← Eesti

1-21-6275/30

1-21-6275 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-6275 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi Aleksandr Lavrentjevi (end Korovin) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aleksandr Lavrentjev (ik 38312220286; viibimiskoht Tallinna Vangla) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Lavrentjevi apellatsioon Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega tunnistati Aleksandr Lavrentjev kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Aleksandr Lavrentjevi eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 30.07.
  9. Aleksandr Lavrentjevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel.
  10. Sama kohtuotsusega lahendati menetluskuludega seonduv ja mõisteti Aleksandr Lavrentjevilt riigi tuludesse välja sundraha 1460 eurot ja kaitsjatasu summas kokku 721,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2181,20 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. 1

(3)1-21-6275
  1. Aleksandr Lavrentjev esitas apellatsiooni, milles märgib, et makseinfos on menetluskulude summaks märgitud 2181,20 eurot, kuid tõlgitud kohtuotsuses on märgitud summaks 1021,80 eurot. Seega leiab, et summa 2181,20 ei ole õige ning ta pole nõus sellist summat tasuma. Lisaks palub võimaldada tasuda menetluskulusid peale vangistuse kandmist, kuna karistus on pikem kui 12 kuud ning tal tuleb tasuda ka vanad võlad, mis küll osaliselt on juba tasutud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Aleksandr Lavrentjevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
  4. veebruari
  5. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et
  6. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  7. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  8. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  9. peatüki
  10. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).
  11. Apellatsioonis, mille on esitanud Aleksandr Lavrentjev, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Aleksandr Lavrentjevi kaebus jätta läbi vaatamata.
  12. Kriminaalasjas on Aleksandr Lavrentjevi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe
  13. oktoobril 2021 (kd 2 tl 21-23), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ja nende ositi hüvitamine KrMS § 180 lg 3 2
(3)1-21-6275 alusel. Seejuures on kokkuleppes märgitud nii kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude suurus, s.o kaitsjatasu 348 eurot ja 340,80 eurot (kokku 688,80 eurot) ning sundraha 1460 eurot ja ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude suurus kokku kuni 80 eurot. Seega nõustus Aleksandr Lavrentjev tasumisele kuuluvate menetluskulude summaga kuni 2228,20 eurot. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises. Aleksandr Lavrentjev kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 2 tl 23). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.
  1. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Aleksandr Lavrentjev kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (kd 2 tl 19 pöördel). Kuna kohtumenetluses tekkisid menetluskulud summas 32,40 eurot, mitte maksimumsummas 80 eurot, mis oli kokkuleppes märgitud, siis kujunes menetluskulude lõplikuks summaks 2181,20 eurot (sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu 348 eurot, 340,80 eurot ja 32.40 eurot ehk kaitsjatasu kokku 721,20 eurot). Sellist järeldust kajastab ka maakohtu otsuse resolutiivosa.
  2. Asjaolu, et maakohtu otsuse põhiosas on märgitud menetluskulude summaks 1021,80 eurot, siis on tegemist ilmselge arvutusveaga, kuna sundraha ja kaitsjatasu summad on õiged. Kohtuinfosüsteemi KIS-s andmetel on Harju Maakohtu
  3. novembri 2021 määrusega KrMS § 306 lg 5 alusel kohtuotsuse põhiosas esinenud arvutisviga parandatud ning loetud arvu 1021,80 eurot asemel õigeks 2181,20 eurot. Seega kokkuvõttes on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
  4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Aleksandr Lavrentjevi apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.