← Eesti

2-20-12568/68

Obsah (6)§ 24§ 26§ 34§ 37§ 35§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12568 Tsiviilasi K B´i avaldus

) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 24

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

§ 26

lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. K B esitas 31.08.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Lõplik ja täiendatud ümberkujundamiskava on kohtule esitatud 24.08.2021. Avalduse kohaselt on võlgnik sattunud makseraskustesse. Võlgnik soovib olukorda lahendada laenude ja intresside tagasi maksmisega, kuid osaliselt soovib ka vähendamist ja võlgade tasumise ajatamist. Võlgnik leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnik on märkinud, et tal on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol. Võlgniku igakuised sissetulekud tema avalduse kohaselt on 1700 eurot neto. Võlgniku igakuised kohustused ilma kavas väljatoodud kohustusteta moodustavad 1220 eurot. Oma täpsustatud ümberkujundamiskavas soovib võlgnik tasuda 11 erineva võlausaldaja võlgnevused 70 igakuise osamaksena. Samuti soovib võlgnik kohustusi vähendada kõrvalnõuete näol. Kohus on edastanud võlgniku algse kui ka lõpliku täiendatud ümberkujundamiskava kõigile kavas nimetatud võlausaldajatele. Võlgnik on oma 24.08.2021 esitatud kavas teinud muudatusi seoses võlausaldajate vastuväidetega algsele kavale. 24.08.2021 ümberkujundamiskava kinnitamise suhtes on kohtule vastuväite esitanud üksnes mogo OÜ. Teised võlausaldajad on kas täiendatud kava kinnitamisega nõustunud või ei ole tähtajaks oma vastust esitanud.

§ 24

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul saab kohus ümberkujundamiskava kinnitada seega

§ 24lg 2 alusel.

Kohus peab seejuures hindama, ega ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 5

(7)Vastuväite esitanud võlausaldaja mogo OÜ on välja toonud, et võlgnikul on võlausaldajaga kaks kehtivat laenulepingut, üks lepingutest on tagatise põhine ja selle lepingu jääkväärtus moodustab 4940.21 eurot ning teise lepingu laenujääk moodustas 13.10.2020 seisuga 4205.14 eurot. Võlausaldaja on 18.10.2021 seisukohas täiendavalt märkinud, et kuna on olemas üks tagatise põhine leping siis soovib võlausaldaja realiseerida võlgniku autot võlgnevuste katteks. Võlgnik on oma 28.01.2021 selgitustes välja toonud, et ümberkujundamisele kuulukski ainult mogo OÜ nõue summas 4205.14 eurot. Tagatisepõhisest laenulepingust tulenev kohustus jääb võlgniku kava kohaselt käesolevast menetlusest välja. Võlgnik on selle kohustuse osas selgitanud, et soovib laenu teenindaja väljaspool ümberkujundamise menetlust ning seda oma lähedaste abiga. Kohtu hinnangul ei ole seega mogo OÜ vastuväide tagatise realiseerimise osas käesoleval juhul asjasse puutuv, kuivõrd võlgnik tagatise põhisest laenulepingust tulenevat võlga ümber kujundada ei soovi. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskavas sisalduv mogo OÜ nõue ei saa võrreldes teiste võlausaldajate nõuetega ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt teiste nõuetega kavatseb võlgnik 70 kuu jooksul tasuda 100% põhinõudest, lisaks veel 92% kõrvalnõuetest. Mogo OÜ kohustuse vähendamise ulatus on ümberkujundamiskavas üks väiksematest (8%). Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 asunud seisukohale, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvideta võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohus on seisukohal, et kava kinnitamine ei kahjusta ülemäära võlausaldajate huve, kuivõrd võlgnik soovib tasuda võlausaldajatele põhivõlgnevuse kogu ulatuses, samuti nö hüvitise kõrvalnõuete eest. Kohtu hinnangul tuleb arvestada võlgniku kui makseraskustesse sattunud isiku soovi leida lahendus kohustuste täitmiseks ja olukorra lahendamiseks. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava kinnitamisel ei satuks võlausaldajad oluliselt halvemasse olukorda, kui pankrotimenetluse korral. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning kohus kinnitab võlgade ümberkujundamiskava võlgniku poolt välja pakutud tingimustel.

§ 24

lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt

§ 34

lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus.

§ 34

lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja 6

(7)ümberkujundamiskava täitmise kohta. resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse Kohus selgitab, et

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.

§ 35

lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.

§ 26

lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

§ 8lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.