Obsah (4)

§ 36§ 37§ 41§ 42

1-21-3586 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2021.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3586 (20270000417) Kohtukoosseis kohtunik Endla

) sätestatud korras.

§ 36

lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 36

lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

§ 37

lg 3 kohaselt kehtestab joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 26.06.2014 vastu võetud määrusega nr 37 kehtestati joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid (jõustus 01.07.2014). Selle määruse nr 37 kohaselt on isiku võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused: isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund, mäluhäired, koordinatsioonihäired, käitumishäired. Nimetatud määruses nr 37 kajastatud asjaolud on fikseeritud ka 22.10.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokollis (tl 22), 08.10.2020.a terviseseisundi kirjeldamise protokollis (tl 24), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses (tl 26), 13.11.2020.a hinnangus isiku joobeseisundi kohta (tl 25). 15.

§ 41

lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.

§ 41

lg 5 kohaselt peab korrakaitseorgan narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Käesolevalt on seda tehtud 08.10.2020.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (tl 22), millest peale kiirtesti THC-le ja amfetamiinile positiivseks osutumisele muuhulgas nähtub, et Raigo Sõkkali reaktsioonikiirus oli häiritud, koordinatsioonis kerged häired, tasakaalu probleemid, pupillid ei reageeri valgusele, kõne aeglane, käitumine rahutu, värisemine, unisus jne (tl 22 pöördel). 16.

§ 42

lg 6 kohaselt selgitatakse isikule enne narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist indikaatorvahendiga või enne isiku toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse, tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule; 5) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Eelnimetatud

§ 41

lg 6 õigusi on Raigo Sõkkalile tutvustatud 08.10.2020.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (tl 22), millist asjaolu on Raigo Sõkkal kinnitanud enda allkirjaga (tl 22 keskel). 17.

§ 41

lg 9 kohaselt on korrakaitseorgani nõudmisel: 1) arst kohustatud kirjeldama isiku 6 1-21-3586 terviseseisundit; 2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi.

§ 41

lg 10 kohaselt on korrakaitseorganil bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 41

lõikes 11 on sätestatud, et isiku poolt korrakaitseorganile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab korrakaitseorgan indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks, kui see on vajalik narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või joobeseisundi tuvastamiseks.

§ 41

lõikes 12 on sätestatud, et kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Kui korrakaitseorgani nõudmisel kirjeldab arst isiku terviseseisundit, korraldab korrakaitseorgan terviseseisundi kirjelduse protokolli toimetamise võimaluse korral koos bioloogilise vedeliku prooviga joobeseisundi tuvastamiseks riiklikku ekspertiisiasutusse.

§ 41

lõikes 13 on sätestatud, et bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Käesolevas asjas ongi seda tehtud, mis nähtub 08.10.2020.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (tl 23) ja uuringuaktist nr 1581T (tl 23), 08.10.2020.a terviseseisundi kirjeldamise protokollist (tl 24) ja 13.11.2020.a hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 25). 18.

§ 41

lg 14 kohaselt kehtestab arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 41

lg 14 alusel on sotsiaalminister 26.06.2014.a määrusega nr 38 kehtestanud arsti poolt terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi. Käesolevas asjas koostatud 08.10.2020.a terviseseisundi kirjeldamise protokoll (tl 24) vastab

§ 41

lg 14 ja selle alusel määrusega nr 38 kehtestatud nõuetele.

§ 41

lg 15 kohaselt kehtestab bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 41

lg 15 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 19.06.2014.a määrusega nr 88 bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra. Selle määruse nr 88 lisaks on joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt. Käesolevas asjas 08.10.2020.a joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 23) ja uuringuakt nr 1581T (tl 23) vastavad

§ 41lg 15 ja määrusega nr 88 ja selle lisas kehtestatud nõuetele.

19.

§ 41

lg 16 kohaselt kehtestab narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 41

lg 16 alusel kehtestati siseministri 20.11.2014.a määrusega nr 48 narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise kord. Määruse nr 48 lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Käesolevas asjas koostatud 08.10.2020.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 22) on kooskõlas nimetatud määruses nr 48 ja selles lisas kajastatud nõuetega.

1. Asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr 1581T, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang isiku joobeseisundi kohta seaduse nõuetele. Kaitsja arvamus, et joove ei ole tuvastatud on seega alusetu.
2. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Raigo Sõkkal juhtis 07.10.2020 kella 23:50 ajal 7 1-21-3586 mootorsõidukit narkootilisest ainest tingitud joobeseisundis, tema verest leiti amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli ning tema kehalised funktsioonid ja psüühilised reaktsioonid olid narkootilise aine tarvitamist häiritud, mistõttu ei olnud Raigo Sõkkal ilmselgelt mootorsõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis pani Raigo Sõkkal toime vähemalt kaudse tahtlusega. Raigo Sõkkali käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega pani Raigo Sõkkal pani 07.10.2020 kella 23:50 ajal Rapla linnas mootorsõidukit joobeseisundis juhtides toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II
3. Raigo Sõkkal tunnistas kohtuistungil, et autost leitud kanep, amfetamiin ja seened olid mõeldud enda otstarbeks meditsiinilistel põhjustel. Üks kott seeni on üks doos, tegemist on väikese kogusega omatarbeks. Arsti ettekirjutust pole, sest arstid pole nõus kirjutama välja taimseid ravimeid. Sõiduautost võeti politsei poolt ära talle kuuluv must kott, milles olid amfetamiin, kanep ja trühvlid. Isekorjatud seeni on tarvitanud aastate vältel psühholoogiseks raviks ja krooniliste valude vastu. Seeni tarvitab vähemalt 10 aastat, kuid harva. Teab, et kanepi ja nende seente kasutamine on ebaseaduslik. Kanepit kasutab samuti valuvaigistina, kuid seened on tugevamad /97-101/.
4. Vallasasja läbivaatuse protokoll /tl 28-38/ tõendab, et sõiduautost Volvo V70 r/nr xxxxxx võeti 08.10.2020 kell 01:17 menetlustoimingu käigus ära: 1) halli värvi, rohelise kaanega anum taimse puruga (pakend 1); 2) minigripp kott valge pulbriga ja kaks toru valge aine jääkidega (pakend 2); 3) metallist kanepiveski (pakend 3); 4) valget värvi kaanega plastikust tops, milles taimne puru (pakend 4); 5) minigripp kilekott, milles mingripp kotid taimse puruga (pakend 5) 6) punane metallist karp taimse puruga (pakend 6)
5. 19.10.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprokoll /tl 39-55/ tõendab sõiduautost Volvo V70 r/nr xxxxxx vallasaja läbivaatuse käigus ära narkootiliste võetud ainete koguseid ning kiirtestiga tuvastati, et tegemist on narkootiliste ainetega.
6. Ekspertiisiakt nr 20E-AN1409 /tl 56-59/ tõendab, et 1,5 grammi kanepiõisikute tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%, valge pulber massiga 0,73 grammi sisaldab 0,12 grammi amfetamiini, ained massiga 5,18 grammi ja 24,62 grammi sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini.
7. Ekspertiisiakt 21E-LÕX0049 /tl 63-65/ tõendab, et 24,62 grammist psilotsübiini/psilotsiini sisaldavatest seentest piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 12-25, keskmiselt umbes 16 inimesele.
8. Tabel narkootiliste ainete nimekirjast ja narkojoovet põhjustavatest kogustest / tl 60-62 ja 6972/ tõendab, et narkojoobe tekitamise keskmine ühekordne annus on amfetamiini puhul 0,13 grammi, kanepi (marihuaana) puhul 0,75 grammi, psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente puhul 1,5 grammi.
9. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 21E-LÕX0049 /tl 63-65/ nähtub, et narkootilise joobe tekitamiseks piisab tavaliselt ligikaudu 1,5 grammist psilotsübiini/psilotsiini sisaldavatest seentest ja kümnele inimesele piisab narkootilise joobe tekitamiseks 15 grammist seentest. 24,62 grammist seentest piisab narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 16 inimesele. 8 1-21-3586
10. Tunnistaja ekspert MT kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis tema arvamuse väiksema ainekoguse osas, kui oli ekspertiisiülesanne. Vastus, et 24,26 grammist piisab 16-le inimesele, oli sellest tingitud eksitus, et ainete koguseid ei olnud kokku pandud. Ekspert selgitas kohtuistungil, et narkootilist ainet sisaldavate seente puhul ei määrata tavaliselt kindlaks tegelikku aine kogust seentes, see on üsna keeruline ja kallis protseduur. Praktika kohaselt 1,5 grammi seeni sisaldab 0,1 grammi ainet psilotsübiini või psilotsiini. Tavaliselt kasutatakse 1 grammi, arvamus on isegi väikse varuga antud. Tuleb tuvastada, kas on tegemist narkoseentega ja menetlejate kasutusse on antud tabel ning väga paljud menetlejad kasutavadki ainult tabelit koguse määramiseks /tl 92-95/.
11. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 on suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eeltoodust järeldub üheselt, et narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava taime või seene puhul lähtutakse suure koguse määramisel taime või seene kogusest, seentes narkootilise või psühhotroopse aine protsentuaalset sisaldust ei määrata. Protsentuaalse sisalduse määramine osutub vajalikuks juhul, kui on tegemist narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavate segude, pulbrite või vedelikega. Seega on alusetu kaitsja arvamus, mille kohaselt ei ole määratud seente psilotübiini/psilotsiini sisaldust ning seetõttu on tõendamata narkootilise aine suur kogus.
12. Psilotsübiini/psilotsiin, kaasa arvatud psilotübiini/psilotsiini sisaldavad seened, kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Raigo Sõkkali ütlustest nähtub, et tema eesmärk oli kasutada seeni omatarbeks ravi eesmärgil valude vastu. Ta teadis, et tegemist on psilotübiini/psilotsiiniga ning oli teadlik, et need seened ei ole Eestis lubatud. Seega puudus Raigo Sõkkalil psilotübiini/psilotsiini sisaldavate seente käitlemiseks, s.o valdamiseks seaduslik alus.
13. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 20E-AN1409 /tl 56-59/ nähtub, et 19.10.2020 asitõendi ekspertiisiks esitati 1,50 g kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 13%; 0,73 grammi valget pulbrit 23% amfetamiinsulfaadi sisaldusega, milles sisaldus 0,12 grammi amfetamiini; 5,18 grammi narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisalduvaid seeni ja 24,62 grammi narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisalduvaid seeni. Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 21E-LÕX0049 antud arvamusele moodustab suure koguse juba ainuüksi 24,62 grammi narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisalduvaid seeni. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi koostatud tabeli alusel järeldub sellest üheselt, et kokku 29,8 grammist narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest, 1,50 grammist kanepist ja 0,12 grammist amfetamiinit piisab, et tekitada narkojoove keskmiselt vähemalt 21 inimesele. Nimetatud ainete käitlemiseks Raigo Sõkkalil vastav luba puudus. Raigo Sõkkal pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, mis esines tal kõigi kuriteo objektiivsete tunnuste suhtes, tema käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Raigo Sõkkal käitles, kuni politsei poolt kinnipidamiseni 07.10.2020 kella 23:50 ajal, suures koguses narkootilisi aineid ja pani sellega toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tema valduses olid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluvad ained: amfetamiin, tetrahüdrokannabinool ja psilotsiini/psilotsübiini sisaldavad seened. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel
15. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada 9 1-21-3586 tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
16. KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud vangistuse ühest kuni kümne aastani, KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse.
17. Kohus hindab Raigo Sõkkali teosüüd suures koguses narkootilise aine käitlemises keskmisest väiksemaks ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis suureks. Tema süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Raigo Sõkkal on varemkriminaal- ja väärteokorras karistamata isik.
18. Prokurör taotles Raigo Sõkkali karistamist KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust ning allutada Raigo Sõkkal KarS § 74 lg 1, 3 alusel käitumiskontrollile 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga.
19. Raigo Sõkkal ei tööta ja materjalide kohaselt puudub tal igakuine kindel sissetulek ning tema süü suurus liikluskuriteos väistab sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse, mille mõistmine ei kannaks käesoleval juhul endas karistuse eesmärki ja ei ole õiguskorra kaitsmise huvides ning annaks ühiskonnale signaali, et narkojoobes toime pandud liikluskuriteod päädivad kergeima karistusega. Sõidukit juhtis ta Tallinnast Raplasse, sõites linnatänavatel ja suure piirkiirusega asuvavälistel maanteedel. Kuna sõidukit juhtides oli Raigo Sõkkali reaktsioonikiirus häiritud, tajumises ja koordinatsioonis olid häired, siis kujutas ta nii endale kui ka temaga koos sõidukis viibinud kaaslasele, samuti kõigile teistele liikluses osalejatele suurt ohtu. Narkootiliste ning psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joove mõjutab tajumist, mistõttu on suur oht liikluses valede otsustuste tegemiseks, mille tagajärjed võivad osutuda ohtlikuks.
20. Kohus leiab, et Raigo Sõkkalile tuleb mõista karistuseks mõlema süüteo eest vangistus. Raigo Sõkkalile võib rahvatervise vastase kuriteo eest mõista, keelatud ainete kogust arvestades, karistuse sanktsiooni miinimummääras ja liikluskuriteo eest, arvestades varasema karistuse puudumist, mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Mõista Raigo Sõkkalile KarS § 184 lg 1 järgi ühe aasta pikkune vangistus ja KarS § 424 lg 1 järgi kuue kuu pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning mõista liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust. Kuna Raigo Sõkkal on varem kriminaalkorras karistamata isikuks /karistusregistri teatis tl 82/, leiab kohus, et mõistetud karistuse võib KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata kahe aastase katseajaga.
21. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib kohus käesoleva liikluskuriteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (vt RKKKo nr 3-1-1-122- 10 1-21-3586 13, p 9).
22. Raigo Sõkkal on enda sõnul kanepit tarvitanud alates 18 eluaastast, samuti tarvitab regulaarselt psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni ning lisaks amfetamiini, ta tarvitab neid aineid regulaarselt ravi eesmärkidel ja krooniliste valude vastu. Raigo Sõkkalile kuulub mootorsõiduk, tal on mootorsõiduki juhtimise õigus / registriandmete väljatrükid tl 27, tl 66-68 / ning ta osaleb igapäevaselt liikluses, andmata endale aru, narkootiliste ainete tarvitamine muudab inimese kehalisi ja psüühilisi funktsioone/reaktsioone selliselt, et narkootilisest ainest joobes olles mootorsõidukit juhtides võib ohtu sattuda tema enda, kaasreisijate ja teiste liikluses osalevate inimeste tervis, elu ja vara. Seega on Raigo Sõkkal oma liikluskäitumiselt ühiskonnale ohtlik ning tema ajutine, s.o liikluskuriteo eest mõistetud karistusega sama pikk liiklusest eemaldamine, tagab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisuse ning õiguskorra kaitsmise huvid. Selline lisakaristus on kohtu hinnangul proportsionaalne määratud põhikaristusega ja vastab isiku süü suurusele ning kohus võtab KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Raigo Sõkkalilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kuueks kuuks. Kriminaalmenetluse kulud
23. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses kokku 177 eurot ja kohtumenetluses kokku 591,84 eurot. Kohtumenetluses esitatud määratud kaitsja tasu sisaldab endas tasu ka sõidule kulutatud aja eest ja kaitsja sõidukulusid summas 110,64 eurot, mis tuleb jätta riigi kanda. Seega tuleb Raigo Sõkkalil hüvitada määratud kaitsjale määratud tasu 658,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise kulud, s.o narkootilise joobe tuvastamise kulu 176 eurot ja joobe kohta antud hinnangu kulu 52 eurot, narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 336 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi teostamise kulu 95 eurot s.o, kokku 659 eurot. Kuna kohtule pole esitatud arvet joobe kohta antud hinnangu kulu 52 eurot kohta, siis jätab joobe kohta antud hinnangu kulu summas 52 eurot riigi kanda. Seega tuleb Raigo Sõkkalil hüvitada ekspertiisi tegemise kulud summas 607 eurot. KrMS § 179 lg 1 p1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2021ndal aastal 1460 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Raigo Sõkkalilt riigituludesse menetluskuludena 2725,20 eurot. Arvestades asjaoluga, et süüdimõistetu ei tööta, siis KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, igakuiselt tuleb tasuda 227,10 eurot. Asitõendid
24. Ekspertiisiobjektideks olnud narkootiline ained (taimeosad, pulber ja pruunid tükid), mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule, tuleb konfiskeerida KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raigo Sõkkalile metallist taimepurusti ja metallist karp, KrMS § 126 lg 11 1-21-3586 3 p 4 alusel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel ülejäänud ekspertiisist tagastatud pakendid ja läbivaatuse käigus ära võetud muud esemed, mis on hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt tuleb jätta kriminaalasja juurde digitaalne andmekandja, DVD plaat salvestistega. /allkirjastatud digitaalselt/ Endla Ülviste kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Allika rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Saima Lubi rahvakohtunik 12