Obsah (4)

§ 24§ 23§ 11§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 23, § 24 lg-t 1 ning § 41 lg-t

1. Vanglaametnikud pidid arvestama, et buss Tallinnast Tartusse saabus kell 13.
2. Tartu linnaliinibuss nr 7 väljus peatusest graafiku järgi kell 13.17 ja saabus vangla juurde kella 13.30-ks. Sellepärast kohtumisele saabunud isik ei saanud jõuda vanglasse kell 13.
3. Vanglasse kohtumisele saabunud isik jõudis vanglasse 30 minutit enne kohtumist ja ametnikel oli piisavalt aega selleks, et vormistada kõik vajalikud dokumendid ja teha vajalikud toimingud. Keelata kohtumine ainult sellel alusel, et isik hilines kohtumisele temast sõltumatutel põhjustel 10 minutit, ei andnud ametnikele õigust keelata kohtumist. Sellist alust ei tulene ühestki seadusest ega seaduse alusel antud aktist. Vangla rikkus oluliselt kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Halduskohus viitas Tartu Vangla kodukorra p-le 13.1.4, millest tuleneb, et kohtumisele saabunud isik jõuab kohale 40 minutit enne kohtumist ja see justkui annab vanglale õiguse piirata kohtumisi hilinemise eest. Kohtunik eksib, vangla kodukorra p-st 13.1.4 ei tulene, et vanglal on õigus piirata kohtumisi hilinemise tõttu. Vanglat puudutavates õigusaktides ei öelda üldse midagi hilinemisest tulenevate piirangute kohta. Kaebajal on PS §-dest 13 ja 15 ning HKMS § 44 lg-st 1 tulenev õigus pöörduda kohtusse tuvastamiskaebusega, kuna hilinemise tõttu kohtumisest ilmajäämist ei ole vanglas ette nähtud ühegi seaduse ega seaduse alusel antud aktiga. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
5. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamisel ilmselgelt kaebeõigus.
6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 20.12.
7. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22). Õiguse rikkumine ei pea kohtusse pöördumisel olema selge. Isikul on kaebeõigus, kui ta pöördub kohtusse enda väidetavalt riivatud subjektiivse õiguse kaitseks.
8. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud seaduses ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.10.
9. a määrus asjas nr 3-17-505, p 8). 8.

§ 24

lg 1 järgi on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Seega tuleneb seadusest selgelt kaebaja subjektiivne õigus lühiajalisele kokkusaamisele. Kokkusaamise piirangud riivavad PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

§ 23

lg 1 näeb ette, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Kokkusaamiste võimaldamise kaudu vanglaväliste suhete säilimise soodustamisel on oluline roll isiku põhiõiguste tagamisel. Samuti saab kinnipeetava suhete hoidmist oma lähedaste ja perekonnaga lugeda vangistuse täideviimise eesmärkide hulka kuuluvaks ning see omab olulist tähendust kinnipeetava vabanemisel tema tavaühiskonda sujuvama sisseelamise saavutamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 09.07.

1. a määrus asjas nr 3-19-2035, p 7).
2. Kaebaja vaidlustab lühiajalise kokkusaamise toimumata jäämist olukorras, kus vangla ei lubanud isikut kaebajaga kokkusaamisele, kuna isik hilines. Tartu Vangla kodukorra p 13.1.
3. näeb ette, et kokkusaamisele saabunud isik peab vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust eelpääslas täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglaametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. Kaebuse kohaselt oli lühiajaline kokkusaamine planeeritud algusajaga kell 14.
4. Isik, kellega kaebaja pidi kokku saama, saabus 3 vanglasse 13.30, s.o 30 minutit enne planeeritava kokkusaamise algust. Isik ootas kella 14.00-ni, kuid talle teatati, et kokkusaamine keelatakse, kuna ta ei tulnud kohale kell 13.
5. Halduskohus asus seisukohale, et kodukorra p 13.1.
6. alusel on vanglal õigus ja võimalus kokkusaamine ära jätta, kui kokkusaaja ei saabu ja ei tee kodukorras nõutud toiminguid vähemalt 40 minutit varem. Sellise tõlgenduse tulemusena jõudis halduskohus järeldusele, et kuni kodukorra p 13.1.4 on kehtiv, seni ei saa 30.04.
7. a kokkusaamise ärajäämise asjaolude kohtulik hindamine kuidagi mõjutada sarnaste olukordade lahendamist tulevikus ning seega ei ole kaebajal kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil. Halduskohtu põhjendustest ei selgu, kas halduskohus pidas kaebaja õiguste rikkumist vaidlusaluses olukorras põhimõtteliselt võimalikuks või mitte. Halduskohus märkis vaid, et kaebaja ei saa nõuda, et temaga kokkusaamisele saabunud isikut koheldakse teisiti, kui näeb ette kehtiv haldusakt.
8. Tartu Vangla kodukorra p 13.1.
9. kehtib järgmises sõnastuses: „Kokkusaamisele saabunud isik peab vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust eelpääslas täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglaametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi.” Halduskohus viitas selle sätte tõlgendamisel kodukorra seletuskirjas toodud selgitusele, mille kohaselt on kodukorras ette nähtud 40 minutit dokumentatsiooni koostamiseks ning vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik minimaalne aeg. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene Tartu Vangla kodukorra p 13.1.
10. sõnastusest ega eesmärgist, et kui kokkusaamisele saabuv isik hilineb ja tal ei ole seetõttu võimalik teha kodukorras nõutud toiminguid vähemalt 40 minutit enne kokkusaamise algusaega, on vanglal õigus kokkusaamine ära jätta. Kodukord ei näe ette p-s 13.1.
11. sätestatud nõude täitmata jätmise tagajärgi. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd vangla kodukorra näol on tegemist üldkorraldusega, siis peab see olema kooskõlas selle andmise aluseks olevate õigusaktidega. Seega tuleb vangla kodukorra sätete tõlgendamisel lähtuda vangistusseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Lisaks tuleb silmas pidada, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi (

§ 11lg 1).

11.

§ 24lg-s 11 on sätestatud lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldumise alused.

Lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldutakse, kui: 1) kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; 2) kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda; 3) kokkusaaja maines on alust kahelda või 4) kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu.

§ 24

lg 2 ls 2 näeb ette, et kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) § 36 reguleerib kokkusaamisele lubamisest keeldumist. Nimetatud paragrahvi lõike 1 järgi ei lubata kokkusaamisele isikut, kes on ilmsete alkoholi- või narkojoobe nähtudega. Kokkusaamise korraldust reguleerib VSkE § 37, mille lg 4 näeb ette, et kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kokkusaamisele tulnud isiku hilinemise tõttu lühiajalisest kokkusaamisest ilmajätmist õigusaktid ette ei näe. Kaebaja on asjakohaselt viidanud ka

§ 41lg-le 2, mis sätestab inimväärikuse austamise ja õiguste järgimise põhimõtte.

Nimetatud säte näeb muu hulgas ette, et kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. 12. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt jäi praegusel juhul kaebaja lühiajaline kokkusaamine ära kokkusaaja 10-minutilise hilinemise tõttu.

§ 24lg 2 ls 1 näeb ette, et lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi.

Olukorras, kus kodukorras sätestatud eeltoimingutele 4 kulub minimaalselt 40 minutit, oleks muude takistuste või kaalutluste puudumisel kaebaja õigusi kõige vähem piirav tagajärg olnud see, kui kokkusaamine oleks olnud hilinemise tõttu 10 minuti võrra lühem. Kokkulepitud kokkusaamise ärajätmisel on tegemist kaebaja õiguste ilmselge riivega.

1. Tuvastamiskaebuse lubatavuse hindamisel tuleb lisaks subjektiivse õiguse riive võimalikkusele kontrollida põhjendatud huvi olemasolu. Kohus võib tuvastamiskaebuse tagastada juhul, kui isikul põhjendatud huvi ilmselgelt puudub (Riigikohtu 15.05.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-9-08, p 15). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab poolte vahel olema vaidlus ebaselges või vaieldavas õiguslikus küsimuses (Halduskohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 189). Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebustel on oluline roll lünkadeta õiguskaitse tagamisel erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid poleks tõhusad (vt halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE) seletuskiri, kättesaadav Riigikogu veebilehel). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa õiguslikku ja faktilist olukorda arvestades kaebaja preventiivset huvi praegusel juhul välistada. Halduskohus andis materiaalõiguse väärast tõlgendamisest tulenevalt kaebaja preventiivse huvi olemasolule ebaõige hinnangu.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus rikkus kaebust tagastades oluliselt kohtumenetluse normi. Kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge ja halduskohtul puudus alus HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu 23.08.
4. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. RÕS § 7 lg 1 p 5 näeb ette, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Halduskohus jättis kaebuse tagastamise põhjendustele tuginedes kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. Kuivõrd kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ei olnud põhjendatud, siis ei ole sellest tulenevalt põhjendatud ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine ja halduskohtul tuleb asja menetlusse võtmise otsustamisel kaebaja riigi õigusabi taotlus uuesti lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) 5