← Eesti

3-21-1519/47

Obsah (5)§ 152§ 108§ 102§ 103§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1519 Haldusasi X kaebus Ee

) § 155 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (kaebaja) esitas 06.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa (ETK) 08.04.2021 otsuse nr TVH/21/016548, 09.04.2021 otsuse nr TVH/21/020780 ja 09.06.2021 vaideotsuse nr 1751 tühistamiseks ning ETK kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
  2. Halduskohus võttis kaebuse 30.07.2021 määrusega menetlusse.
  3. ETK teatas 30.08.2021 avalduses, et tunnistas vaidlustatud otsused kehtetuks. ETK on seisukohal, et kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, sest kaebaja ei ole kasutanud esindajat. Taotlusel märgitud kulud 640 eurot on põhjendamatult suured.
  4. Kaebaja teatas, et on nõus menetluse lõpetamisega. 3-21-1519
  5. Tallinna Halduskohus lõpetas 17.09.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 haldusasjas menetluse ning resolutsiooni p-ga 2 jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja on ETK vastu esitatud kaebuse osas oma eesmärgi saavutanud ja seetõttu tuleb menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Kaebaja nõustus 10.09.2021 avalduses menetluse lõpetamisega. Praeguses asjas tunnistas ETK vaidlustatud otsused kehtetuks pärast kaebuse esitamist halduskohtule (

§ 108lg 6).

ETK pole 30.08.2021 avalduses vastu vaielnud sellele, et menetluskulud peaksid jääma

§ 108lg 6 alusel ETK kanda.

Küll aga leiab ETK, et kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest kaebajal ei ole kohtumenetluses olnud esindajat ja menetluskulud on põhjendamatult suured. Kaebaja esitas 24.08.2021 ja 02.09.2021 menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid. Kaebaja palus 24.08.2021 menetluskulude nimekirjas ETK-lt välja mõista menetluskulud 640 eurot. Menetluskulude nimekirjale on lisatud OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli 07.07.2021 arve nr 21070702, mille kohaselt on kaebajale kaebuse koostamiseks osutatud teenust 8 tundi hinnaga 80 eurot tund ehk kokku 640 euro eest. Kaebaja on 02.09.2021 täpsustatud menetluskulude nimekirjas palunud ETK-lt välja mõista kaebaja kohtukulud 650 eurot ja kohtuvälised kulud 480 eurot. Menetluskulude nimekirjale on lisatud OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli 03.05.2021 arve nr 21050201, mille kohaselt on kaebajale vaide koostamiseks osutatud teenust 6 tundi hinnaga 80 eurot tund ehk kokku 480 euro eest. Lisaks esitas kaebaja 22.04.2021 volikirja Erkki Evarti esindusõiguse kohta ja Erkki Evarti diplomi. Kui lähtuda kohtule esitatud arvest nr 21070702, eeldab kohus, et kaebaja pidas 02.09.2021 täpsustatud menetluskulude nimekirjas kohtukulude all silmas 640 eurot, mitte 650 eurot. Seega taotleb kaebaja ETK-lt menetluskulude väljamõistmist kokku 1120 eurot (640+480). Kaebaja on 10.09.2021 avalduses täiendavalt märkinud, et ei saa nõustuda sellega, et kohtuvälised vaidemenetluse kulud jäetakse välja mõistmata. Vaidemenetluses kantud kulutusi võib vaadelda ka kui eksperdikulutusi

§ 102lg 1 järgi, sest kaebajal oli vaidemenetluses vaja kasutada õiguseksperti.

Kaebaja kinnitab, et kaebuse on esitanud Erkki Evart, vastav isik on selle koostanud algusest peale. Kaebaja taotlus menetluskulude ETK-lt väljamõistmiseks tugineb sellele, et kaebaja on tasunud õigusabi teenuse eest. Seega taotleb kaebaja esindaja kulude väljamõistmist

§ 103lg 1 p 1 tähenduses.

Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda juristi kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist (Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). Asja materjalidest ei nähtu, et Erkki Evart oleks kohtumenetluses kaebaja volitatud esindajana tegutsenud. Kõik haldusasjas nr 3-21-1519 esitatud kaebaja avaldused on esitatud kaebaja poolt ja on kaebaja isikliku allkirjaga. Avaldustes pole ka märgitud, et kaebajal oleks esindaja. Lisaks sisaldas ETK vastu esitatud kaebus riigi õigusabi taotlust esindaja määramiseks, mis kinnitab, et kaebajal ei olnud kohtusse pöördudes esindajat. Kaebaja vaidlustas riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise 17.08.2021 määruskaebusega. Kaebaja väitis määruskaebuses, et ta sai koostada vaided ja kaebused Tallinna Halduskohtusse tänu tuttavale juristile, kellel oli suvel aega, et need koostada. Kahjuks ei ole nimetatud juristil sügisel enam nii palju aega, et teda aidata ja kaebaja vajas seetõttu endale uut lepingulist esindajat. E. Evart võis kaebuse ja muude avalduste tekstid koostada, kuid ta ei ole neid allkirjastanud ega kohtule kaebaja eest esitanud. Seega ei olnud kaebajal haldusasjas nr 3-21-1519 volitatud esindajat

-i tähenduses, vaid kaebaja on osalenud menetluses iseseisvalt. Kaebaja esitas kohtule 02.09.2021 volikirja, mis kinnitab E. 2

(4)3-21-1519 Evarti õigust kaebajat kohtumenetluses esindada. E. Evartil võis olla õigus kaebajat kohtus esindada, kuid ta ei ole kohtu hinnangul menetluses esindajana tegutsenud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on E. Evart 07.07.2021 saatnud kohtule kaebuse lisad 12–
  1. Kaaskirjas on E. Evart selgitanud, et kaebaja ei saanud neid ise välja saata. Samas ei ole E. Evart end kaebaja esindajaks nimetanud. Ühel korral kaebuse lisade kohtule saatmisest ei piisa, et pidada E. Evartit kaebaja esindajana haldusasjas nr 3-21-
  2. Kuna E. Evart ei ole haldusasjas nr 3-21-1519 kaebaja volitatud esindajana osalenud, ei saa kaebaja taotleda kaebuse esitamisega seotud õigusabikulude väljamõistmist esindaja kuludena.

§-de 101–103 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kohtueelses menetluses kantud kulud õigusabile. Seega puudub õiguslik alus mõista ETK-lt kaebaja kasuks välja vaidemenetluses kantud õigusabikulud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, milles jäeti kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja nõuab vaidemenetluses kantud õigusabikulu 480 euro ja kohtumenetluses kantud õigusabikulu 640 euro vastustajalt välja mõistmist. Kaebaja esitas lepingulise esindaja kaasabil vaided ETK otsuste peale. Kaebaja taotles riigi õigusabi põhjusel, et teda aitaks menetluses pädev advokaat. Kaebaja taotles riigi õigusabi, kuna kaebajal ei olnud raha õigusabi eest tasumiseks. Kaebaja ei oma õigusteadmisi ja tema emakeel on vene keel. Kaebaja koostas kaebuse juristi abiga, kaebuse pikkus oli 16 lk ja sellele lisati 22 lisa. Kaebuse koostas jurist, kes võimaldas arve tasuda osade kaupa (arve nr 21070702). Kaebaja tasus arve 07.09.2021 juristi isiklikule pangakontole, kes kandis summa õigusbüroo arvele. Dokumendid kohtule koostas kaebaja lepinguline esindaja. Kohtule saadeti vastav volikiri. Kuna kaebaja taotles riigi õigusabi, ei pidanud ta vajalikuks määrata endale lepingulist esindajat. Lepinguline esindaja jäi e-toimikusse esindajana märkimata põhjusel, et oodati, mida kohus otsustab riigi õigusabi küsimuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  3. Vaidlus on selle üle, kas halduskohus on õigesti jätnud kaebaja õigusabikulud kaebaja enda kanda.
  4. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidemenetluses kantud õigusabikulu 480 eurot ei ole võimalik

-i alusel vastustajalt välja mõista, kuna

-i normid reguleerivad kohtumenetluses välja mõistetavaid menetluskulusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-15-2595, p 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud kaebaja õigusabikulu 640 eurot tema enda kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et kõik menetlusdokumendid on allkirjastanud ja esitanud halduskohtule kaebaja isiklikult, v.a 06.07.2021 esitatud kaebus ja 07.07.2021 esitatud lisad 11–21, mille saatis kohtule E. Evart. Samas märkis E. Evart e-kirjas, et saatis kaebuse X eest, kuna kaebaja ei saa ise seda välja saata. Lisad 11–21 saatis E. Evart järgmisel päeval uuesti, kuna teadmata põhjusel ei õnnestunud neid tähtaegselt saata. Samas ei võimalda 3

(4)3-21-1519 e-kirjad järeldada, et E. Evart oleks käsitatav kohtumenetluses kaebaja esindajana. Kaebaja pole kaebuses E. Evartit enda esindajana nimetanud. E. Evart pole ennast kaebaja esindajana käsitanud ka enda saadetud kahes e-kirjas, vaid üksnes märkinud, et kaebaja ei saanud ise neid dokumente kohtule edastada. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et asja materjalidest ei nähtunud, et E. Evart oleks tegutsenud kohtumenetluses kaebaja volitatud esindajana: 1) kõik avalduses esitas kaebaja ja ta allkirjastas need; 2) avaldustes puudus teave selle kohta, et kaebajal on esindaja; 3) kaebus sisaldas riigi õigusabi taotlust esindaja määramiseks, mis jäeti rahuldamata ja mille peale esitati määruskaebus ja milles kaebaja märkis, et kaebused koostati tuttava juristi abiga, kuid kellel pole aega kaebajat aidata ja tal on seetõttu tarvis uut esindajat. Kuigi kaebaja on esitanud halduskohtule ka volikirja E. Evartile volituse andmise kohta kaebaja esindamiseks käesolevas haldusasjas, ei ole väidetav esindaja teinud halduskohtus toimunud menetluses menetlustoiminguid kaebaja esindajana. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda E. Evartit kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel (

§ 31

lg 2; Riigikohtu 09.12.2020 otsus nr 3-18-2099, p 32; 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 24; 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). E. Evartit ei saa käsitada ka nõustajatena, sest

ei näe kirjalikus menetluses nõustaja osalemist ette (Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-18-306, p 10; 27.01.2014 määrus nr 3-3-1-84-13, p 16). 11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.