.o vastuse apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebuse ning TsMS § 178 lg 4 alusel vastuapellatsiooni esitamise menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ja mahtu, on põhjendatud ajakuluks dokumendi koostamise eest 4 h. Ringkonnakohus leiab, et kostjate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus on 624 eurot (4h x 130 eurot x km = 624 eurot). See summa tuleb hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et hagejatel tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 8