Obsah (8)

§ 121§ 104§ 108§ 203§ 187§ 31§ 207§ 2

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2021, Tartu Haldusasja number 3-21-588 Haldusasi Foorum Puit OÜ (pankr

) § 121 lg 1 p 5 alusel. Kaebuse esitanud juhatuse liige ei ole tõendanud oma esindusõigust.

1. Kuna määruskaebuse esitaja I on pankrotis ettevõte (s.t äriühingu majandustegevus on lõppenud), siis tõlgendas halduskohus, et preventiivse huviga kaebuse on soovinud esitada määruskaebuse esitaja II. Halduskohtule ei olnud üheselt selge, milliseid subjektiivseid õigusi võib 2 MES tegevus riivata määruskaebuse esitaja II osas. Halduskohus selgitas, et juhul kui määruskaebuse esitaja II peaks tulevikus MES-ilt riigiabi taotlema, siis on tal taotlejana õigus vaidlustada tema suhtes tehtavaid otsuseid. Halduskohus teostab reeglina haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli ega saa kohustada haldusorganit abstraktselt edaspidi teatud viisil haldusmenetlust läbi viima.
2. Toetust taotlenud äriühingu juhatuse liikme poolt esitatud hüvitamiskaebus ei oleks menetletav, sest kaebeõigus nõuda kahju hüvitamist toetustaotluse õigusvastase rahuldamata jätmise korral on selgelt antud toetustaotluse esitajale. Määruskaebuse esitaja II ei olnud
3. aastal toetust taotlenud isikuks, kuigi kuulus taotleja juhtorganisse. Õigustatud isikuks saaks olla üksnes juriidiline isik. Kuna määruskaebuse esitaja II ei olnud laenu taotleja, kuulub määruskaebuse esitaja II kaebus tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

12. Kuna kohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei tagastata määruskaebuse esitajale II tasutud riigilõivu 15 eurot vastavalt

§ 104lg 5 p-le 2.

Määruskaebuse esitajate muud võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda vastavalt

§ 108lg-le 4.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitajad paluvad määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 10.05.
2. a määrus.
3. Määruskaebuse esitajate väitel andis suunise halduskohtusse pöördumiseks õiguskantsler 25.02.
4. a vastuses nr 7-6/210307/2101216, mistõttu ei oleks saanud seda teha enne pankroti väljakuulutamist ja kaebuse esitamiseks ei ole vajalik pankrotihalduri luba. Pankrotihalduri tegevuse peale on esitatud maakohtule kaebus. Määruskaebuse esitajad soovivad õiguste kaitset kohtus, olenemata pankrotihalduri keelust. Pankrotihalduri eesmärk on takistada menetlust halduskohtus, kuna seda keelab MES. Tegevusetust ei saa määruskaebuse esitajatele süüks panna, sest õiguste eest on soovitud seista vastavalt seadustele ja teadmistele. Määruskaebuse esitajal I on kaebeõigus, sest ettevõte on veel registris, ja tähtaegu ei ole rikutud, seega tuleb kõne alla saamata jäänud tulu hüvitamise nõue. Määruskaebuse esitaja II on kohtusse pöördumisel vajalikku hoolsust rakendanud ja kaebus on esitatud tähtaegu järgides. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Tartu Halduskohtu 10.05.
6. a määruse vaidlustamiseks esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse mõlemad määruskaebuse esitajad. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses saab määruskaebuse esitaja I vaidlustada halduskohtu määrust osas, milles halduskohus tagastas tema kaebuse

§ 121

lg 1 p 5 alusel ning määruskaebuse esitaja II saab vaidlustada halduskohtu määrust osas, milles halduskohus tagastas tema kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

16. Ringkonnakohus võtab järgnevalt esmalt seisukoha määruskaebuse esitaja I määruskaebuse suhtes (I) ja seejärel määruskaebuse esitaja II määruskaebuse suhtes (II). I 17.

§ 203

lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse 3 võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 4 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. 18.

§ 31

lg 1 järgi võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Äriseadustiku (ÄS) §-s 181 on sätestatud osaühingu juhatuse esindusõigus. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Siiski esineb äriühingu esindusõiguse osas erand pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist. Nimelt sätestab PankrS § 36 lg 1, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 35 lg 1 p-de 1 kuni 3 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 43 lg 5 lausetest 1 ja 2 tuleneb, et kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale ja selles asjas tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada.

1. Määruskaebuse esitaja I pankrot on Tartu Maakohtu 10.12.
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10335 välja kuulutatud 11.12.2019 kell 11:00 ning pankrotihalduriks on nimetatud S. Tael. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus eelnimetatud maakohtu määrus 20.04.
3. Ühtlasi nähtub äriregistri andmetest märge, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga pankrotihaldur. Eeltoodut arvestades saab pärast äriühingu pankroti väljakuulutamist esindada viimast üksnes pankrotihaldur. Määruskaebuse on määruskaebuse esitaja I nimel esitanud aga juhatuse liige.
4. Käesolevas haldusasjas teatas pankrotihaldur Tartu Halduskohtule 13.04.
5. a vastuses kohtunõudele (tl 41-41p), et ta ei ole andnud volitusi määruskaebuse esitaja I juhatuse liikmele esindada äriühingut ega soovi astuda menetlusse määruskaebuse esitaja I esindajana. Pankrotihaldur teatas 27.05.2021 ringkonnakohtule, et ei ole halduskohtule antud seisukohti muutnud ning ühtlasi kinnitas, et ei ole andnud volitusi juhatuse liikmele esindada määruskaebuse esitajat I ega soovi astuda menetlusse määruskaebuse esitaja I esindajana. Seega puudub käesoleval juhul pankrotihalduri nõusolek või tema poolt määruskaebuse esitaja I juhatuse liikmele antud volitus määruskaebuse esitamiseks määruskaebuse esitaja I nimel juhatuse liikme poolt. Sellest tulenevalt ei ole kinnitust leidnud määruskaebuse esitaja I juhatuse liikme õigus määruskaebuse esitaja I nimel esitada määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.05.
6. a määruse vaidlustamiseks. Kuna tegemist on puudusega, mida asjaoludest tulenevalt kõrvaldada ei saa, ei näe ringkonnakohus põhjust määruskaebuse käiguta jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja I määruskaebuse

§ 187lg 3 p 4 alusel koostoimes § 187 lg-ga 2.

II 21.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 4 22.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust juhindudes leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja II taotleb Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a määruse tühistamist osas, millega halduskohus tagastas tema kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Halduskohus leidis, et ei ole selge, milliseid subjektiivseid õigusi võib MES tegevus riivata määruskaebuse esitaja II osas ning selgitas, et kui määruskaebuse esitaja II peaks tulevikus MES-ilt riigiabi taotlema, on tal taotlejana õigus vaidlustada tema suhtes tehtavaid otsused. Halduskohus ei saa kohustada haldusorganit abstraktselt edaspidi teatud viisil haldusmenetlust läbi viima. Veel märkis halduskohus, et toetust taotlenud äriühingu juhatuse liikme poolt esitatud hüvitamiskaebus ei ole menetletav, sest kaebeõigus on antud selgelt haldusorgani otsuse adressaadiks olnud isikule. Määruskaebuse esitaja II ei olnud 2018. aastal toetust taotlenud isikuks. Õigustatud isikuks saaks olla üksnes juriidiline isik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega. Haldusasja materjalide juurde esitatud MES 20.04.2018. a otsusest nr 5, 17.05.2018. a otsusest nr 5 ja 12.06.2018. a otsusest nr 4 nähtuvalt oli laenutaotlejaks määruskaebuse esitaja I, mitte määruskaebuse esitaja II. Seega võimaldab

§ 121

lg 2 p 1 määruskaebuse esitaja II kaebuse tagastamist kaebeõiguse puudumise tõttu. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja II võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebuse esitaja II määruskaebus

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

1. Kuna määruskaebus kuulub tagastamisele, siis tagastab ringkonnakohus ka määruskaebuse lisad.
2. Määruskaebuse esitaja II tasus määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine alates 01.01.2018 riigilõivuvaba. Seega puudus vajadus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda.

§ 104

lg 5 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Enammakstud riigilõiv summas 15 eurot tuleb

§ 104

lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada ning kanda arvelduskontole, millelt riigilõiv on tasutud, s.o määruskaebuse esitaja II arvelduskontole nr EE281010102033961004 AS-is SEB Pank. (allkirjastatud digitaalselt) 5