Obsah (4)

§ 67§ 70§ 71§ 52

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-20-2145 Otsuse kuupäev 30. november 2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt 1 700 euro mittevara

) § 11 lg-le

2. Kaebaja on kahjunõude põhistamiseks tõendina esitanud Tartu Vangla otsuse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta (tl 2). 2
3. Kohtu nõudel on Tartu Vangla esitanud kaebaja kahjunõuded vanglale (tl 6, 7) ja 25.08.
4. a füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli (tl 8–9). Tartu Vangla esitas kaebusele esitatud vastuse lisadena (tl 15–29) Tartu Vangla 20.07.
5. a käskkirja nr 2-20/1-2/246, Tartu Vangla 21.07.
6. a käskkirja nr 2-20/1-2/249, Tartu Vangla 14.08.
7. a käskkirja nr 6-2/491, Tartu Vangla 30.09.
8. a vastuskirja nr 2-3/3135-2, Tartu Vangla 09.10.
9. a teate nr 2-3/3301-5 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest, elektrooniliselt videosalvestise 25.08.
10. a jõu kasutamise kohta, elektrooniliselt videosalvestise 26.08.
11. a ravimi andmise kohta, vanemvalvur S. Prii 07.09.
12. a e-kirja ja väljavõte kaebaja tervisekaardist.
13. RVastS § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolud, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu 30.01.2012 otsus nr 3-3-1-78-11, p 15).
14. Kaebaja on pidanud õigusvastaseks: 1) Tartu Vangla valvurite tegevust kaebaja kartserikaristuse kandmiseks E-hoone
15. osakonna kambrist nr 3009 E1 osakonna kambrisse nr 1010 ümberpaigutamisel
16. augustil
17. a kella 14.37–14.39 paiku füüsilise jõu kasutamist, millega tekitati kaebajale füüsilisi ja psüühilisi vigastusi (kaebaja kahjunõude (tl 6) kohane sõnastus); 2)
18. augustil kella 14.30-st kuni
19. augustil
20. a kella 20.00-ni valvurite poolt kaebajal arstiabi saamise takistamist ning arsti asemel kaebaja arstiabi vajaduse üle otsustamist.
21. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
22. Õiguslikult ei saa poolte vahel olla vaidlust selles, et Tartu Vangla 20.07.
23. a käskkiri (tl 15–17) ja Tartu Vangla 21.07.
24. a käskkiri (tl 18–19), millega kaebaja suhtes kohaldati 3 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning Tartu Vangla 14.08.
25. a käskkiri (tl 20–23), millega kaebajat karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega, on kehtivad haldusaktid. Kehtivate haldusaktide resolutiivosad on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lõike 2 kohaselt kohustuslikud igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.
26. Seega pidid nii kaebaja kui vanglateenistuse ametnikud oma tegevuses lähtuma kehtivatest käskkirjadest, mille kohaselt tuli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus (kartsersisse paigutamine) pöörata täitmisele ja kaebajal ühest kambrist teise ümber asuda kartserikaristuse kandmiseks. Vanglateenistuse ametnikele tulenes aga kohustus täita käskkirjade resolutsioonid ja saata kaebajat kartserisse paigutamisel. 17.

§ 67

p-st 2 tuleneb kinnipeetavale kohustus alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 18. Kinnipeetava saatmisel on vanglateenistuse ametnikul lubatud ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine (

§ 70

, § 701 lg 1 p 1).

§ 71

lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel enesekaitsevahendite kõrval füüsilist jõudu.

1. Tartu Vangla 25.08.
2. a füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli (tl 8–9) kohaselt suhtles kaebaja saatmisel E1 osakonna valveruumi ees valju häälega E1 osakonnas olevate kinnipeetavatest remonditöölistega. Kaebaja ei allunud vanglateenistuse ametnike korraldustele suhtlemine lõpetada, mille tõttu toimetas vanemvalvur käeraudades kaebaja E1 osakonna kambri nr 1010 ukse juurde, põhjusel, et kaebaja ei täitnud korraldust suhtlemine lõpetada ja ei täitnud korraldust kambrisse minna.
3. Kambri nr 1010 juures oleva videokaamera 25.08.
4. a salvestuse kohaselt toimetab brünettide juustega valvur käeraudades kaebaja kambri ukse kõrvale. Valvur püüab avada ja paigutada ümber kaebaja käeraudu seljataha, mis tal üksi kaebaja vastutegevuse tõttu ei õnnestu. Valvurile läheb appi teine habemega valvur. Kambri juurde tulnud kolmas valvur hakkab samal ajal kambri ukse luuke avama. Kaebaja toimetatakse kahe esimese valvuri poolt käed selja taga kambrisse nii, et ühelt käelt, millel on veel käerauad, on käerauad võimalik eemaldada kambri ukse luugi kaudu. Käerauad eemaldatakse kaebaja käelt kambri ukses oleva luugi kaudu ja käerauad jäävad kambri ukse luugid avanud kolmanda valvuri kätte. Valvurid ei kasuta salvestatu kohaselt kohtu hinnangul käeraudade ümberpaigutamisel ja kaebaja kambrisse toimetamisel jõudu rohkem, kui see on vajalik kaebaja kambrisse toimetamiseks. Protokolli (tl 9) ja teiste menetlusdokumentide kohane kaebaja paremal käel olev marrastus ja muljumisjäljed saavad olla pigem tingitud käeraudade kambri ukseava kaudu eemaldamisest ava väiksuse tõttu kui ametnike poolsest jõu kasutamisest. Videokaamera salvestuse kohaselt on kohtu hinnangul Tartu Vangla 25.08.
5. a füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokollis kaebaja suhtes kirjeldatud meetmeid ja sündmust tervikuna kajastatud õigesti. Seega ei ole käsitletud tõenditega tõendatud eeldused kahju hüvitamiseks. Tõendamist ei ole leidnud vangla kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja 25.08.
6. a teo, mis seisnes kaebaja suhtes saatmisel füüsilise jõu ja käeraudade kasutamises, õigusvastasus ja sellega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kuna tõendatud ei ole õigusvastast tegu, ei ole tõendatud ka vastustaja süü kaebaja tervise kahjustamises. Kaebaja parema käe marrastus ja muljumisjäljed on põhjustatud kaebaja poolt vanglateenistuse ametnike poolt saatmisel antud seaduslike korralduste täitmata jätmisest, mille tõttu kasutasid ametnikud õigustatult käeraudades kaebaja suhtes füüsilist jõudu. Tartu Vangla 21.07.
7. a käskkirja nr 2-20/14 2/249 (tl 18–19) kohaselt kohaldati kaebaja suhtes ohjeldusmeetmetena käeraudu põhjusel, et kinnipeetav ähvardas kasutada ametniku suhtes vägivalda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja suhtes oleks
8. augustiks käskkirja alusel ohjeldusmeetmete kasutamine lõpetatud või et käskkiri oleks kaebaja vaide või kaebuse alusel kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole käeraudade kohaldamise osas kaebaja saavutanud esmaste õiguskaitsevahendite ammendatust, mistõttu on vastav kahju hüvitamise eeldus käeraudade kasutamisest tingitud kaebajale võimalike tervisehädade põhjustamise osas täitmata. Seega on vastustaja kohustuslikus kohtueelses menetluses õigesti jätnud rahuldamata kaebaja kahjunõude Tartu Vangla vastu 25.08.
9. a kella 14.37–14.39 paiku valvurite poolt füüsilise jõu kasutamisega kaebaja tervise kahjustamise eest.
10. Kohtu hinnangul ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud ka
11. augustil kella 14.30-st kuni
12. augustil
13. a kella 20.00-ni valvurite poolt kaebajal arstiabi, sh valuvaigistite saamise takistamine.
14. Tartu Vangla 25.08.
15. a füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli (tl 8–9) kohaselt kasutati kaebaja suhtes vahetut sundi
16. augustil kella 14.37-st kuni kella 14.39-ni. Protokolli kohaselt teavitati intsidendist peavalvekeskust ja kutsuti kohale meedik, kes vaatas kinnipeetava üle. Seega on protokolliga tõendatud kaebajale 25.08.
17. a ca kella 14.40–14.50 paiku arstiabi võimaldamine, milline kohustus vanglateenistusele tuleneb

§ 71lõikest 71 ja mis on sama sätte nõuetele vastavalt ka protokollitud (tl 8–9).

Kaebaja vigastuste fikseerimine valvemeediku poolt 25.08.

1. a kella 15.00 paiku on tõendatud ka Tartu Vangla sisekontrolli 30.09.
2. a kaebaja märgukirja vastusega (tl 24–25).
3. Kaebaja tervisekaardi haigusjuhtude väljavõtte (tl 29) 25.08.
4. a haigusjuhu anamneesi kohaselt vaatas patsiendi üle H. Saar, kes tuvastas jõu kasutamise tagajärjel saadud vigastused kaebaja kätel, mille kohta lisati pildid kausta ja koostati õiend peavalvele. Anamneesi kohaselt kaebaja ravimeid
5. augustil ei ole vajanud, samuti ei ole kaebaja kurtnud vaevusi ega meditsiinitöötaja avastanud vigastusi kaebaja jalgadel. 27.08.
6. a P. Kooli anamneesi kohaselt kurtis kaebaja mitmeid probleeme prillidest kõhulahtisuseni. Patsient kurdab valvurite poolt jõu kasutamise tagajärjel väänatud vasaku põlve valu, mille vastu määratud 100 mg ketoprofeni 10 päevaks. Kaebaja on kurtnud ka, et valvurid ei andnud ibuprofeni ja soovinud kartserisse madratsit. Põhidiagnoosina on kaebajal diagnoositud liigesevalu (M25.5).
7. Kaebaja kambri juures oleva videokaamera 26.08.
8. a kell 15.00 algava salvestuse kohaselt avab vanglateenistuse valvur kaebaja kambri ukseluugi, paneb kaebajale käerauad ja avab kambri ukse. Kaebaja väljub kambrist mõne sammu kaamera alla, saab valvurilt kaks tabletti, manustab need kambrist kruusis kaasa võetud veega ja suunab avatud suu valvuri poole näitamaks, et neelas valvurilt saadud tabletid. Valvuri ja vastaskambri uksel oleva teise valvuriga mõne sõna vahetamise järgselt lukustatakse kaebaja taas kambrisse.
9. Vanglateenistuja Sander Prii 07.09.
10. a e-kirja kohaselt (tl 28) seoses kaebaja kahjunõudega, kinnitab vanglateenistuse ametnik, et kaebaja küsis ja sai valuvaigisteid. Arst vastas ametnikule, et tegemist pole erakorralise juhtumiga, mille tõttu arst kaebaja juurde ei tulnud. Kaebaja ei registreerinud ametniku teada ennast perearsti vastuvõtule. Kaebaja ei võtnud valvurilt iga kord kui valvur pakkus, valuvaigisteid vastu, kuigi ütles, et põlv valutab.
11. Seega ei tõenda asjas kogutud tõendid kaebajale vaidlusalusel perioodil

§ 52sätestatud korras tervishoiuteenuse osutamisel takistuste tegemist.

Kaebajale on tervishoiuteenust osutatud kõigil kolmel päeval, mil ta väidab, et valvurid takistasid seda.

1. 5 augustil on kaebajal tuvastatud marrastused käel. Asjas kogutud tõendite kohaselt ei ole ta tervishoiutöötajale kurtnud jalaliigese valu. Kohtul ei ole põhjust kahelda kirjalike tõendite kohast valuvaigistite kaebajale andmist
2. augustil. Tablettide andmine on tõendatud ka videosalvestusega. Kaebaja tervisekaardi anamneesi kohaselt on ta valuvaigisteid saanud ka
3. augustil arsti vastuvõtul käies ning sellele järgnevalt kümne päeva jooksul.
4. Seega ei ole käsitletud ja uuritud tõenditega tõendatud eeldused kahju hüvitamiseks seoses arstiabi saamise takistamise ja valuvaigistite andmata jätmisega. Tõendamist ei ole leidnud vangla kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegevuse ja/või tegevusetuse õigusvastasus ja sellega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kuna tõendatud ei ole õigusvastast tegu, ei ole tõendatud ka vastustaja süü kaebajale arstiabi ja valuvaigistite andmata jätmisega tervise kahjustamises. Kaebaja parema käe marrastus ja muljumisjäljed ei ole tervishoiutöötaja arstliku otsuse kohaselt vajanud
5. augustil valuvaigistavate rohtude määramist ja manustamist. 25.–
6. augustini on kaebajale tervishoiuteenuseid asjas kogutud tõendite kohaselt osutatud. Seega ei ole kaebaja vastupidised väited tõendatud.
7. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esimese kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tähtaja ületamine ei anna iseseisvat alust kaebuse rahuldamiseks. Kahju hüvitamise taotluse menetluseks ettenähtud reeglite järgmine ei mõjuta hinnangut isiku nõude aluseks olevate asjaolude suhtes, mistõttu ei saa see mõjutada ka kaebaja hüvitamisnõude põhjendatust.
8. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
9. HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga, otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. (allkirjastatud digitaalselt) 6