alusel, 192 eurot esindajakulu (km-ga) ning 75 eurot tasutud riigilõiv tsiviilasjas nr 2-21-115458. 28.07.2021 on tasunud kostja hagejale 31,50 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv) ja osalisele sissenõudekuludele (1,5 eurot). Kostja poolt on tasumata hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot, menetluskulu
Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist osaliselt täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-21-115458 menetluse lõpetamist. Käesoleva taotluse esitamisel (12.10 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 287 eurot: 192 eurot esindajakulu
lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu 20 eurot
alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot.
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 6.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuna kostja on hageja nõude sisuliselt rahuldanud, hageja ei nõua kostjalt menetluskulusid ning kostja ei ole menetluses sisuliselt osalenud ja avalduses loobumine ei halvenda tema olukorda, siis puudub kohtu hinnangul vajadus küsida
7. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel 2
Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 75,00 eurot Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 10.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 37,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank). 12.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ning kostja on kohtule teavitanud, et kostja on tasunud põhivõlgnevuse ning sissnõudmiskulud summas 1,50 eurot. Seetõttu loobub hageja hagist.
lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu 20 eurot
2 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, millest poole tagastamist taotles hageja seoses loobumisega. 15. Lähtuvalt
on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.