KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maa-amet jättis 19.08.2020 korraldusega nr 1-17/20/1929 riigi omandisse Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kõveriku külas asuva Nugisniidu kinnistu (registriosa nr 19019150; katastritunnus 48601:001:0374; pindala 2,21 ha; sihtotstarve 100% elamumaa) ning seadis kinnistule hoonestusõiguse 50 aastaks X kasuks. 3-21-654
2. X esitas korralduse peale 21.12.2020 vaide. Maa-amet tagastas 22.01.2021 otsusega nr 6-13/19/10370-23 vaide puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu.
3. X esitas Tartu Halduskohtule 27.03.2021 kaebuse Maa-ameti 19.08.2020 korralduse nr 1-17/20/1929 ja 22.01.2021 otsuse nr 6-13/19/10370-23 tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks korraldada kaebaja 18.04.1994, 22.12.1997 ja 16.02.1999 avalduste alusel maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Kaebaja taotles ühtlasi esialgse õiguskaitse kohaldamist, menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja esindaja määramist riigi õigusabi korras.
4. Tartu Halduskohus andis 31.03.2021 määrusega X kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule, vabastas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 12.05.2021 määrusega X kaebuse Maa-ameti kohustamise nõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest kehtiva haldusakti (Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94) ja jõustunud kohtuotsuste (sh Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 otsus nr 3-06-976) kohaselt on tuvastatud, et kaebajal puudub maa ostueesõigusega erastamise õigus. Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumiseks ning jättis kaebuse tühistamisnõuete osas käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

1. X palus Tallinna Ringkonnakohtule esitatud 11.06.2021 taotluses pikendada halduskohtu 12.05.2021 määruse vaidlustamise tähtaega, märkides, et kuna talle ei ole antud riigi õigusabi ja tal puuduvad juriidilised teadmised, siis on tal määruse vaidlustamiseks vaja täiendavat aega ja õigusalast konsultatsiooni. Ringkonnakohus selgitas 14.06.2021 vastuses, et kohtul ei ole võimalik pikendada seadusest tulenevat edasikaebamise tähtaega ning kui kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu 12.05.2021 määrust, tuleb tal hiljemalt 14.06.2021 esitada määruskaebus või sellega hilinemise korral taotleda tähtaja ennistamist.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2021 määrusega X kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel kaebuse puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu.

Kuna halduskohtu 12.05.2021 määrus jõustus 15.06.2021, tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 25.06.

1. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud ja need takistavad kaebuse menetlusse võtmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. X palub 11.08.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.07.2021 määrus. Halduskohus ei ole määranud kaebajale esindajat riigi õigusabi korras, millega kohus on rikkunud kaebaja põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tulenevaid põhiõigusi. Kuna kohtud on süstemaatiliselt rikkunud kaebaja põhiõigusi, siis on kõik praeguses haldusasjas ja varasemates haldusasjades tehtud kohtute toimingud ja lahendid, mis takistavad kaebajal oma talumaja juurde maa ostueesõigusega erastamist, õigustühised. Kuna kohtud on järjepidevalt keeldunud kaebajale riigi õigusabi andmisest, on tema õigused jäetud tagamata ning kohtute toimingud ja lahendid kallutatud. Kaebaja jääb 26.03.2021 esitatud kaebuse juurde ning palub määrata talle riigi kulul esindaja, kes koostaks põhjalikumad õigusdokumendid. Samuti palub kaebaja ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ja arutada asja kohtuistungil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9) ning seega puudub vajadus lahendada määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Määruskaebuse lahendamiseks puudub ka vajadus küsida selle kohta Maa-ameti seisukohta. 10.

§ 210

lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kaebaja on palunud vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil, kuid ei ole toonud välja ühelegi sellist asjaolu, mida oleks tarvis kohtuistungil arutada. Ringkonnakohus ei lahenda määruskaebuse põhjal kaebust sisuliselt, vaid kontrollib üksnes seda, kas halduskohus on kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel õiguspäraselt tagastanud.

Tegemist ei ole faktiliselt või õiguslikult keeruka küsimusega. Kuna ringkonnakohus ei pea kohtuistungi korraldamist vajalikuks, siis jääb kaebaja taotlus rahuldamata. 11. Kaebaja on määruskaebuses taotlenud riigi õigusabi korras esindaja määramist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-st 1 tulenevalt saab ringkonnakohus praegusel juhul lahendada üksnes taotluse riigi õigusabi saamiseks määruskaebuse menetluses. Taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks praeguses määruskaebemenetluses tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata, sest kaebaja on suutnud iseseisvalt koostada määruskaebuse, mida ringkonnakohtul on võimalik läbi vaadata, ning asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks ilmselt vähesed. 12.

104 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv vastavalt seadusele. RLS § 60 lg 1 kohaselt kuulus kaebuselt tasumisele riigilõiv 15 eurot. Tallinna Halduskohtu 12.05.2021 määrus toimetati kaebajale kätte 28.05.2021 ja viimane päev selle vaidlustamiseks oli 14.06.

1. Kuna kaebaja ei ole ringkonnakohtu 14.06.2021 selgitusele vaatamata esitanud määruskaebust, siis jõustus halduskohtu 12.05.2021 määrus 15.06.2021 ning kaebajale antud 10-päevane tähtaeg riigilõivu tasumiseks lõppes 25.06.
2. Kaebaja ei ole senini riigilõivu tasunud ega taotlenud ka riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamist. Riigilõivu tasumata jätmine on asja menetlemist takistav puudus (

§ 39

lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2), mistõttu tagastas halduskohus riigilõivu tasumata jätmise tõttu kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel õigesti.

Seejuures oli halduskohus kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest kaebajat hoiatanud 12.05.2021 määruse resolutsiooni p-s 4. 13. Halduskohus märkis 21.07.2021 määruses, et kaebus tagastatakse

§ 121

lg 1 p 2 alusel 12.05.2021 määruses viidatud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Lisaks sellele, et kaebaja ei olnud tasunud kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu, viitas halduskohus 12.05.2021 määruses, et

§ 38

lg 5 kohaselt tuleb juhul, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, esitada ühtlasi kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Halduskohtu 12.05.2021 määruse resolutsiooni p 3 kohaselt tuli kaebajal kaebuse puuduste kõrvaldamiseks mh esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebaja ei täitnud ka seda halduskohtu nõuet ega taotlenud kaebetähtaja ennistamist, ei tähenda see siiski, et kaebus oleks puudustega. Kaebetähtaja möödalaskmine ei ole kaebuse puudus. Kui kohus juba ettevalmistavas menetluses tuvastab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja kaebaja ei ole taotlenud halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamist, tuleks asja menetlus

§ 124lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata.

Kuna kaebuse tagastamine riigilõivu tasumata jätmise tõttu oli igal juhul õiguspärane, siis ei tingi 3