Obsah (8)

§ 62§ 56§ 59§ 201§ 198§ 165§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 1. juuli 2021, Tartu 3-19-532 Haldusasi O

§ 62

lg-st 2 koostoimes

§ 56lg-ga 2 ja Ts

MS § 272 lg-ga 1 ning § 279 lg on halduskohus ekslikult seisukohal, et V. Kasemetsa poolt 10. aprillil 2020 kohtule esitatud pildid on asjas lubatavateks tõenditeks. Tulenevalt

§ 59lg-st 1 esitavad tõendeid menetlusosalised.

V. Kasemets ei olnud menetlusosaline, vaid menetlusväline isik, kuna ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse, millega V. Kasemets kolmanda isikuna menetlusse kaasati.

§ 59

lg 3 sätestab, et kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Ettepaneku tegemisel selgitab kohus, milliseid asjaolusid on vaja tõendada. Halduskohus ei selgitanud

1. oktoobri
2. a määruses fotosid tõendina asja juurde võttes, milline oli see tõenduslik lünk, mida kohus täitma asus. Nii kaebaja kui ka vastustajad ei taotlenud halduskohtult V. Kasemetsa esitatud fotode võtmist tõenditena haldusasja materjalide juurde. Halduskohus kohustas PTA-d esitama täiendavaid tõendeid ja sedagi üksnes V. Kasemetsa pöördumiste osas PMA-sse. Muid tõendeid halduskohus menetlusosalistelt ei nõudnud ning seega on põhjendatud järeldada, et käesolevas haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid ei olnud vaja tõendada või need olid kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud, mistõttu ei oma V. Kasemetsa esitatud tõendid asjas tähtsust

§ 62lg 2 tähenduses.

Halduskohus ei kontrollinud V. Kasemetsa esitatud fotode usaldusväärsust, mille osas kaebaja esitas vastuväited

1. novembri
2. a menetlusdokumendis. Kui halduskohus leidis, et O. Meltsase seletus ei tõenda asjaolusid piisavalt, siis oleks pidanud kohus seda kaebajale selgitama ja täiendavaid tõendeid küsima. Halduskohus on teinud otsuse üllatusliku järelduse, et kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid kohustuse, veenduda, et nisupõllul ei ole õitsvaid taimi, täitmise tõendamiseks. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu ja seda kinnitab O. Meltsase seletus. Kohus heidab kaebajale ette, et O. Meltsas ei maininud seletuses õienupufaasis olevaid taimi. Õienupufaasis olevad taimed on mitteõitsvad taimed. E. Loidi arvamusest nähtub olukorra kirjeldus, milles on märgitud herbitsiidid Granstar Premia ja Primus XL, mida vaidlusalusel nisupõllul
3. juunil 2018 kasutati. Seega on vale kohtu järeldus otsuse punktis 79, et kaebaja ei ole eriteadmistega isikule teada andnud, milliseid herbitsiide põllul 4 kasutati. Kaebaja ei rikkunud taimekaitsetööde teostamise nõudeid ja ei pritsinud õitsvaid põldsinepi taimi ning PTA ei ole vastupidist tõendanud. Herbitsiid Granstar Premia 50 SX tõrjub hästi järgmiseid umbrohtusid: kesalill, kapsasrohi, rukkilill, kõrviku liigid, põld-lõosilm, hiirekõrv, põld-litterhein, iminõges, vesihein. Herbitsiid Primus XL aga parandab toimet virnale, kesalillele, kõrvikutele, harilikule linnukapsale, põldlõosilmale, erilehisele linnurohule ja raudnõgesele. Arvestades, et põldsinep ei ole ülal loetletud umbrohtude nimekirjas, ei pruukinud nimetatud herbitsiididega pritsimine põldsinepile toimet avaldada, mistõttu põldsinepi kasv ei peatunud ja taimed hakkasid pritsimise järgselt õitsema. Samuti ei pruukinud nimetatud herbitsiidid mõjuda PRIA viidatud põisrohule ja karukeelele, sest nimetatud umbrohtusid ei ole samuti eelmises punktis toodud loetelus. Kaebaja ei taotlenud kaebuse rahuldamisega eraõiguslike nõuete lahendamist. Mesilaste hukkumist heitsid kaebajale ette nii PRIA kui ka PMA kohtule esitatud menetlusdokumentides, mistõttu ei saanud kaebaja jätta vastustajate väidetele vastu vaidlemata. Arvestades, et antud juhul ei ole teada, kas mesilased hukkusid kaebaja või V. Kasemetsa enda tegevuse tõttu, siis mesilaste hukkumist kaebajale süüks ei saa panna.
4. novembril 2020 esitas kaebaja kohtule tõendid selle kohta, et mesilastest leiti suur kogus sipelgamürki, mis võib samuti olla mesilaste hukkumise põhjuseks, kuid need tõendid jättis halduskohus tähelepanuta. Kuna ei ole tuvastatud mesilaste hukkumise põhjus, siis ei saa väita, et kaebaja rikkus taimekaitsetööde teostamise nõudeid, st pritsis õitsvaid taimi, mille tagajärjel mesilased hukkusid. Halduskohtuga ei saa nõustuda selles, et toetuste vähendamise määr 3% oli proportsionaalne. Isegi juhul, kui 3% toetusi vähendada oli proportsionaalne, siis ei olnud proportsionaalne vähendada kõiki nelja kaebajale määratud toetust.
5. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus kaebuse rahuldamata jätmisel tuginenud valdavalt V. Kasemetsa fotodele, vaid sedastanud, et ka kohtumenetluses kogutud tõendid lisaks vastustajate poolt haldusmenetluses kogutud tõenditele kinnitavad vastustajate läbiviidud menetluste õiguspärasust ja lõppjäreldusi sellest, et apellant on taimekaitsevahendiga pritsinud suvinisu põllul õitsvaid põldsinepi taimi. V. Kasemetsa selgitused ja fotod üksnes kinnitavad PRIA ja PTA lõppjäreldusi. E. Loidi vastuskirjaga ei saa tõendada, et kaebaja ei ole taimekaitsetööde teostamise nõudeid rikkunud ega pritsinud õitsvaid taimi. Vastuskirjast nähtub üksnes see, kui kiiresti võivad põldsinepi taimede õied avaneda. Küll aga nähtub kogutud tõenditest, et põldsinepi õitsemine on ühtlane üle kogu põllu ning taimedel on avanenud arvukalt õisi. Lisaks on fotodelt näha ka põisrohu (kohati juba ära õitsenud taimed) ja karukeele õitsemine. Ei ole usutav, et kõik põllul kasvanud umbrohud ühel päeval, s.o
6. juunil 2018 õitsema hakkasid ja seda veel pärast herbitsiididega pritsimist. Herbitsiididega pritsimine peatab koheselt umbrohu kasvu, mitte ei soodusta nende kasvu, mistõttu ei ole võimalik, et pritsimise järgselt hakkavad taimed hoopis ühtlaselt üle kogu põllu õitsema. O. Meltsas on seletuskirjas märkinud, et sai
7. juuni 2018 hommikul kella 10 paiku teada, et peab tegema pritsimistöid. E. Loidile esitatud kirjas märkis kaebaja, et põllul seiret tehes olid õienupud märgatavalt kollased. Seega pidi kaebaja juba
8. juuni 2018 varahommikul (igal juhul enne O. Meltsase teavitamist) tuvastama, et taimede õienupud on märgatavalt kollased. Kui kaebaja tuvastas hommikul, et põldsinepi taimede õienupud on märgatavalt kollased, on ilmselge, et õhtuks põld õitses. Nii ühtsele pindalatoetusele, kliima- ja keskkonnatoetusele, loomade heaolu toetusele ning keskkonnasõbraliku majandamise toetusele kohalduvad nõuetele vastavuse nõuded, mille hulka kuuluvad kohustuslikud majandamisnõuded, milliste hulka kuuluvad muuhulgas 5 taimekaitsevahendite kasutamisega seotud nõue. Kui nõudeid rikutakse, näeb määruse nr 32 § 18, määruse nr 56 § 13 ning määruse nr 49 § 26 ette kõikide toetuste osas vähendamised nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu. Seetõttu on õiguspärane vähendada nõuetele vastavuse nõuete rikkumisel erinevaid toetuseid, st kõiki taotletud toetusi, ning õiguspärased on ka apellandi toetuste vähendamised. Toetuste vähendamise ulatust, s.o seda kas vähendamine 3% ulatuses oli proportsionaalne või mitte, ei ole apellant halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud.
9. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PTA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. PTA selgitab, et ei nõustu kaebajaga, nagu ei oleks V. Kasemetsa esitatud fotod asjas tõendina lubatavad. On piisav, et kohus leidis, et fotod koos muude tõenditega on vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Halduskohus osundas mitmetele muudele tõenditele, millise kogumis hindamise tulemusel on selge, et kaebaja korraldusel/tellimusel pritsiti selleks keelatud taimekaitsevahendiga Danadim 40 EC (toimeaine dimetoaat) õitsvate põldsinepi taimedega põldu nr
10. Ei ole võimalik ega eluliselt usutav, et O. Meltsas jõudis vahetult enne pritsimistöödega alustamist tuvastada 89,05 hektari suurusel põllul kogu selle ulatuses, kas seal esineb õitsvaid taimi või mitte. Kuna samal päeval, mil pritsimistöödega lõpetati, mesilaspered hukkusid kasutatud taimekaitsevahendis Danadim 40EC sisalduva toimeaine dimetoaat mõjul, on selge, et kaebaja poolt taimekaitsevahendi kasutamise nõudeid ei järgitud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
12. Halduskohus on põhjalikult selgitanud toetuse vähendamise õiguslikke aluseid ja põhjendanud, miks esineb faktiline alus kaebajale määratud toetuste vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja

§ 201lg 4 alusel ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et toetuste vähendamise aluseks olev rikkumine on tõendamata. Lisaks peab kaebaja lubamatuks ühe rikkumise eest sanktsioonina nelja erineva toetuse vähendamist 3% ulatuses ning heidab halduskohtule ette menetlusreeglite rikkumist, s.o lubamatu tõendi vastuvõtmist ning selgitamiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
2. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles ja vaidlustatud PRIA otsustega määrati talle ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus, loomade heaolutoetus ja keskkonnasõbraliku majandamise toetus. Toetusi vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3% võrra. Siseriiklikult reguleerivad toetuse saamise korda ja tingimusi ning toetusesaaja kohustusi vastavalt maaeluministri
3. aprilli
4. a määrus nr 32 „Otsetoetuse saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32), maaeluministri
5. aprilli
6. a määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus“ (määrus nr 56) ja maaeluministri
7. aprilli
8. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (määrus nr 49). Kõik määrused panevad toetusesaajale muu hulgas kohustuse järgida ELÜPS § 32 lg 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. Üheks selliseks nõudeks on põllumajandusministri
9. novembri
10. a määruse nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ (määrus nr 90) § 4 lg-st 8 tulenev keeld pritsida taimekaitsevahendit alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. 6
11. Samuti näevad kõik määrused ette PRIA õiguse ja kohustuse vähendada toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras. Vaidlustatud otsustes kaebajale määratud toetuste vähendamise alusena ongi PRIA viidanud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-le
12. Selle esimese lõike järgi, kui kindlaks tehtud rikkumise põhjuseks on toetusesaaja hooletus, kohaldatakse vähendamist. Üldjuhul vähendatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 osutatud maksete ja iga-aastaste toetuste kogusummat 3 %. Lähtudes nõuete rikkumise olulisuse hindamisest, mida pädev kontrolliasutus teeb artikli 38 lg-tes 1–4 osutatud kriteeriume arvesse võttes protokolli hindamisosas esitatud hinnangu alusel, võib makseasutus otsustada vähendada seda protsendimäära 1 %-le või suurendada seda 5 %-le esimeses lõigus osutatud kogusummast või vähendamist üldse mitte kohaldada, kui kõnealuse nõude või standardiga seoses on sätestatud võimalus jätta nõuete rikkumine käsitlemata või kui toetust antakse vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17 lõigetele 5 ja
13. Eeltoodust ilmneb, et nõuete rikkumine hooletusest toob üldjuhul kaasa toetuse vähendamise, kusjuures vähendamise ulatus on seotud toetuste kogusummaga. Olukorras, kus kohustuslik majandamisnõue kehtib iga vaidlusaluse toetuse kasutamisel, tulebki toetuse vähendamist kohaldada iga toetusmeetme osas. Selliselt ongi kaebajale määratud iga toetuse vähendamise kaudu tagatud ka toetuste kogusumma proportsionaalne vähenemine. Tegemist ei ole sama teo eest kaebaja mitmekordse karistamisega karistusõiguse tähenduses. Kohustusliku majandamisnõude rikkumisega rikub kaebaja eraldi iga toetuse saamise tingimusi. Euroopa Liidu õigus ei näe siinkohal ette võimalust piirduda toetuse vähendamisega ühe toetusmeetme osas ja lugeda teiste toetusmeetmete mõttes kaebaja kohustuslikku majandamisnõuet mitterikkunuks. Rikkumine puudutab kaebaja tegevust tervikuna ega seondu kitsalt ühe toetusmeetmega. Vastupidine käsitlus oleks vastuolus toetuste eesmärkidega ning moonutaks kohustuslike majandamisnõuete sisu. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et rikkumise tuvastamise korral oli PRIA õigustatud vähendama ühe toetusmeetme toetust, kui mitte kõiki nelja korraga.
14. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebuses halduskohtule ega ka vaidemenetluses ei seadnud kaebaja kahtluse alla 3% vähendamise proportsionaalsust. Ringkonnakohus jätab kaebaja selle väite tähelepanuta vastavalt

§ 198

lg-le 3, sest kaebaja ei väida, et ta ei oleks saanud väidet esitada juba halduskohtule. Ringkonnakohus märgib siiski, et kaebaja ei ole esile toonud, millised on need komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 38 lg-s 1 nimetatud asjaolud, millele tuginedes oleks vastustaja pidanud kaaluma toetuste vähendamist väiksemas määras kui 3%. Kaebuses (dtl 6) viitas kaebaja küll vastustaja kasutatud hindamismaatriksile, kuid mitte toetuse vähendamise proportsionaalsust kahtluse alla seades, vaid rikkumise tuvastamisele vastu vaieldes. Nimelt leidis kaebaja, et hindamismaatriksi (dtl 34-35) kohaselt PMA tuvastas, et vaidlusalusel põllul esines õitsvaid taimi vähem kui 20%. Vastuseks kaebaja väitele selgitas PRIA, et PTA kontrollprotokolli nr KP-1814020 lisas rikkumise ulatuse hindamisel antud 3 hindepunkti (nõuetele mittevastavalt pritsitud vähem kui 20% alast) ei väljenda vaidlusalusel põllul õitsvate põldsinepitaimede osakaalu, vaid seda, et vaidlusalune põld moodustab vähem kui 20% kaebaja kasutuses olevast põllumaast, millel on lubatud kasutada taimekaitsevahendeid. Hindamismaatriksist nähtub, et rikkumise hindamisel on vastustaja arvestanud kõigi komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 38 lg-s 1 loetletud kriteeriumidega. Kriteeriumidele antud hinnangute ega lõpliku hinnangu põhjal ei ole tuvastatav, et vastustaja oleks hinnanud rikkumise ebaproportsionaalselt raskeks ja seega teinud kaalutlusvea toetuse vähendamisel.

1. Ekslik on kaebaja arusaam, et vaidlustatud PRIA otsused tuleb kaebajale määratud toetuste vähendamiste osas tühistada juba seetõttu, et otsustes (mis on haldusaktid) ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel otsustas vastustaja toetusi vähendada. Kohtupraktikas on tunnustatud seisukohta, et toetuse määramisel ei ole PRIA-l täiemahulist 7 põhjendamiskohustust. Iseenesest on õige, et PRIA otsuste vormistusest on keeruline mõista, mis põhjusel ja millisel alusel toetuse vähendamine otsustati. See omakorda muudab keerukaks toetuse vähendamise otsustuse vaidlustamise. Eelnevat õigustab siiski asjaolu, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust ning PRIA saab ja peab esitama täiemahulised põhjendused vaidemenetluses, mis taotlejal tuleb kohustuslikult läbida enne halduskohtusse pöördumist (ELÜPS § 110 lg 1). Praegusel juhul nähtub PRIA vaideotsustest, et kaebaja on tegelikult olnud teadlik, miks talle määratud toetusi vähendati, esitades vaietes vähendamise otsusele asjakohased vastuväited. Seega ei ole põhjenduste puudumine vaidlustatud otsustes takistanud kaebajal oma õiguste kaitset.
2. Kaebaja põhiväide on vaidluses läbivalt, et PTA kontrollprotokoll nr KP-1814020 on õigusvastane, kaebaja ei pritsinud õitsvaid taimi taimekaitsevahendiga ning PTA ja PRIA vastupidine seisukoht on tõendamata. Kaebaja tugineb sellele, et: - pritsimistöö teostanud O. Meltsase seletuse kohaselt ei olnud põllul õitsvaid taimi enne töö alustamist
3. juuni 2018 õhtul ega ka pärast töö lõpetamist
4. juuni 2018 varahommikul; - Eesti Maaülikooli vanemteadur E. Loidi esitas arvamuse, et kui
5. juuni 2018 õhtul olid põllul kollaste õiepungadega põldsinepi taimed, siis on suur tõenäosus, et juba järgmisel päeval olid põllul esimesed õied avanenud; - põldsinepi taimede õite avanemist soodustasid ilmaolud; -
6. juunil 2018 toimunud PTA kontrolli käigus ei saanud tuvastada põllul õitsvate taimede olemasolu
7. juuni 2018 õhtul; - põllu kõrval asuvas talus tegutsev mesinik ei teavitanud PTA-d taimekaitsevahendite kasutamisest taimede õitsemise ajal, vaid mesilaste hukkumisest taimekaitsetööde tõttu; - kaebaja kasutatud taimekaitsevahendit mesilaste hukkumise põhjustajana ei ole tuvastatud, kuna mesilastest leiti ka suur kogus sipelgamürki. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja seega, et O. Meltsase seletus kinnitab õitsvate taimede puudumist põllul ning kuna põldsinepi õitsele puhkemine sel ajal olnud ilmastikutingimustes toimub väga kiiresti, siis enam kui ööpäev hiljem toimunud PTA kontroll ei saanud tuvastada õitsvate taimede olemasolu vaidlusalusel ajal.
8. Ringkonnakohtu hinnangul on aga PRIA veenvalt põhjendanud, miks ta siiski leiab, et kaebaja kasutas taimekaitsevahendit õitsvate taimedega põllul
9. ja
10. juunil 2018 ja rikkus sellega kohustuslikku majandamisnõuet.
11. veebruari
12. a vaideotsuses nr 12-41181175-2 ja
13. aprilli
14. a vaideotsuses nr 12-4119169-2 selgitas vastustaja, et ei pea O. Meltsase kirjalikku seletust usaldusväärseks. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei oleks õitsvate taimede puudumisele tähelepanu juhtinud juba PTA kontrolli teostamise ajal, kui kaebaja esindaja märkis üksnes, et taimekaitsetöid teostati öösel. Teiseks sai PTA kaebuse mesilaste hukkumise kohta pritsimisele järgneval päeval. Laboratoorse analüüsi tulemused näitasid dimeotaadi sisaldust hukkunud mesilastes. Viimane on üks toimeainetest kaebaja kasutatud taimekaitsevahendis Danadim 40EC. PTA kontrolli ajal tehtud fotodelt nähtub põldsinepi ulatuslik õitsemine. Sedavõrd ulatuslik õitsemine ei oleks võimalik, kui
15. juuni 2018 õhtul oleks põldsinepi taimed olnud õienupu staadiumis ja esimesed õied oleks avanenud pärast pritsimise lõpetamist. O. Meltsase seletuse usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et kuna kaebaja põlluraamatu kohaselt põldu pritsiti ka herbitsiididega (Primus XL ja Granstar Premia 50 SX2), mille toimel taime kasv koheselt peatub, ei ole võimalik, et pärast pritsimist hakkavad umbrohud hoopis ühtlaselt õitsema.
16. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus PTA kontrolli ajal tuvastati V. Kasemetsa mesila kõrval asuval suvinisupõllul nr 208 põldsinepi ulatuslik õitsemine, ei kinnita E. Loidi arvamus seda, et
17. juuni 2018 õhtul põllul õitsvaid taimi ei olnud. Vaatamata sellele, et põldsinepi õitsele puhkemine võib toimuda lühikese aja jooksul ei saa sellest järeldada, et põllul olnud taimed valdavalt ühel ja samal päeval õide puhkesid. PTA kontrolli protokollis nr KP-1814020 fikseeritud kaebaja esindaja T. Mägi selgitus (dtl 378), et pritsimist teostati öösel, viitab pigem sellele, et kaebaja möönis õitsvate taimede olemasolu põllul, kuid lootis taimekaitsevahendite võimalikku 8 kahjulikku mõju mesilastele vähendada sellega, et pritsimine toimus ajal, mil eeldatavalt on tuulevaikne ning õitsvad taimed on ööseks õied sulgenud. Tuleb möönda, et PTA kontrolli käigus tõepoolest ei olnud võimalik vahetult tuvastada vaidlusalusel põllul õitsvate taimede olemasolu taimekaitsevahendite kasutamise ajal. Samas loob PTA kontrolli ajal tuvastatud põldsinepi ulatuslik õitsemine siiski tõenäosuse, et õitsemine ei alanud eelmisel päeval.
18. E. Loidi arvamuse (dtl 37) kohaselt põldsinepi õite moodustumisest kuni õitsema hakkamiseni võib kuluda 7-16 päeva, seejuures kõrgem õhutemperatuur aeglustab õite puhkemist ja pikk valge aeg ööpäevas kiirendab õite puhkemist. Herbitsiidide kasutamine õitsemist oluliselt edasi ei lükka. Seega ei saa asjatundja arvamusest järeldada, et põldsinepile oleks omane kõigi samas kasvukohas asuvate taimede üheaegne (samal päeval) õitsemise algus. Isegi paaripäevane varieeruvus õite puhkemise ajas viib järelduseni, et vähemalt osaliselt õitses põldsinep vaidlusalusel põllul juba enne taimekaitsevahendi kasutamist. Teisalt lükkab E. Loidi arvamus ümber PRIA väite, nagu peataks herbitsiidide kasutamine põldsinepi kasvu ja õite puhkemise. Seetõttu ei ole PTA kontrollis tuvastatud olukord siiski üks-ühele ülekantav
19. juunisse
20. Selge ei ole seegi, kas O. Meltsas sai enne pritsimistööde algust
21. juuni 2018 õhtul hinnata vaidlusaluse põllu seisukorda tervikuna. Põllu suurust (89,05 ha) arvestades ei ole ringkonnakohus veendunud, et näiteks ühest põllu küljest oli vaatluse teel võimalik hinnata õitsvate taimede olemasolu või puudumist põllul tervikuna. Kuna O. Meltsas ei ole kirjeldanud seire teostamise asjaolusid, siis ei ole tema seletus selles osas kontrollitav, mis oma korda vähendab seletuse usaldusväärsust. Mööda ei saa vaadata aga asjaolust, et V. Kasemets märkas vaidlusaluse põllu kõrval mesilaste hukkumist
22. juunil 2018, vahetult järgneval päeval pärast suvinisupõllul taimekaitsevahendi kasutamist. Põllumajandusuuringute keskuse kontrolliprotokollid nr 18-008560 JSL/TK (dtl 521) ja nr 18008591 JSL/TK (dtl 519) kinnitavad, et surnud mesilastes leidus nisupõllul kasutatud taimekaitsevahendis leiduvat dimetoaati ja omeotaati. Määrav ei ole siinkohal, kas dimetoaat ja omeotaat olid mesilaste hukkumise (ainsaks) põhjuseks. Oluline on, et mesilased olid taimekaitsevahendi toimeainetega kokku puutunud. Ringkonnakohtule ei ole teada, et selline kokkupuude saanuks toimuda muul viisil, kui taimekaitsevahendiga pritsitud õistaimede kaudu. Mesilaste taimekaitsevahendiga kokkupuute ärahoidmine on üheks põhjuseks, miks õitsvate taimede pritsimine taimekaitsevahendiga ei ole lubatud. Kuna kaebaja ei väida, et ta oleks samal ajavahemikul kasutanud sama toimeainega taimekaitsevahendit naabruses asunud rapsipõldudel, siis viib taimekaitsevahendi toimeaine leidmine mesilastest tõdemuseni, et mesilased lendlesid vaidlusalusel suvinisupõllul õitsenud taimedel, mida oli eelnevalt taimekaitsevahendiga pritsitud. Eeltoodud põhjustel ei ole usaldusväärne O. Meltsase kinnitus, et põllul ei esinenud õitsvaid taimi ei enne ega pärast taimekaitsevahendi kasutamist. Vastupidi, haldusmenetluses kogutud tõendid ning halduskohtu kogutud täiendavad tõendid osutavad, et tõene on vastupidine väide – põllul esines õitsvaid taimi taimekaitsevahendi kasutamise ajal.
23. Tähelepanuväärne on seegi, et kaebaja ei ole selgitanud, kas ta ise veendus, et vaidlusalusel nisupõllul on taimekaitsevahendi kasutamine lubatav. O. Meltsase seletuse (dtl 382) kohaselt sai ta korralduse põllu pritsimiseks juba
24. juuni 2018 hommikul kell
25. PRIA on põhjendatult osutanud, et kui kaebaja kontrollis põldu enne O. Meltsasele korralduse andmist, siis tulenevalt E. Loidi arvamusest ei saanud kaebaja olla veendunud, et pritsimise alguseks
26. juuni 2018 õhtul põllul õitsvaid taimi ei olnud. Kollaste õienuppude esinemise korral
27. juuni 2018 hommikul olid õied õhtuks juba puhkenud. Vaatamata vastustaja sellekohasele osutusele ei ole kaebaja aga isegi väitnud, et tema seaduslik esindaja või mõni töötajatest oleks
28. juunil 2018 teostanud põllu seiret. Kaebaja enda töötajate või seadusliku esindaja poolt seire tegemata jätmisel sõltub hinnang kaebaja väitele, et põllul puudusid õitsvad taimed pritsimise ajal üksnes O. Meltsase seletuse usaldusväärsusest. O. Meltsase seletus on aga vastuolus asjas kogutud muude tõenditega ega lükka seetõttu ümber PTA ja PRIA järeldust õitsvate taimede esinemise kohta. 9
29. Täiendavalt kinnitavad vaidlusalusel põllul hiljemalt
30. juunil 2018 õitsvate põldsinepitaimede olemasolu ka V. Kasemetsa selgitused ja halduskohtule esitatud fotod (dtl 439466). Halduskohus on otsuse punktides 82-89 põhjalikult selgitanud fotodelt ilmnevat ning seda, miks fotod kinnitavad taimede õitsemist põllul juba enne pritsimise algust, ning erinevalt kaebaja väidetust ka fotode kui tõendite usaldusväärsust. Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda põhjendusi siinkohal. Halduskohtu otsuse põhjendused vastavad ka kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, mistõttu ei anna apellatsioonkaebus alust halduskohtu seisukoha muutmiseks.
31. Ringkonnakohtu hinnangul on V. Kasemetsa selgitused ja halduskohtule esitatud fotod lubatavad tõendid haldusasjas. Vastupidist ei saa järeldada asjaolust, et kuna ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse, millega V. Kasemets kaasati asja lahendamisse kolmanda isikuna, siis ei ole tegemist menetlusosalise poolt esitatud ega halduskohtu enda poolt kogutud tõenditega. Halduskohus otsustas V. Kasemetsa esitatud fotode asja juurde võtmise
32. oktoobri
33. a määrusega (dtl 486-488). Olukorras, kus tõendid olid juba haldusasja toimikusse esitatud ja halduskohus pidas neid asja lahendamisel olulist teavet kandvateks, puudus vajadus nõuda nende uuesti esitamist V. Kasemetsalt või menetlusosalistelt. Selline tõendite esitamise formaliseerituse nõue ei teeniks menetlusosaliste õiguste kaitse ega asja õige lahendamise eesmärki. Praegusel juhul oli kaebajale tagatud võimalus tõenditega tutvuda ning muu hulgas nende usaldusväärsuse ja asjakohasuse kohta seisukohta avaldada. Seda võimalust kaebaja ka kasutas (dtl 504-511). Samuti ekslik on kaebaja arusaam, et kui V. Kasemets ei ole asjas kolmandaks isikuks ja ka PTA ega PRIA ei pidanud haldusmenetluses vajalikuks tema esitatud tõendeid koguda, siis V. Kasemetsa esitatud tõendid ei saa olla tõendiks, millel on asjas tähtsust ning et vastavalt oli halduskohus kohustatud tõendid asjast kõrvaldama.

§ 56

lg 1 järgi on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kui halduskohus tõendite asja juurde võtmise ajal oli seisukohal, et tõenditest ilmneb oluline teave asja lahendamiseks, siis on see tõdemus piisav, et pidada tõendit lubatavaks

§ 62lg 2 mõttes.

Juhul, kui hiljem siiski selgunuks, et neil tõenditel ei ole asja lahendamisel tähtsust, saanuks kohus jätta need arvestamata (

§ 62lg 6).

Halduskohtul ei olnud kohustust põhjendada tõendusliku lünga esinemist tõendite asja juurde võtmiseks. Seda, kas tõend on asja lahendamisel oluline ei määra, kas asjas on juba mõni muu sama asjaolu kinnitav või ümberlükkav tõend. Eriti olukorras, kus tõendid ei ole kõik ühesuunalised, võib täiendava tõendi kogumine olla vajalik või isegi nõutav asja õigeks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei näe ka, et halduskohtule oleks etteheidetav ilmselgelt mitte asjakohaste tõendite asja juurde võtmine. Kuigi V. Kasemetsa selgitus ja fotod ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega, annavad nad siiski teavet asjas oluliste asjaolude kohta. Ringkonnakohus möönab, et fotode endi alusel ei saa lõplikult veenduda nende tegemise ajas, kuid koostoimes asjas kogutud muude tõenditega osutavad need siiski sellele, et vaidlusalusel põllul esines õitsvaid taimi juba hiljemalt

1. juunil
3. Kaebaja hinnangul olukorras, kus halduskohus leidis, et kaebaja väide õitsvate taimede puudumise kohta ei ole O. Meltsase seletusega piisavalt tõendatud oleks ta pidanud seda kaebajale selgitama ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Juba PRIA vaideotsustest selgus kaebaja jaoks muu hulgas see, et asjas on vastassuunalisi tõendeid ning esineb vähemalt võimalus, et O. Meltsase seletus koostoimes teiste tõenditega ei osutu usaldusväärseks ning seetõttu jääb tõendamata kaebaja väide õitsvate taimede puudumisest põllul. Kohtu kohustus selgitada, millised on asja lahendamisel olulised asjaolud, samuti vajadust neid tõendada, seondub eelkõige olukorraga, kus menetlusosaline oma õigusliku kogenematuse tõttu seda ise ei mõista. Kuna kaebaja esitas tõendi 10 oma väite kinnituseks ja kaebajat esindab professionaalne õigusteenuse osutaja, siis ilmselt ei ole tegemist sellise olukorraga. Menetluse kestel halduskohus ei saanud ega pidanudki hindama milline on tõendite usaldusväärsus ning kaal tõendikogumis. Lõpliku hinnangu tõenditele ja järelduse sellest, millised asjaolud on tõendatud annabki kohus alles otsuses (

§ 165lg 1 p-d 1 ja 2).

Seega ei saanud halduskohtul olla kohustust selgitada kaebajale, et O. Meltsase seletus tõendina ei ole piisav kaebuse põhiväite tõendamiseks. Tähelapanu väärib, et kuigi kaebaja heidab halduskohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist, pidades seda oluliseks oma õiguste kaitsmisel halduskohtus, ei ole ta siiski ka ringkonnakohtule esitanud põllul õitsvate taimede puudumist kinnitavaid täiendavaid tõendeid ega osutanud nende kogumise võimalusele. Kaebaja etteheide halduskohtule on seega põhjendamatu ja otsitud.

1. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA õiguspäraselt keeldus kaebajale toetuse väljamaksmisest ja tunnistas kehtetuks kaebajale investeeringutoetuse määramise otsuse. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu hinnanguga, et kaebaja õiguste kaitsele ei aitaks kaasa PTA kontrolliprotokolli õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine, mistõttu tuleb see nõue jätta rahuldamata juba kaebeõiguse puudumise tõttu. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
2. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

§ 109lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustajate kasuks välja ei mõisteta.

Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 11