) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. E. V.e pankrotihaldur Kristo Teder esitas 24.10.2021 lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 24.10.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotivarasse on laekunud 51 871 eurot. Vara välistamist ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pandiga tagatud nõuded puudusid. Võlgnikule laekub igakuiselt töötasu, kuid see on kogu menetluse jooksul jäänud ulatusse, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnikule kuulub osalus V OÜ-s, mis on asutatud ilma osakapitali sissemaksuta summas 2500 eurot. Pankrotihaldur on seisukohal, et osalusel igasugune väärtus puudub ja selle müük tekitab täiendavat ajakulu, kuid saadav võimalik tulu puudub. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raske juhtimisviga.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu 2 tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 12 tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel mh juhul, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 6600 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihaldur taotleb kohtult alammääras tasu kindlaks määramist lähtudes
§-ist 65¹ lg 1 arvestades, et pankrotivara müügist
Kokku on tasu alammääras summas 6634,46 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu alammäärast vähemas ulatuses, so summas 6600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1320 kokku 7920 eurot. Tasust kannab haldur muuhulgas büroo ja muud kulud. Pankrotivarasse on arvestatud 51 695,59 eurot. Taotletav tasu jääb alla
Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise osas ei ole vastuväiteid esitatud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 6600 eurot (lisandub käibemaks), mis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kuluks 968,54 eurot, mis koosnevad OÜ-lt Lahe Kinnisvara tellitud hindamise kulust summas 360 eurot, notari tasust ühisvara jagamisel 596,98 eurot ja pangateenustasust 11,56 eurot. Kohus peab kulutusi põhjendatuks ja kinnitab need
Kohus vabastab Kristo Tederi võlgniku pankrotihalduri kohustustest (
Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning võlgnik on selleks esitanud nõusoleku. Kohus märgib, et võlgniku kohustused tulenevalt
§-st 173 on järgmised: 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 5) pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise 3 menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.