← Eesti

3-21-1093/17

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar

  1. november 2021, Tartu 3-21-1093 Margus Luugi kaebus Tartu Vangla
  2. märtsi
  3. a käskkirja nr 2-21/1-2/51 ja
  4. aprilli
  5. a vaideotsuse nr 1-11/97-2 tühistamiseks ning täiendavate julgeolekuabinõude kestvuse õigusvastasuse tuvastamiseks Margus Luugi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  6. augusti
  7. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja Margus Luuk Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Margus Luugi määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu
  8. augusti
  9. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Halduskohus võttis
  11. augusti
  12. a määruse resolutsiooniga 1 menetlusse kinni peetava isiku Margus Luugi kaebuse Tartu Vangla
  13. märtsi
  14. a käskkirja nr 2-21/1-2/51 ja
  15. aprilli
  16. a vaideotsuse nr 1-11/97-2 tühistamiseks ning täiendavate julgeolekuabinõude kestvuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Sama määruse resolutsiooniga 4 jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
  17. Kaebaja sai halduskohtu
  18. augusti
  19. a määruse kätte
  20. augustil 2021 ning nimetatud määruse vaidlustamise viimaseks päevaks oli
  21. september
  23. M. Luuk esitas
  24. septembril 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  25. augusti
  26. a otsuse p 9 (ringkonnakohtu märkus: halduskohtu määruse resolutsioonis on neli punkti) ja anda kaebajale õigusabi.
  27. Tartu Ringkonnakohus jättis
  28. oktoobri
  29. a määrusega M. Luugi määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu
  30. augusti
  31. a määruse vaidlustamise viimaseks päevaks oli
  32. september 2021 ning kuna kaebaja andis määruskaebuse koos ümbrikuga vanglaametnikule üle
  33. septembril 2021, esitas M. Luuk määruskaebuse seitsmepäevase hilinemisega. Kohus ei saa menetleda määruskaebust, mis on esitatud seadusega sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu tuleb jätta määruskaebus käiguta ja anda kaebajale tähtaeg määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks.
  35. oktoobril 2021 saabus ringkonnakohtule kaebaja
  36. oktoobri
  37. a avaldus, milles ta märgib, et on juba eelnevalt teada andnud, et ta ei ole jurist ja tal puudub seadustikust asjakohane teadmine, mispärast ta advokaadi saamist taotleski. Kaebaja ei ole halduskohtult veel otsust saanud, milles on edasikaebamise kord kirjas. Praegu on menetlus määruste tasandil. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-d 178 ja 179 ei sätesta juhiseid ega tähtaegu määruste esitamiseks. Kaebaja ei oska midagi mõistlikku ennistada aga on lähtunud sellest, et tal on õigus määrus edasi kaevata. Kaebaja loodab, et ringkonnakohus võtab tema määruskaebuse menetlusse, sest õigusabist keeldumisel jääb kaebaja ilma kaitsja abist ja see tundub seadusevastane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja
  39. oktoobri
  40. a avalduses märgitust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus ennistaks määruskaebuse esitamise tähtaja Tartu Halduskohtu
  41. augusti
  42. a määruse resolutsiooni punkti 4 vaidlustamiseks.
  43. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
  44. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus.
  45. Tartu Halduskohtu
  46. augusti
  47. a määruses on selgitatud määruse peale edasikaebe korda ja välja toodud, et määruse resolutsiooni p 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Nimetatud vaidlustamisviide on õige, kuna sellise tähtaja sätestab HKMS § 204 lg
  48. M. Luuk sai halduskohtu
  49. augusti
  50. a määruse kätte
  51. augustil 2021 ja selle kohta andis M. Luuk isiklikult allkirja (tl 26). Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema
  52. augustist 2021 ja määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
  53. september
  54. Kaebaja andis määruskaebuse Tartu Vanglale üle
  55. septembril 2021, s.o seitsmepäevase hilinemisega.
  56. M. Luuk on
  57. oktoobri
  58. a avalduses ringkonnakohtule märkinud, et ei ole saanud halduskohtu otsust, kus on edasikaebamise kord kirjas. Kaebaja sai määruse ning HKMS §-des 178 ja 179 ei ole midagi märgitud edasikaebamise kohta. Kaebaja lähtus teadmisest, et tal on õigus määrus edasi kaevata ja ta ei oska midagi ennistada. Kaitsja määramata jätmine kaebajale võib olla ebaseaduslik.
  59. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (
  60. jaanuari
  61. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16). Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused nagu liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine, lähedase surm või ootamatu raske haigus (HKMS § 150 lg 1), mis õigustaksid M. Luugi määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 2
  62. Riigikohus on asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (
  63. oktoobri
  64. a määruse nr 3-3-1-57-02 p 19). Tuginedes kohtupraktikale ja vaidluse asjaoludele, ringkonnakohus järeldab, et kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas määruskaebuse esitamise tähtaja väljaselgitamisel ja järgimisel. Seda, kas kohtu vormistatud määrus on vaidlustatav, saab aru määruses sisalduva edasikaebamise korra alusel. Tartu Halduskohtu
  65. augusti
  66. a määruses on määruse peale edasikaebamise kord selgelt välja toodud, s.t määruse resolutsiooni punkti 4 peale oli õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja arusaam justkui vaidlustada saaks ainult kohtuotsust, ei ole õige. Halduskohtu määruses korrektse edasikaebamise korra väljatoomise tõttu ei pidanud kaebaja iseseisvalt välja selgitama, kas tal on õigus esitada määruskaebus ning mis tähtaja jooksul ta seda teha saab. Kaebaja viide HKMS §-dele 178 ja 179 ei ole asjakohane, kuna määruskaebuse esitamise tähtaja sätestab HKMS § 204 lg
  67. Kaebaja
  68. oktoobri
  69. a avalduses toodud seisukohtadest ringkonnakohus järeldab, et kaebaja sai aru määruskaebuse esitamise võimalusest, kuid jättis tähelepanu, mis aja jooksul ta seda tegema peab. Samuti ei selgu avalduse pinnalt, et kaebajal oleks esinenud takistusi õigeaegselt määruskaebuse esitamiseks. Olukord, kus kaebaja ei lugenud piisavalt hoolikalt halduskohtu määruses sisalduvat edasikaebe korda ning tugines enda ekslikele arusaamadele kohtumääruse vaidlustamise kohta, ei ole aluseks praeguses menetluses määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
  70. Vastuseks määruskaebusele ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses kaebaja kaebuse lahendamiseks ei ole kohustuslik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik. Üldjuhul oskab kaebaja ise kohtule selgitada oma probleemi olemust ning antud juhul on kaebaja seda ka teinud. Kaebaja esitas halduskohtule piisavalt põhjaliku kaebuse, mille halduskohus luges nõuetele vastavaks ja võttis menetlusse. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.
  71. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt puuduvad mõjuvad põhjused määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
  72. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 3 p 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.