← Eesti

3-19-1186/20

Obsah (14)§ 46§ 121§ 38§ 29§ 124§ 71§ 187§ 190§ 4§ 185§ 104§ 151§ 152§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2021, Tallinn Haldusasja number 3-19-1186 Haldusasi

) § 124 lg 3, § 187 lg 7, § 190, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas 26.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Maanteeametit taastama tema juhtimisõigus ja välja mõista Maanteeametilt kaebaja kasuks kahju 10 eurot iga viivitatud 3-19-1186 päeva eest. Maanteeamet on jätnud ebaseaduslikult kaebaja juhtimisõiguse taastamata, millega on tekitanud kaebajale nii materiaalseid kui ka moraalseid probleeme ja raskusi. Kaebajal oli kriminaalasja nr X-XX-XXXX raames juhtimisõigus kolmeks kuuks ära võetud ja juhtimisõigus oleks pidanud taastuma 25.05.2017, kuid Maanteeamet on sellest keeldunud. X täpsustas 22.07.2019 kaebuse täienduses, et palub Maanteeametilt välja mõista talle tekitatud kahju 8000 eurot.
  2. Maanteeamet palus jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt see tagastada, kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuses ei ole esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid. Kaebajal puudus Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tegemise ajal juhtimisõigus. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuur oli 07.12.2011 otsusega nr 2316,11,015239 kaebajalt lisakaristusena ära võtnud mootorsõiduki juhtimisõiguse kuueks kuuks (02.01.2012–01.07.2012). Liiklusseaduse (LS) § 129 lg 1 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kaebaja ei ole sooritanud edukalt (ega mitteedukalt) liiklusteooriaeksamit, mistõttu ei ole ka kaebaja juhtimisõigus taastunud. Tulenevalt LS § 94 lg-st 1 ja § 96 lg-st 2 ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja juhiluba kehtis juhiloale märgitud tähtaja järgi. Samuti ei oma tähtsust, kas juhiluba oli isiku käes või loovutatud Maanteeametile LS § 127 tähenduses. Vastustaja on kohtueelse menetluse käigus juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et tema juhtimisõigus on taastamata alates 01.07.2012 ning kaebaja ei ole kordagi sellele vastu vaielnud ega esitanud ümberlükkavaid väiteid. Vastustajal puudub teave, miks Harju Maakohus otsustas 14.08.2017 lõpetada X suhtes väärteomenetluse LS § 201 lg 1 järgi väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. See ei muuda olematuks fakti, et kaebaja juhtimisõigus on taastamata. Kaebaja kahju on tõendamata ja nõude eeldused on täitmata (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7). Kaebusest ei selgu, kas rikutud on kaebaja subjektiivseid õigusi, kas kahju ja viivituse vahel on põhjuslik seos, kas kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kas vastustaja tegevus, mille tagajärjel sai kaebaja väidetavalt kahju, oli süüline (RVastS § 13 lg 2).

§ 46lg 2 sätestab tähtaja kohustamiskaebuse esitamiseks.

Vastustaja tegi keelduva kirja (toimingu) 08.10.2018 ja ei ole olnud viivituses ega tegevusetu. Seega ei esine

§ 46

lg 2 teises lauses toodud tingimust, mis võimaldaks esitada kaebuse ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. 3. Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest kriminaalasjas X-XX-XXXX ei saa järeldada, et kaebaja juhtimisõigus pidi automaatselt taastuma ja selle kohta tulnuks teha üksnes asjakohane parandus infosüsteemis. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega on kohaldatud pelgalt lisakaristust teatavaks tähtajaks, mille hindamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning juhtimisõiguse taastamisega seonduvaid küsimusi ei ole Harju Maakohus lahendanud. Samuti ei ole seda tehtud Harju Maakohtu 14.08.2017 otsusega väärteoasjas nr X-XX-XXXX. PPA Põhja Prefektuuri 07.12.2011 otsusega väärteoasjas nr 2316,11,015239 määrati kaebajale LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 225 trahviühikut ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. LS § 129 lg 1 kohaselt saab isik sel juhul taastada mootorsõiduki juhtimisõiguse juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kaebaja ei ole väärteoasjas nr 2316,11,015239 tehtud otsuse jõustumise järel liiklusteooriaeksamit sooritanud. LS § 96 lg 2 järgi juhindutakse olukorras, kus liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, liiklusregistri 2

(7)3-19-1186 andmetest, mida Maanteeamet on teinud. Vastustaja seisukoht põhineb seaduses fikseeritud konkreetsel tingimusel ehk nõudel sooritada liiklusteooriaeksam. Seega ei ole kohustamisnõude rahuldamiseks alust, sest juhtimisõiguse taastamise taotlusele antud vastus on õiguspärane. Rahuldada ei saa ka vastupidisel eeldusel põhinevat kahju hüvitamise nõuet.
  1. X esitas 06.04.2020 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mida ta täiendas 13.05.2020 ja 14.05.
  2. Apellant palub teha uus otsus, millega kohustada Maanteeametit taastama tema juhtimisõigus ja välja mõista taastamise viivitamisega tekitatud kahju 8000 eurot. Alternatiivselt palub apellant Põhja Prefektuuri 07.12.2011 otsuse nr 2316,11,015239 uut läbivaatamist. Halduskohus on asja arutamisel kõrvale kaldunud kaebaja nõudest ja taotlusest. Kaebaja palus kohustada Maanteeametit taastama tema juhtimisõigus, kuid halduskohus arutas juhtimisõiguse olemasolu, mis lisakaristuse määramise ajal ning ka enne seda oli tõestatud ja kajastus ka Maanteeameti andmebaasis. Sellele osutavad Harju Maakohtu otsus väärteoasjas nr X-XXXXXX ja 22.09.2014 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr XXXXXXXXXXXXXX, mille käigus oli juhtimisõiguse olemasolu kontrollitud ja tuvastatud. Samuti kontrollisid ja tuvastasid PPA ametnikud kaebajal juhtimisõiguse olemasolu nii Tallinna linna tänavatel rutiinsete kontrollide käigus kui ka Tallinna sadamas Eesti Vabariiki sisenemisel ajavahemikul 2012–
  3. Kelleltki ei saa ära võtta seda, mida ei ole olemas. Asjas, kus Põhja Prefektuur tegi 07.12.2011 otsuse nr 2316,11,015239, oli ja on palju küsimusi. Apellant ei teinud seda, milles teda süüdistati, see peaks tulenema ka protokollist. Apellant esitas vastuväiteid, millest osa on imelikul moel kadunud ja mida ei vaadatud läbi. Põhja Prefektuur võttis otsuse vastu vastuväidetele vaatamata ja seaduse rikkumistega. Teade otsusest edastati apellandile suure viivitusega ja oli juba aegunud. Apellant teavitas sellest ka Maanteeameti esindajat. Kuna Maanteeamet ei ole üheski oma teates või vastuses teatanud ega selgitanud kaebajale tema õigusi, tähtaegasid ja vastusele edasikaebamise võimalusi ega korda, ei saa lugeda, et kaebaja on kaebetähtaega rikkunud. Kui kohus leiab, et kaebetähtaega on rikutud, palub apellant tähtaja ennistamist eeltoodud põhjustel.
  4. Maanteeamet palub 14.06.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud apellandi kanda. Kaebus tulnuks tagastada, kuna see esitati pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuses ei ole esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid (

§ 121lg 1 p 2, § 38 lg 5).

Maanteeameti 08.10.2018 koostatud ja kaebajale edastatud vastuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga, millega teavitati adressaati, et juhtimisõiguse taastamiseks tuleb sooritada liiklusteooriaeksam. Seega ei saa lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg-test 1 ja 3. Vastustaja ei tea, miks Harju Maakohus otsustas XX.XX.XXXX kriminaalasjas nr X-XXXXXX kohaldada karistusseadustiku § 50 lg 1 p 1 alusel kaebaja suhtes lisakaristust, võttes viimaselt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kolmeks kuuks. Harju Maakohtu otsusest ei saa järeldada, et juhtimisõigus pidi automaatselt kolme kuu möödudes taastuma ja sellekohaseid andmeid kajastavas süsteemis tulnuks teha üksnes asjakohane parandus. Kaebajal puudus juhtimisõigus juba enne kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud lahendi jõustumist. Kaebaja ei ole praeguseni sooritanud liiklusteooriaeksamit, mistõttu ei ole ka kaebaja juhtimisõigus taastunud. Vastustaja on LS § 96 lg 2 alusel lähtunud liiklusregistri andmetest ning seega ei saa juhtimisõiguse taastamise taotluse osas antud vastust pidada õigusvastaseks. Ei ole tõendatud (vt

§ 38

lg 1 p 8 ja Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 33-1-76-14, p 22), et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX enne otsuse tegemist, väärteoasjades nr XXX-XXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXX või PPA ametnike poolt Tallinna linna tänavatel 3

(7)3-19-1186 rutiinsete kontrollide käigus ja Tallinna sadamas Eesti Vabariiki sisenemisel ajavahemikul 2012–2018 oleks kaebaja juhtimisõiguse olemasolu kontrollitud ning tuvastatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Maanteeamet, Lennuamet ja Veeteede Amet korraldati ümber ja ühendati alates 01.01.2021 Transpordiametiks (Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 10517 lg 1).

§ 29

lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust menetlusosalise surma või juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 29

lg 1 kehtib ka vastustaja lõppemise, ühinemise, jagunemise ja kaebuse esemega seotud pädevuse ülemineku korral (

§ 29lg 3).

Kuna Transpordiamet on Maanteeameti õigusjärglane (VVS § 10517 lg 3), loeb kohus Transpordiameti üldõigusjärgluse korras vastustajaks. 7. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 124lg 2).

Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

Maanteeamet palus 23.09.2019 halduskohtule esitatud vastuses jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt see tagastada, kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuses ei ole esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid. Halduskohus seda Maanteeameti taotlust määrusega ei lahendanud ega võtnud kaebetähtaja ületamise kohta seisukohta. 8.

§ 46

lg 2 järgi võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Pikem kaebetähtaeg (1–2 aastat) on ette nähtud haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus seoses juhtimisõiguse puudumisega Maanteeametisse e-kirja teel 12.10.2017. Maanteeamet selgitas samal päeval, et kaebajal tuleb esitada avaldus digitaalselt allkirjastatuna (dtl 14). Kaebaja esitas 05.10.2018 allkirjastatud avalduse, kus palus teha parandus süsteemis ja taastada tema juhtimisõigus (dtl 37–38). Maanteeamet selgitas kaebajale 08.10.2018 vastuses, et tal on juhtimisõigus taastamata sellest ajast, kui see oli väärteoasjas nr 2316,11,015239 Põhja Prefektuuri otsuse alusel alates 02.01.2012 kuni 01.07.2012 ära võetud ning tulenevalt LS § 129 lg-st 1 tuleb tal juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooriaeksam (dtl 40–41). Kuigi kaebaja esitatud lisadest nähtub, et ta esitas Maanteeametile korduvad avaldused ka 09.10.2018 ja 12.11.2018 (dtl 17–18), ei ole vaidlust selles, et Maanteeamet on viivitamata kaebaja 05.10.2018 avaldusele vastanud. Kaebaja ei ole 09.10.2018 avalduses Maanteeameti vastusega nõustunud, seega järeldub ka sellest, et ta on Maanteeameti 08.10.2018 juhtimisõiguse taastamisest keelduva vastusega tutvunud. Nii ei ole praegu alust kohaldada haldusorgani tegevusetusest või viivitusest tulenevat pikemat kaebetähtaega. Kaebaja pidi Maanteeameti vastu kohustamisnõude esitamisel lähtuma 30-päevasest kaebetähtajast. 9.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohus on tähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks pidanud ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi ning vajadusel saab kohe pöörduda ka kohtu 4

(7)3-19-1186 poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Haldusaktis vaidlustamisviite puudumist võib vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks pidada siis, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud selle puudumisest (HMS § 57 lg 3). Riigikohus on leidnud ka, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006 määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
  1. Kaebaja selgitas 13.05.2020 vastuses ringkonnakohtule, et Maanteeamet ei ole üheski oma teates või vastuses selgitanud apellandile tema õigusi, vastusele edasikaebamise võimalusi ega tähtaegu. Kaebaja palus juhul, kui kohus leiab, et kaebetähtaega on rikutud, nendel põhjustel tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus möönab, et asja materjalidest ei nähtu, et Maanteeamet oleks 08.10.2018 vastuses või hiljem kaebajale selgitanud, mida ta Maanteeameti seisukohaga mitte nõustudes oma õiguste kaitseks edasi teha saab. Samas tuleb nõustuda vastustajaga, et kuna Maanteeameti 08.10.2018 vastusega ei otsustatud kaebaja juhtimisõiguse olemasolu üle, on tegemist toiminguga, millel ei pidanud olema ka haldusaktile ettenähtud vaidlustamisviidet (HMS § 57 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole edasikaebamise võimaluse kohta selgituse puudumine praegusel juhul ka kaebetähtaja möödalaskmise põhjus. Maanteeamet vastas kaebaja pöördumisele 08.10.2018 ja kaebaja 12.11.2018 Maanteeametile esitatud avaldusest (dtl 18) nähtub tema kavatsus pöörduda oma õiguste kaitseks ja Maanteeameti tekitatud kahju väljamõistmiseks kohtusse. Ometi esitas kaebaja halduskohtule kaebuse alles 26.06.2019, s.t rohkem kui 8 kuud pärast Maanteeametilt vastuse saamist. Ringkonnakohtule esitatud selgitustest ei nähtu sellise mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõttu kaebaja ei oleks saanud juba varem kohtusse pöörduda või professionaalset õigusabi otsida. Kaebaja ise ei ole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja edasikaebamise kord ja tähtajad.
  2. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohustamisnõude kaebetähtaja ennistamiseks alust ning ringkonnakohus tühistab selles osas halduskohtu otsuse ja lõpetab menetluse

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

12. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui pidada kohustamisnõude kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks, tuleks selles osas jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

§ 187

lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

§ 190

sätestab, et kui sama seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus

§ 187lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

13. Kaebajale määrati Põhja Prefektuuri 07.12.2011 otsusega nr 2316,11,015239 lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine kuueks kuuks (02.01.2012– 01.07.2012). Nimetatud otsus on jõustunud ja kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. LS § 129 lg 1 (jõustus 01.07.2011) sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei ole siiani liiklusteooriaeksamit sooritanud (vt ka Transpordiameti 02.07.2021 vastus). LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 96 lg 2 sätestab sealjuures, et kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse juhtimisõiguse tõendamisel liiklusregistri andmetest ja mitte juhtimisõigust tõendavast dokumendist. Seega olenemata sellest, kas kaebaja juhtimisõigust tõendav dokument on endiselt tema enda käes või on temalt hiljem uuesti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, ei ole 5

(7)3-19-1186 praeguseks LS alusel kaebaja juhtimisõigust taastatud ning tal puudub ka õigus mootorsõidukit juhtida. Järelikult ei ole Transpordiametil võimalik ka kaebaja juhtimisõigust taastada enne, kui kaebaja on liiklusteooriaeksami edukalt sooritanud. Kohustamisnõuet Transpordiameti vastu ei saa ilmselgelt rahuldada. 14. Kaebaja esitas kaebusega ka nõude mõista Maanteeametilt välja juhtimisõiguse taastamise viivitamisega tekitatud kahju 10 eurot iga viivitatud päeva eest. Kaebuse täienduses täpsustas kaebaja, et Maanteeamet on talle tekitanud juhtimisõiguse taastamise viivitamisega nii materiaalseid kui ka moraalseid raskusi ja seega taotleb ta mõista Maanteeametilt välja tekitatud kahju 8000 eurot.

§ 46

lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kaebaja ei ole selgitanud, millal ta täpselt teada sai, et tema juhtimisõigust taastatud pole ja sellest tulenevalt on talle kahju tekkinud. Kuna kaebaja eeldas, et tema juhtimisõigus taastatakse alates 25.05.2017, võib seda kuupäeva pidada kõige varasemaks ajaks, mil ta võis juhtimisõiguse taastamata jätmisest ja kahju tekkimisest teada saada. Seega ei ületanud kaebaja 26.06.2019 hüvitamiskaebusega kohtusse pöördudes kolmeaastast kaebetähtaega. 15. Ringkonnakohus leiab, et kahju hüvitamise nõude osas tuleb X apellatsioonkaebus jätta

§ 190ja § 187 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata. 16. RVast

S § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi (RVastS § 7 lg 2). Nendest sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eelduseks, et avaliku võimu kandja kahju põhjustanud tegevus oleks õigusvastane. Ringkonnakohus selgitas määruse p-s 13 seoses kohustamisnõudega, et Transpordiametil ei ole võimalik kaebaja juhtimisõigust taastada enne, kui kaebaja on liiklusteooriaeksami edukalt sooritanud. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja tegevus juhtimisõiguse taastamisest keeldumisel olnud õigusvastane. Kuna täitmata on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude esmane eeldus, on hüvitamisnõude osas apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu. 17. Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud alternatiivselt Põhja Prefektuuri 07.12.2011 otsuse nr 2316,11,015239 uut läbivaatamist. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

§ 4

lg-st 1 ei ole väärteoasjas tehtud otsuse õiguspärasuse hindamine halduskohtu pädevuses. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuseid lahendab maakohus ning kaebuse esitamine on võimalik seaduses sätestatud tähtaja jooksul (VTMS § 114). 18. Eelneva põhjal jääb X apellatsioonkaebus Transpordiameti vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. 19.

§ 185

lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või kui esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

§ 104

lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel.

Sama paragrahvi lg 5 p 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv ka juhul, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid. Seega tagastab ringkonnakohus kaebajale apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 240 eurot.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui selles paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude 6

(7)3-19-1186 hüvitamise taotlust esitanud, jäävad ülejäänud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.