lg 1 p 2 alusel keelata hagi tagamise abinõuna kostja poolt kinnistusraamatu registriosadesse nr XXXXX, XXXXX, XXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXXXXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX kantud kinnisasjadega kõikide tehingute tegemine. Samuti palusid hagejad keelata kostjal kõikide selliste tehingute tegemine, mis väljub igapäevase majandustegevuse raamest, sh põllumajandusinventari (põllumajandustehnika ja tootmisvahendid) ning põllumajandusloomade võõrandamine. Alternatiivselt palusid hagejad kohaldada muud kohtu poolt vajalikuks peetud hagi tagamise abinõu. Hagejate eesmärgiks on vältida kostja vara võõrandamist, mis mõjutaks kostja majandustegevuse jätkamise perspektiivi. Taotletud hagi tagamise abinõud ei kahjusta kostja huvisid ebaproportsionaalselt. Kostja saab oma igapäevase majandustegevusega jätkata. Ühistule kuuluva vara müük (rahaks tegemine) ei ole kiireloomuline tegevus, mida ei saaks pärast käesoleva vaidluse lõppu teha. Seejuures kinnisasjade väärtus ajas kasvab, mistõttu ei saa vara hilisem müümine kostjale ega selle liikmetele kahjulik olla. Kuna hagejad on esitanud mittevaralise nõude, ei pea kohus kindlaks määrama
§-s 385 sätestatud rahasummat ega
Samuti ei saa mittevaralise nõude puhul kõne alla tulla ületagamine. MAAKOHTU MÄÄRUS
Kohus on hagi menetlusse võtnud. Hageja nõue on hagi tagamiseks piisavalt põhistatud. Põhistatud on ka hagi tagamise aluseks olevad asjaolud. Hagi tagamata jätmisel võib kostja vara olla vaidluse lahendamise ajaks müüdud kehtetu otsuse alusel ja selleks mitte õigustatud isiku poolt. Kui hagi rahuldatakse, võib hagejatel hagi tagamata jätmise korral olla keeruline saada neile liikmesuse alusel väljamaksmisele kuuluvat summat, kui kostja on end varatuks teinud. Seega võib hagi tagamise abinõude rakendamine olla vajalik hagejatele olulise kahju tekkimise vältimiseks (
Vara osas, mis ei ole kantud registritesse, kohaldub
lg 1 p 3, mille järgi keelatakse kostjal vara võõrandamise ja koormamise tehingute tegemine. Registrisse kantud muu vara (v.a kinnisasjad) osas tehakse vararegistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegev kanne (liiklusregistrisse ja põllumajanduslike loomade registrisse). Kinnisasjade osas kantakse keelumärge kinnisturaamatusse. Kuigi taotletud hagi tagamise abinõude hulk on kostja suhtes küllaltki massiivne, kaaluvad hagejate huvid (tagada vara säilimine) üles kostja võimaliku huvi. Asjaolu tuvastamine, kas kostja huvi on tegevuse jätkamine või otsuse alusel planeeritud tehingutega sisuliselt tegevuse lõpetamine, selgub hagi sisulise lahendamise käigus. Hageja ei ole nimetanud iga kinnisasja kohta
Eeldades, et 1 800 000 eurost moodustab kinnisasjade väärtus poole (900 000 eurot), jagades selle 44 kinnisasjaga, on kostjal võimalik taotleda iga kinnisasja käsutuskeelu alt vabanemist, kui ta tasub 20 455 eurot.
Kohus on piiranud kogu kostja majandustegevuse. Kostja on põllumajandusettevõte, mille igapäevase majandustegevuse hulka kuulub piimakarja- ja teraviljakasvatus. Need tegevused sisaldavad regulaarset vajadust muuta karja koosseisu ning asendada kasutatavat tehnikat, mis tavapäraselt sisaldab aegunud tehnika müüki. Hagejad on püüdnud hagi tagamisega halvata kostja majandustegevust, keelates eelkirjeldatud tegevused. Keelumärked takistavad kinnisasjade kasutamist tagatisena, kui see peaks olema majandustegevusest tulenevalt vajalik. Seejuures ei ole kostja juhatusel tehingute tegemiseks vaja üldkoosoleku otsust. Kohaldatud hagi tagamise abinõud on kostja majandustegevusse rängalt sekkuvad. Vara arestimine (ehk keelumärke seadmine) ning tehingute ja toimingute tegemise keelamine on intensiivseim võimalik riive kostja äritegevusele. Kohus ei ole selles osas oma seisukohta põhjendanud. Kostja ei põhista ka seda, mil viisil on 44 kinnisasja müük 1 800 000 euroga käsitatav kostja varatuks muutmisena.
389 lg-s 3 alusel kindlaksmääratava rahasumma maksmisega. Isegi kui mittevaralise nõude puhul on
lg 3 kohaldamine võimlik, on maakohus rikkunud menetlusõigust, kui määras kõikide 44 kinnisasja puhul summaks 20 455 eurot, mille tasumisel vastav kinnisasi arestist vabastatakse. Rahasumma tuleb määrata kinnisasja väärtusest lähtuvalt, kuid maakohtu määratud summa ei arvesta kinnisasja tegelikku väärtust. Mittevaralise nõude puhul on kohtupraktikas leitud, et hagejalt hagi tagamisel tagatise küsimine ei ole põhjendatud. Lisaks ei saa kostjale hagi tagamisega tekkida kahju, kuna kostja tegeleb igapäevaselt põllumajandusega. Kostja igapäevaseks majandustegevuseks ei ole kinnisasjade või sõidukite müük. Tagatise nõudmine maksimummääras pärsib oluliselt hageja menetlusõigusi. Hagejatel kui füüsilistel isikutel ei ole raha 32 000 euro tasumiseks. 5 Kui kostja oma vara ära müüb, tema majandustegevus lõppeb. Sellisel juhul jääb kostjale üksnes raha. Kohus peab hindama kostja, mitte kolmanda isiku (P-R. Mõttuse) huvisid. 7. Kostja palub jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata. 8. Maakohus jättis 25. oktoobri 2021. a määrusega kostja taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata. 9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need
lg 1 tähenduses ei jätku ning kohus tühistab sel juhul
lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg-d 1 ja 2 ning § 136 lg-d 6 ja 8). Hagejad on küll vaidlustanud hagi tagamise määruse osas, milles kohus määras tagatise maksmise, kuid
Hagejad tagatist kohtu määratud tähtajaks ei tasunud.
Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise.
lg 4 kohaselt lahendab ringkonnakohus hagi tagamise määruse tühistamise taotluse, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamise tühistamist, on ringkonnakohtu menetluses või kui ringkonnakohtule on esitatud alama astme kohtu lahendi peale kaebus. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise määrus tuleks kohtul tühistada kostja taotlusest sõltumata, kuna kohtu nõutud tagatise andmata jätmise korral tuleneb hagi tagamise tühistamise kohustus
Kuna ringkonnakohus käesoleva määrusega maakohtu kohaldatud hagi tagamise tühistab, siis vaidlustatud määrus kostja õigusi enam ei riiva ning kostja õiguskaitsevajadus määruse vaidlustamisel on ära langenud. 14. Hagejad paluvad määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus otsustas tühistada määrusega kohaldatud abinõud, kui hageja ei tasu tagatist kohtu poolt eraldi määrusega reguleeritud ajaks, ulatuses ja viisil. Ringkonnakohtu hinnangul hagejatel selles osas kaebeõigus puudub ning maakohus on võtnud kaebuse ebaõigesti menetlusse.
lg 1 kohaselt võib määruskaebuse maakohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline siis, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
lg 1 järgi võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele ja kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Seadus ei välista tagatise nõudmist ka sellise hagi tagamisel, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu (kohtul on selles osas kaalutlusõigus). Kui kohus on teinud hagi tagamise või hagi tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest, siis tuleb tagatis anda kohtu määratud tähtpäevaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus
Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda seadus hagejal vaidlustada hagi tagamise määrust osas, millega kohus seab hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 8). Samuti ei tulene hagejatele seadusest õigust vaidlustada maakohtu määrust osas, milles maakohus määras
alusel kindlaks rahasummad, mille maksmisel kohtu deposiitkontole lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (määruse resolutsiooni p 9). Kuna maakohus ei taganud rahalise nõudega hagi ega muud
§-s 385 nimetatud hagi, polnud kõnealuste summade kindlaksmääramine kohtu poolt iseenesest põhjendatud. Isegi kui hagejate kaebeõigust jaatada, tuleks hagejate määruskaebus jätta läbi vaatamata põhjusel, et ringkonnakohus tühistab maakohtu 11. oktoobri 2021. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (
15. Kuivõrd määruskaebused jäävad läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus kaebuste sisulistele väidetele. Seda, kas hagejad on saanud H. Posti surma järel kostja liikmeks, tuleb kohtul hinnata asja sisulisel lahendamisel. Ringkonnakohus märgib, et kuigi hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, peab kohus hagi tagava abinõu valikul
lg 4 kohaselt arvestama, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus peab poolte huve kaaludes arvestama, et hagi tagamine ei oleks kostjat ebamõistlikult koormav. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud hagi kostja
Selline abinõu oleks kostjat vähem koormav, tagades siiski hagejatele, et kostjale kuuluvat vara vaidlusaluse otsuse alusel kohtumenetluse ajal ei võõrandata.
detsembri 2021. a määrusega hagejate eelnimetatud taotluse määruskaebuse tagamiseks käiguta ning andis hagejatele tähtaja pikkusega 7 päeva määruse kättetoimetamisest arvates taotluselt riigilõivu (50 eurot) tasumiseks. Kuna hagejate esitatud määruskaebus on ringkonnakohtu hinnangul võetud ebaõigesti menetlusse ning tuleb jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata (vt määruse p 14) ja hagi tagamise
lg 2 alusel tühistamise osas ei ole käesolev määrus vaidlustatav, puudub vajadus määruskaebuse tagamise taotlust ja hagejate esitatud vastuväidet sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus jätab kõnealuse taotluse ja vastuväite läbi vaatamata. 17. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus
Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. 18. Tulenevalt
lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus) lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse ning taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks üks ringkonnakohtu kohtunik. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.