← Eesti

2-17-14892/45

Obsah (15)§ 178§ 633§ 187§ 177§ 123§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 70§ 75§ 173§ 174§ 162

kij VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-17-14892 31. detsember 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlu

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED T D (hageja) esitas

  1. oktoobril 2017 Viru Maakohtule hagi V D’lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks miinimumsummas muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni T D täisealiseks saamiseni, kandes see T D seadusliku esindaja I D (ema) arveldusarvele nr xxx iga jooksva kalendrikuu
  2. kuupäevaks. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

§ 177lg 4 alusel.

Hagiavalduse kohaselt I D (Hageja ema) ja V D (Hageja isa ning käesolevas asjas Kostja) abielust on sündinud laps T D (edaspidi Hageja).

  1. aastal märtsis, kolis perekond Inglismaale. Nad elasid Inglismaal kokku 8 aastat.
  2. aasta septembris tuli Hageja koos emaga Eestisse ja jääb Eestisse elama. Lapse ema kolis tagasi Eestisse, sest Kostja on vägivaldne. Vägivald on enamasti vaimne, kuid on esinenud ka kehalist vägivalda. Hageja elab püsivalt koos oma emaga, I D'ga (käesolevas hagis Hageja seaduslik esindaja), kes katab igakuiselt Hageja ülalpidamiskulud ning tagab ka muud jooksvad kulutused. Kostja ja Hageja ei ela koos, mistõttu tekib kostjal kohustus oma last ülal pidada. Kuna Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täinud, Hageja on sunnitud pöörduda kohtu poole. Seoses sellega, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär iga aastaga muutub (kasvab), palub Hageja kohut mõista Kostjalt välja elatis miinimumsummas muutuva suurusena, arvestades elatise miinimummäära muutumist kuni Hageja täisealiseks saamiseni. Viru Maakohus
  3. novembri 2017 määrusega võttis hagi menetlusse. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2

(8)Tsiviilasi nr 2-17-14892 Vastavalt

§ 123

võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi sai esitatud 06.10.

  1. Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine seadusega ettenähtud miinimummääras, mis oli
  2. a-l 235 eurot.

§ 129

lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Lähtudes eeltoodust, käesoleva tsiviilasja hagihind on 2115 eurot (235 x 9). KOSTJA VASTUVÄITED Kuna kostja elab Ukraina territooriumil toimetati talle hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte 8. mail 2018 Ukraina pädevas kohtus (tl 76 pöördel). Samal päeval on ta ära kuulatud õigusabi korras Ukraina pädeva kohtu poolt (tl 77-78, tõlge tl 129). Ärakuulamise protokolli kohaselt kostja ei tunnista T D hagi elatise väljamaksmise kohta kuna veel ei ole tehtud kindlaks tema (hageja) elukoht ning kostja hakkab nõudma kohtu kaudu õigust hoolduse osas, kui hoolduse osas meil hagejaga ei jõua kompromissile 50 x 50 ilma elatiseta. Kostja arvamusel on põhjus kohtuasja lõpetamiseks Eesti territooriumil, kuna I.Dja ei ole enam Eesti kodanik, sest hageja hiljuti sai Inglismaa kodakondsust ja on teatanud sellest Eesti kodakondsuse- ja migratsiooni ametile, kuna seadusandluse kohaselt topelt kodakondsus on keelatud. Kostja palub edastada need andmed Eesti kodakondsus- ja migratsiooni ametile, et võtta hagejalt ära õigus Eesti kodakondsusele. Samuti ei ole kostja Eesti kodanik ning seoses sellega ei oma ükski pool õigust Eesti territooriumil viibida ning kuna abielu oli sõlmitud Ukraina territooriumil, ei ole põhjust arutada hagi Eesti territooriumil ja antud kohtumenetlus peab olema lõpetatud. Kohus peab toimuma Inglismaa territooriumil, mille kodakondsust hiljuti hageja sai (ja kuhu peaks enne kohtuistungit varastatud lapse tagastama) või Kiievis, kus oli sõlmitud abielu. Kostja väidab, et laps oli ebaseaduslikult röövitud elaks kostjaga, mille kohta koostab ta vastava taotluse lapse elukoha määramise kohta. Kostja abistab last rahaliselt vabatahtlikult, iga kuu kostja kannab üle 150 naelsterlingit. Hageja nõuab suuremat summat - 250 eurot. Kostja jaoks see on väga suur summa, mille ta ei suuda maksta. Kostja ülalpidamisel on kaks pensionäri, vanemad, kes on invaliidid ning kostja sissetulekud ei vasta mainitud väljamaksmistele. Kostja pakkus, et kuus kuud laps oleks temaga ja kuus kuud emaga. Sellel juhul kostja kataks kõik seotud abiga kulud nii kaua kui laps on kostjaga ja tema kataks kõik kulud nii kaua kui laps on emaga ning sellel juhul alimendid (elatist) ei määrata. Seega kostja ei nõustu alimentide väljamaksmisega kuid on nõus kanda kõikidest kuludest 50%, mis on seotud lapse kasvatamisega - nimelt, et laps on kostja ülalpidamisel iga aasta kuus kuud. Kohtukulude osas ei ole kostja nõus, kuna neid kulusid peab hageja kandma täies ulatuses. Kohtusse 22.06.2018 saabunud vastuväide (tl 54-56) kohaselt avalduses toimetulekutoetuse sissenõudmise kohta Hageja seaduslik esindaja märkis, et alates 2017 septembrist hageja ja tema ema elavad alaliselt Eestis, hageja on ema ülalpidamisel, kostja ei anna vabatahtlikku materiaalset abi lapsele. 3

(8)Tsiviilasi nr 2-17-14892 Kostja ei nõustu avaldatud haginõuetega, peab neid alusetuks, mida ei toetatud asjakohaste ja vastuvõetavate tõenditega asjas ja need ei põhine materiaalõiguse normidel. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. V D on Ti D isa, mis on kinnitatud Sünnitunnistusega. Alates 2009 aastast Kostja koos perega elab alaliselt Inglismaal. Septembril 2017 aastal V D, tagasi pöördunud koju ta ei leidnud oma naise ja poja. Tulevikus I D teatas Vile sellest, et temal on armastaja ja ta kavatseb temaga abielluda, aga ta võttis lapse koos endaga tema juurde Eestisse. Lapse ebaseadusliku väljaveo põhjusel Kostja pöördus Inglismaa õiguskaitseorganite poole, mida kinnitatakse politsei failiga (koopia on lisatud vastuväitele). V Dl on tema pojale väga tugev armastuse tunne ja ta ei ole mingil juhul peatanud täida oma vanemliku kohustust vastaval viisil oma lapse ülalpidamise kohta, sest igal kuul alates momendist, millest tema poeg ebaseaduslikult oli välja viidud I Dja poolt Inglismaalt, on saatnud I Dja raha kontole raha vahendeid Ti D ülalpidamiseks ja vajaduste ja huvide tagamiseks, mida on kinnitatud panga väljavõtetega Kostja kontolt. Seega, kohtusse Hageja pöördumise ajaks hagiavaldusega alimentide maksmise kohta ja praegu Kostja igal kuul annab rahavahendeid Ti D ülalpidamiseks ja vajaduste ja huvide tagamiseks, sellest tulenevalt, Hageja nõuded on põhjendamatud. V D käesoleval ajal osaleb oma poja kasvatamises ja ülalpidamises, aga tulevikus tahab kasvada ja ülalpidada teda oma arvel 6 kuude jooksul aastas. Kostja ülalpidamisel on ka veel tema vanemad - D J P p., sündinud x märtsil x aastal ja x, sündinud x jaanuaril x aastal. Vi vanematel on terviseprobleeme ja vajavad pidevaid lisakulusid ravimitele, mis on teostatud Kostja poolt. Keskmine palk Ukrainas on 8399 hrivna, mis Rahvuspanga kursi järgi on 273 eurot. Tulenevalt, Ukraina kodanikul, kes saab keskmist palka suuruses 273 eurot, ei ole võimalus tasuda alimente suuruses 250 eurot. Käesoleval ajal Kostjal pole mingit võimalust esitada tõendit tulude kohta, kuna ta rohkem kui pool aastat ajutiselt ei ole töötanud oma vanemate eest hoolitsemise tõttu. Võttes arvesse, et hagiavaldus ei vasta asja tegelikele asjaoludele, ja Hageja seaduslik esindaja eksitab kohut, peab I Dja kandma kohtukulusid. Kostja arvamus vaidluse lahendamise kohta kompromissi abil. V D pakub kokku leppida I Dga Ti ülalpidamise kohta järgmisel viisil: T D elab isaga - V D 6 (kuus) kuud aastas, sel ajal V teostab Ti ülalpidamist oma arvel. Veel 6 (kuus) kuud aastas T elab Iga, kes peab teda ülal oma arvel. Kostja esitas 30. novembril 2018 kohtule lisaselgitused (tl 135-136), milles korratakse enamasti varem esitatud väited. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 103-104) kostja oli teadlik Hageja ja Hageja ema lahkumisest Inglismaalt ja oli sellega nõus. Lapse ema ja Kostja on suhelnud sms-ide kaudu kolimisest Eestisse ja palus Kostjat müüja kõik ühised asjad ja palus mõned asjad saata Eestisse. Kostja tahtlikult viib kohut eksimusse. 4
(8)Tsiviilasi nr 2-17-14892 Vastuses hagiavaldusele Kostja väidab, et tema ei ole finantsiliselt võimeline tasuma elatisraha, mis Eestis moodustab tänase päeva seisuga 250 eurot. Antud väide ümberlükkamiseks esitab Hageja seaduslik esindaja kohtule tõendi-maksekorralduse, mis kinnitab ülekanne tegemist 2017.a. veebruaris ja märtsis Kostja kontole Austraalias summas kokku 50 000 GBP (või 56 511.77 eurot (viiskümmend kuus tuhat viissada üksteist eurot ja 77 s.). Lisaks sellele Lapse ema informeerib kohut sellest, et Lapse ema ja Lapse isa on müünud nendele kuuluva ühise maja Suurbritannias ja Lapse isa on saanud sellest tehingust 82 363.10 GBP (või 92 979.70 eurot (üheksakümmend kaks tuhat üheksasada seitsekümmend üheksa eurot ja 70 s). Ülaltoodu alusel Hageja on seisukohal, et Kostja on võimeline tasuma Lapse ülalpidamisele Eesti Vabariigis määratud elatisraha miinimumi. Vastuses hagiavaldusele Kostja mainis, et osaliselt on täitnud kohustusi lapse eest ja tasus elatisraha. Tõepoolest Kostja tasus lapse ülalpidamisele 150 GBP kuni juunini 2018 ja juunis tasus ainult 50 GBP. Hageja on nõus sellega, et need summad tuleb Kostja võlgnevusest Lapse eest maha võtta. KOHTUISTUNG Kohus arutas asja 19. detsembri 2019 kohtuistungil. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kohtukutse oli kostjale kättetoimetatud 26.10.2019 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 176, 178), kuna kohtule teadaoleva eposti aadressilt ei kinnitanud kostja dokumentide kättesaamist, samuti ei teavitanud kostja kohut elukoha aadressi muutmisest. Hageja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Hageja kinnitas, et kostja ei maksnud elatist peale summat, mida hageja tunnistas varem. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Esmalt vastab kohus kostja väitele, et hagi ei allu Eesti kohtule Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil ja on Eesti Vabariigi kodanik, kostja aga elab Ukraina territooriumil, kostja on Ukraina kodanik. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-17-14892

§ 70

lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Ukraina õigusabileping) art 1 lg 1 esimene lause sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Sama artikli lg 3 kohaselt loetakse tsiviilasjadeks käesoleva lepingu mõttes ka perekonnaasjad. Kuivõrd kostja on Ukraina kodanik, siis kohtualluvust tuleb kontrollida Eesti-Ukraina õigusabilepingu (mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku) alusel. Eesti-Ukraina õigusabilepingu artikli 28 p 2 sätestab, et vanemate ja laste vahelised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Sama artikli p-i 3 kohaselt kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Kohus leiab, et kuna kostja elukohaks Ukraina ja ta on Ukraina kodanik ning hageja elukohaks Eesti ja ta on Eesti Vabariigi kodanik, on Eesti kohus pädev elatise asja lahendama. Kuna hageja elab Narva linnas, siis allub asi Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Edasi lahendab kohus elatise väljamõistmise nõuet Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest. Hagi sai esitatud

  1. oktoobril
  2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastas hageja T D sünni tõendiga (tl 6), et ta on sündinud
  3. detsembril 2009 ning et tema vanemateks isa V D ja ema I D. Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et kostja elab hagejast eraldi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2017 moodustas Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 470 eurot ning sellest tulenevalt on PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär 235 eurot. Aastal 2018 moodustas Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 500 eurot ning sellest tulenevalt on PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär 250 eurot. Aastal 2019 moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 540 eurot ning sellest tulenevalt on PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär 270 eurot. Aastal 2020 on 6

(8)Tsiviilasi nr 2-17-14892 Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 584 eurot ning sellest tulenevalt on PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär 292 eurot. Kostja ei tunnista hagi. Kostja väidab, et ei ole võimeline tasuma elatist nõutud summas, kuna keskmine palk Ukrainas on 8399 hrivna, mis Rahvuspanga kursi järgi on 273 eurot. Samuti kostja ülalpidamisel on veel tema vanemad - D x p., sündinud x ja D x t, sündinud x. Vi vanematel on terviseprobleeme ja vajavad pidevaid lisakulusid ravimitele, mis on teostatud kostja poolt. PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhjustel (eelkõige vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei esitanud andmeid oma sissetuleku suuruse ja varalise olukorra kohta, kuid temal oli selleks piisavalt aega. Asjaolu, et Ukrainas on keskmine sissetulek 8399 hrivnat, mis Rahvuspanga kursi järgi on 273 eurot, ei tähenda, et kostjal on selline sissetulek. Vastavalt PKS § 98 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Olukorras kui kostja sissetulek ei luba tal väidetavalt kõigile ülalpidamist saama õigustatud isikutele ülalpidamist andma, tuleb kostjal seega alaealist last eelistada kostja vanematele. Kostja ei viidanud sellele, et tal on teised lapsed, samuti, et tal oleks tuvastatud terviserikke, mis piiraks tema võimalused töötada ja töötasu teenida. Kostja on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva peab tegema kõik endast oleneva, et saada piisavalt vahendeid oma lapse ülalpidamiseks. Kostja peab hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise. Lähtudes Riigikohtu selgitustest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18) elatise suuruse määramisel, peab kohus silmas ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Kõigest eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja on võimeline maksta hagejale elatist nõutud summas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni andis kostja hagejale elatist aeg-ajalt. Kokku oli tasutud 1100 Suurbritannia naela (tl 62, 83, 111), mis on vastavalt Eesti Panga kursile seisuga 30.12.2019 (1 GBP = 1.17 EUR) teeb keskmiselt 1287 eurot. See summa tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatisena ajavahemiku 6.10.2017 – 31.12.2019 (k.a) eest kogusumma 5620,08 eurot. Alates 01.01.2020 mõistab kohus elatise välja summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus toob elatise kindla suuruse arvestuse välja. 7
(8)Tsiviilasi nr 2-17-14892
  1. aastal leidis kohus põhjendatuks elatist summas 235 eurot kuus, seega tuleb kostjalt välja mõista
  2. a oktoobri 26 päeva eest 197,08 eurot ning 01.11.2017-31.12.2017 eest 470 eurot.
  3. a eest kokku 3000 eurot (250 x 12).
  4. a eest kokku 3300 eurot (275 x 12). Sellest summast arvestab kohus maha kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatis summas kokku 1287 eurot. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus kõik menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kostja kanda jäävad tema enda ja hageja menetluskulud.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimesest lausest tulenevalt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus

§ 174lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.