TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-1220 Otsuse kuupäev 19. november 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi KL kaebus seoses liikluskorraldusega XX teel

§ 6

lg 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

§ 6lg 4 alusel tagab liikluse korraldamise tee omanik.

Ka tee korrashoiu peab korraldama tee omanik. Kaebaja tegi haldusmenetluses ettepanekuid liikluskorralduse muutmise ja tee korrashoiu osas. Liikluskorralduse muutmise osas oli kohtu hinnangul tegemist haldusmenetlusega haldusakti andmiseks, tee korrashoiu osas toimingu tegemiseks. Haldusmenetlus lõppes haldusakti andmiseta. Tee korrashoiule suunatud toiminguid on vastustaja teinud. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb eristada esiteks seda, kuidas vastustaja lahendas kaebaja ettepanekud konkreetsete muudatuste tegemiseks ja teiseks seda, kas vastustaja õiguspäraselt jättis läbi kaalumata ja kohaldamata muud, haldusmenetluses kaebaja poolt taotlemata abinõud.

1. Kaebaja konkreetsed ettepanekud taotluses olid liiklusmärkide paigaldamine umbtee või sissesõidu keelu kohta. Vaidlusaluse teelõigu tähistamine umbteena või sissesõidu keelu kehtestamine on mõjult samaväärsed tee avaliku kasutamise lõpetamisega. Kohtu seisukohad otsuse punktides 9-15 hõlmavad ka nende taotluste tagasilükkamist. Kohus selgitas 30.09.2020.a määruses kaebajale, et taotlus konkreetse toimingu tegemiseks tuleb esmalt esitada haldusorganile. Kaebaja ei toonud pärast seda esitatud seisukohas välja, kas ja millal on ta muud konkreetsed taotlused, sh otsuse punktis 4.3 nimetatud taotlused vastustajale esitanud. Kaebaja viitas sellele, et ta esitas need taotlused kaebuse 29.06.2020.a terviktekstis. Taotluste esitamine kaebuses kohtule ei asenda nende esitamist haldusmenetluses vastustajale. Haldusmenetlust (otsuste tegemist vastustaja poolt) ja kohtumenetlust (vastustaja tehtud otsuste õiguspärasuse hindamist) tuleb üksteisest selgelt eristada. Kohtumenetlus ei tohi kujuneda haldusmenetluse jätkuks või uueks haldusmenetluseks, kuna sel juhul sekkuks kohus lubamatult haldusorganile antud otsustusõigusse. Eeltoodu tähendab, et kohus ei saa vastustajale ette heita nende konkreetsete ettepanekute käsitlemata või arvestamata jätmist, mida kaebaja haldusmenetluses ei esitanud.
2. Vastustaja teatas haldusmenetluse käigus ehk 07.06.2019 kaebajale (tl 19-20), et tema soovitud lahendused (sissesõidu keeld, umbtee) ei ole vastuvõetavad ning pakkus omapoolse lahendusena välja õueala tähistavate liiklusmärkide eemaldamise ning uute liiklusmärkide paigaldamise, millega kehtestatakse 3 km ulatuses, sh vaidlusalusel teelõigul piirkiirus 30 km/h ning vajadusel hoiatatakse lisaks ohtlike kurvide eest. Vastustaja avaldas ka valmisolekut rääkida läbi muude meetmete üle. Mõlemad pooled on kohtumenetluses kinnitanud, et kaebaja ei vastanud sellele kirjale, vaid pöördus 28.06.2019 kohtusse ning kaebaja avaldas oma seisukoha ettepanekule alles novembris 2019, kui vastustaja algatusel toimus poolte kohtumine. 4 Tähtsust ei oma see, kas vastustajat ettepaneku tegemisel nõustanud OÜ Signaal Rakvere omab õigust teha liikluskorralduse projekte EhS § 25 lg 1 p 8 tähenduses. Nagu eespool öeldud, on liikluse korraldamine vaidlusalusel teelõigul vastustaja ülesanne ning tegemist oli vastustaja ettepanekuga kaebajale. Kohus ei käsitle seetõttu küsimust, mida on seaduses sisuliselt mõeldud liikluskorralduse projekti all ning kas liikluskorralduse muutmine vaidlusalusel teelõigul nõuab sellise projekti koostamist. Kohtu hinnangul lõpetas vastustaja eeltoodut arvestades õiguspäraselt haldusmenetluse ilma liikluskorraldust muutmata. Pooled ei saavutanud liikluskorralduse osas üksmeelt ning kaebaja tegevusest ei nähtunud valmisolek lahenduste otsimiseks. Liikluskorralduse muutmine ilma üksmeelt saavutamata ei oleks suure tõenäosusega kaasa toonud õigusrahu saabumist. Seda kinnitab kaebaja rahulolematus eelmise, otsuse punktis 7.3 kirjeldatud haldusmenetluse tulemusega.
3. Mõlemad pooled on kohtumenetluses kinnitanud, et vastustaja hooldas teed käesoleva aasta maikuus - täitis teeauke ja töötles teed kloriidiga, et vähendada tee tolmamist. Selle põhjal ei saa öelda, et vastustaja jättis rahuldamata kaebaja taotluse hooldada teed omal äranägemisel (kohaldada muid abinõusid).
4. Iseenesest on õige kaebaja väide, et tee olemasoluga ja liiklusega kaasneb keskkonnahäiring keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1 tähenduses. Selle sätte järgi on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnahäiringu olemasolust ei tulene aga kohustus seda kõrvaldada või vältida. KeÜS § 14 kohaselt peab igaüks rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. Säte näeb seega ette keskkonnahäiringu vähendamise, mitte vältimise ning ka selle kohustuse juures kehtib mõistlikkuse põhimõte. Vastustaja kui tee omaniku ülesanne ei ole üksnes kaebaja huvide kaitsmine, vaid vastustaja peab omavahel tasakaalustama ja võimalikult maksimeerima kõik

§ 6lg 1 nimetatud huvid.

Liikluse mõjusid kaebaja elukeskkonnale ja varale tuleb küll arvestada, kuid samal ajal tuleb tagada ka mõistlikud liiklemistingimused sõidukitele.

1. Kaebaja ei ole tõendanud või usutavaks muutnud, et vaidlusaluse teelõigu avalik kasutamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ehk et ületatud on keskkonna kvaliteedi piirväärtused või et olulise keskkonnahäiringu tekkimine on piisavalt tõenäoline ehk esineb keskkonnaoht (KeÜS § 3 lg 2, § 4). Kohtule ei ole eluliselt usutav, et selliseid mõjusid müra, tolmu või muude mõjudena saab põhjustada teelõik, kus kehtib piirkiirus 20 km/h. Praeguses asjas ei ole kohaldatav kaebaja viidatud KeÜS § 32 lg 5, mis lubab riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel piirata enda omandis oleval maatükil viibimist, kui see on vajalik avalikes huvides või kolmandate isikute, sealhulgas maakasutajate huvide kaitseks. Tee kasutamist reguleerib erinormina KeÜS § 33 lg 1, mille järgi avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses.
2. Kaebaja viitab sellele, et liiklustihedus teel on kasvanud, kuna inimeste kasutuses on rohkem sõidukeid ja nad ka liiguvad Eesti piires varasemast rohkem. See on õige, kuid tegemist ei ole kaebaja erilise olukorraga, vaid sarnases olukorras on kõik teede vahetus läheduses elavad 5 isikud. Liikluskoormuse kasvu tuleb liikluse korraldamisel kahtlemata arvesse võtta, kuid arvestades eeltoodut ehk tee läheduses elavate isikute ja liiklejate huvide tasakaalustamist. Kaebaja ei saa väita, et vastustaja ei ole liikluskorraldust vaidlusalusel teelõigul üldse muutnud - vastustaja kehtestas varasemas haldusmenetluses olulise kiirusepiirangu.
3. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et tema õiguste ja huvide kaitsega tegeleksid täies mahus haldusorganid. Ka kaebajal endal tuleb oma huvide kaitseks mõistlikult tegutseda. Kaebaja on kaebuses (tl 90) muuhulgas välja toonud, et tema huve aitaks kaitsta elumaja vundamendi tihendamine, akende heliisolatsiooni tõstmine, puitlaudise kaitseks tõkke rajamine jms. Kohus märgib lisaks, et tõhus abinõu, mis vähendab müra, tolmu ja kivide levimist kaebaja kinnisasjale ning laste ja lemmikloomade kontrollimatut teele sattumist, on kinnisasjale piirete (aia, heki vms) rajamine. Eeltoodud abinõusid saab kaebaja rakendada ise. XX teel, sh vaidlusalusel teelõigul viibides on aga ka kaebaja ja tema pereliikmed liiklejad, kellel tuleb olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, arvestada teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust või ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda (

§ 14lg 2, § 16 lg 1).

Isegi politsei parima võimaliku tegevuse korral on politsei võimalused piiratud nende käsutuses oleva ressursi ja lahendamist vajavate ülesannete pakilisusega. Ühegi haldusorgani tegevus ei saa välistada, et teel juhtub õnnetusi või mõned teed kasutavad isikud käituvad õigusvastaselt, näiteks ületavad kiirust või ei järgi liiklusmärkide nõudeid. Kui sellest lähtuvast ohust piisaks tee sulgemiseks, siis tuleks sulgeda kõik elamutest mööduvad teed. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6