2-21-7541/12

2-21-7541 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-21-7541 Tsiviilasi I.K. hagi D.P. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg  Hageja I.K.(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)  Kostja D.P.(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) 05.10.2021 RESOLUTSIOON Lahutada I.K.(isikukood XXX) ja D.P. (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX XXXX Maavalitsuses. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED I.K. esitas D.P. vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Hageja oli nõus, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. 1 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Lahutuse põhjuseks on see, et kostja tarbib pidevalt alkoholi ja on harva kaine, lapse kasvatamises ja ühises majapidamises ei osale. Hageja on palunud kostjal kolida mujale, aga kostja keeldub seda tegemast. Abielulised suhtes lõppesid XXXX. aastal. KOSTJA VÄITED Kostja leidis, et sooviks oma elu korda saada. Kostja selgitas, et pooled elavad ühes korteris, aga abikaasa käskis tal rohkem kui aasta tagasi diivanile kolida. Kostjal on plaan alkoholiprobleemiga tegelema hakata, selleks tuleks Raja tn minna. XXXX juurde ei saa kolida, sest teine COVIDi vaktsiin on tegemata. Pidi
3. septembril minema, aga on unustanud. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXXX;  pooltel on üks ühine laps, keda kasvatab ema. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustest nähtuvalt elavad nad küll ühises korteris, kuid abielusuhted on lõppenud XXXX. aastal. Ühises korteris elatakse seetõttu, et kostja on seni keeldunud välja kolimast. Ühist majapidamist, kuhu mõlemad abikaasad oma panuse annaks, ei ole. Hageja on kindel, et tema kooselu taastada ei soovi. Seega on PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 2