a. Kohustada Vladimir Jevstratovi täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata Vladimir Jevstratovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kaks) nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist.
lg 4 alusel kohustada Vladimir Jevstratovit läbima MTÜ Lootuse Küla võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogramm. Määrus Vladimir Jevstratovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Vladimir Jevstratov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 06.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6835 tunnistati Vladimir Jevstratov süüdi
lg 2 p 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust ning
lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aasta ja 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Vladimir Jevstratovile liitkaristus 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Vladimir Jevstratovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 20.05.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vladimir Jevstratov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Jevstratovit on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja hetkel kannab ta neljandat vanglakaristust. Teda on karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, sh nii vara- kui isikuvastaste. Käesolevat karistust kannab ta röövimise ja varguse toimepanemise eest. Vladimir Jevstratovi kuritegelikku käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid, grupi mõju ja puudulik probleemilahendusoskus. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on põhiliselt olnud majanduslik kasu ja sõltuvuse rahuldamine. Varasemalt on kohus jätnud Vladimir Jevstratovi vangistusest vabastamata eelkõige tema varasema karistatuse, sõltuvusainete tarvitamisest tulenevate riskide ja tema hoiakute tõttu. Kohus võtab ka käesolevalt arvesse Vladimir Jevstratovi probleemset elukäiku ja sõltuvusprobleeme, kuid arvestades praeguseks ära kantud karistuse pikkust, tuleb enam pöörata tähelepanu kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. Süüdimõistetu on viibinud vangistuses üle kahe ja poole aasta ning kandnud ära enamuse talle mõistetud karistusest. Vladimir Jevstratovi käitumine praeguse karistuse kandmise ajal on olnud rahuldav. Ta on töötanud vangla majandustöödel ja õppinud eesti keelt, kummagi tegevusega probleeme esinenud ei ole. Samuti on kinnipeetav osalenud arvukates sotsiaalprogrammides ja rehabiliteerivates tegevustes: 12-sammu tugigrupis, sotsiaalprogrammis „Sinu valik“, agressiooni asendamise treeningul, tagasilanguse ennetamise tugigrupis, vabanemiseelsel nõustamisel ning struktureeritud vestlustel alkoholi kuritarvitamisest loobumise ja kuritegelike hoiakute muutmise teemadel. Vangla poolne tagasiside programmides osalemisele on pigem positiivne, kuid programmide käigus on välja tulnud Vladimir Jevstratovi tugev mõjutatavus ja raskused konkreetsete tulevikueesmärkide seadmisel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid teda on väärteokorras karistatud ametnike ründamine eest. Arvestades, et nimetatud rünnakud olid väheintensiivsed ja leidsid vangla iseloomustuse kohaselt aset peaaegu kaks aastat tagasi, ei ole need hetkel ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Kokkuvõttes saab ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21) – pidada suurel määral täidetuks. 3
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Kuna Vladimir Jevstratovil on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, määrab kohus talle katseajaks
lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning
lg 2 p 21 alusel kohustuse mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maandamaks majanduslikest teguritest tulenevaid võimalikke riske määrab kohus talle ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist. Arvestades Vladimir Jevstratovi senist elukäiku, on põhjendatud märata talle
MS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.