Obsah (11)

§ 659§ 456§ 463§ 662§ 2§ 663§ 647§ 530§ 172§ 532§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14215 Kohtuasi Põhj

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 26. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 27. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud muus kui avaldaja eestkostjaks määramise osas. Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud osas

§ 456

lg 4 teise lause alusel ja koostoimes

§ 463lg-ga 2.

28. Kõigepealt lahendab kolleegium veel lahendamata taotlused. Avaldaja esitas 13.05.2021 määruskaebuse vastuse lisana täiendava dokumentaalse tõendi (Pindi Kinnisvara 10.05.2021 eksperthinnang nr 33171).

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti võib seda teha kaebuse vastuse põhjendamiseks. Esitatud tõend on menetluses asjakohane, tõendades puudutatud isikule kuuluva kinnisvara turuväärtust, mistõttu võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde. 29. Avaldaja ja määruskaebuse esitaja esitasid 01.12.2021 täiendavad seisukohad koos uute tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate seisukohtade ja tõenditega arvestamiseks puudub alus. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne, toimuks mõistliku aja jooksul ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (

§ 2

). Menetlusosalised said määruskaebemenetluses võimaluse oma seisukohad ja tõendid esitada. Väär on avaldaja 01.12.2021 menetlusdokumendis esitatud väide, nagu ei oleks talle määruskaebuse menetlusse võtmisest teatatud ja tema seisukohta küsitud.

§ 663

lg-te 1 ja 3 kohaselt viib määruskaebemenetluses eelmenetluse läbi maakohus, kes annab menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, võimaluse kaebusele vastata. Avaldaja on määruskaebusele ammendava vastuse esitanud 13.05.2021. Seega on menetlusosalised juba saanud asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tuua ja tõendid esitada. Kaebuse ja selle vastuste pinnalt on võimalik maakohtu määruse õigust kontrollida. Kuigi

§ 662

lg 3 võimaldab kaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole selline võimalus menetluses lõputu. Määruskaebemenetlusele kohaldatakse

§ 659kohaselt apellatsioonimenetluse kohta sätestatut üksnes juhul, kui 65.

ptk-st ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Kuna määruskaebemenetluse olemusest tuleneb teisiti, ei ole kaebaja 01.12.2021 menetlusdokumendis viidatud

§ 647

lg 1 määruskaebemenetluses kohaldatav (vt

komm III, § 659, p 3). Ringkonnakohus ei ole menetlusosalistele andnud tähtaega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kuna ei pidanud seda vajalikuks. 01.12.2021 tähtaeg oli antud menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kuna täiendavate seisukohtade ja tõenditega arvestamine põhjustaks menetluse viibimise, tingides mh vajaduse määrata menetlusosalistele täiendavad tähtajad seisukohtadele vastamiseks ja uute menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning neile vastamiseks, ei pea ringkonnakohus võimalikuks 01.12.2021 menetlusdokumente käsitleda ja jätab need muus kui menetluskulusid käsitlevas osas tähelepanuta. Ühtlasi ei muudaks maakohtu määrust ebaõigeks tõik, et kaebaja on pärast maakohtu määruse tegemist asunud avaldajaga aktiivsesse kirjavahetusse. 9 2-20-14215

1. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi. Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma. Eestkostja peab olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused.
2. Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on eestkostjat määrates kohaldanud õigesti materiaalõiguse normi ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kolleegiumi hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleb puudutatud isiku eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Ekslik on väide, et teised puudutatud isiku lähedased ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et eestkostjaks määrataks kaebuse esitaja. Ehkki 29.03.2021 ärakuulamisel hoidus W eestkostja isiku osas konkreetsete soovituste tegemisest, on ta siiski avaldanud kahtlust, kas Y sõnad ka tegudes väljenduvad. Kaebaja sobilikkuse eestkostjaks on W seadnud kahtluse alla ka vastuses määruskaebusele, kinnitades sealjuures avaldaja väiteid Y passiivsusest puudutatud isiku huvide ja vajaliku hoolduse tagamisel. Kohaliku omavalitsuse jätkamist eestkostjana toetab ka puudutatud isikule määratud esindaja. Eestkostja valiku küsimuses ei oma määravat tähendust puudutatud isiku esindaja varasemad seisukohad, kuna 29.03.2021 ärakuulamisel otsustas esindaja oma seisukohta muuta, jäädes selle juurde ka määruskaebemenetluses.
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki asjaolusid arvestades asunud siseveendumuse alusel põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku eestkostjaks tuleb määrata Põhja-Pärnumaa vald, kuna Y ei sobi oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Maakohus on arvestanud asjas esitatud asjaolusid ja piisavalt põhjendanud, miks ei tule praeguses asjas eelistada eestkostjana puudutatud isiku tütart. Mh põhjendas maakohus kaebaja eestkostjaks sobimatust tema passiivsuse ja põhjendamatu viivitamisega puudutatud isikule hoolduse, järelevalve ja ravi tagamisel ning sagedaste meelemuutustega, mis annavad alust kahelda, kas Y on võimeline puudutatud isiku huve ja heaolu esikohale seadma. Kolleegiumil ei ole alust maakohtu otsustuses kahelda ega sellesse sekkuda. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtu järeldustega, ei anna alust selle muutmiseks.
3. Ringkonnakohus möönab, et hooldekodude vahel vaagimine iseenesest Y passiivsusele ja eestkostjaks sobimatusele ei osunda, kuid koosmõjus ülejäänud käitumisega näitab see siiski, et Y ei ole mõistnud olukorra tõsidust ega puudutatud isiku hoolduse vajadust, seades esikohale majanduslikud kaalutlused. Nii on Y soovinud puudutatud isiku äratoomist hooldekodust, pakkumata välja mingitki lahendust sellele, kuidas peaks puudutatud isiku ööpäevaringne hooldus edaspidi välja nägema. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik asuda 10 2-20-14215 seisukohale, et Y lähtuks üksnes eestkostetava huvidest (vt Riigikohtu 08.11.
4. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-16865, p 12.2).
5. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 193 kohaselt teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

§ 530lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada.

Seega on kohtul võimalik avaldaja puudutatud isiku eestkostja ülesannetest vabastada, kui ilmnevad selleks olulised asjaolud, aga ka juhul, kui eestkostetavale on edaspidi võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kohalik omavalitsus peab vähemalt kord aastas kontrollima, kas eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik ning esitama kohtule avalduse niipea, kui saab teada eelduste täitmisest (PKS § 198). 36. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 172

lg 3 järgi võib kohus jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluse kulud on kohtuasja olemust arvestades põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isiku riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb

§ 172lg 3 alusel jätta riigi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. 37.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 11