) § 407 lg-d 1 ja 6). Hagis toodud asjaoludest ei saa järeldada, milline on hagejate tavaline elulaad. Hagi kohaselt on hageja I igakuised vajadused 640 eurot ja hagejal II 525 eurot. Nende põhjendatus ja vajalikkus ei ole jälgitav ega tõendatud. Eeltoodud kulusid esile toomata ei saanud kohus teada, milline on hagejate tavapärane elulaad ning seega PKS § 99 lg 1 järgi vajalikud kulud. Samuti on Riigikohtu praktikas korduvalt leitud, et miinimumelatise maksmine on muutunud ebaproportsionaalseks ning suurele osale vanematest üle jõu käivaks. Miinimumpalk ei seostu ka lapse vajadustega ega arvesta vanemate võimalusi elatist maksta. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu järgi on lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. a lõpus 172 eurot (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on hagejate igakuised kulutused olulisel määral ülepaisutatud. Lisaks võivad mitme lapsega leibkondades lapse ülalpidamiskulud olla mastaabisäästu tõttu väiksemad. Tagaseljaotsuse tegemine oli lubamatu
lg 1 p 3 mõttes, kuna kohus ei selgitanud välja kostja varalist seisu, st kas ta on võimeline elatist maksma hagis märgitud ulatuses. Kostja töötasu viimasel kuuel kuul oli kokku 2959 eurot 4 senti, s.o on keskmiselt 493 eurot 17 senti kuus. Seejuures on kohus kostjalt hagejate kasuks välja mõistnud elatise kokku 584 eurot kuus.
lg 2 järgi lisada kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o vastus hagile koos vastuväiteid tõendavate tõenditega, kuna tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule.
Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte 2 vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Praeguse asja hinnaks on 5256 eurot, millelt
lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb tasuda kautsjon 275 eurot. Kostja on tasunud 100 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda kautsjoni lisaks 175 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 2 alusel tühistada, kaja võtta menetlusse ning saata asi kaja lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
lg 3 ja § 3401 lg 2 alusel põhjusel, et kostja ei olnud tasunud kaja menetlemiseks nõutavat kautsjoni kohtu määratud tähtajaks. Maakohus tuvastas, et kostja oli tasunud täiendava kautsjoni 175 eurot 15. septembril 2021. 3 11.
lg 3 esimese lause kohaselt ei tehta enne kautsjoni tasumist kautsjoniga seotud menetlustoiminguid, mh ei võeta kaja menetlusse. Kui kautsjon on tasumata, määratakse
Kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus (sh kaja) menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu arvates võib kohus keelduda kaja menetlemast aga üksnes juhul, kui kautsjon on maksmata kaja menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks (vt sarnaselt apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohta nt Riigikohtu
Eelmärgitut arvestades keeldus maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult kaja menetlusse võtmisest, kuna kostja oli tasunud kautsjoni ajaks, mil maakohus tegi määruse kaja menetlusse võtmisest keeldumise kohta (
§-s 394 sätestatud nõuetele. Järelikult on kostja praeguses asjas kajalt nõuetekohase kautsjoni tasunud ja vastuse hagile esitanud. Seega võtab ringkonnakohus kaja menetlusse. 14. Ringkonnakohus ei saa otsustada maakohtu asemel kaja lahendamise üle ning saadab asja kaja lahendamiseks tagasi maakohtule (
). Maakohtul tuleb kaja teistele menetlusosalistele (hagejale) kätte toimetada ja ühtlasi teatada, millal toimetati kätte tagaseljaotsus ja millal esitati kaja, ning määrata neile tähtaeg kaja kohta seisukoha avaldamiseks (
15. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.