) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • Võlausaldaja kohtutäitur K. V. ei ole võlgniku kohustustest vabastamisega nõus, kuna võlgnik ei ole oma kohustuste katteks väljamakseid teinud ega suhelnud võlausaldajaga võlgnevuse tasumise võimaluse osas. • Võlausaldaja E OÜ ei ole võlgniku kohustustest vabastamisega nõus, kuna võlgnik ei ole võtnud midagi ette selleks, et kustutada vähemalt pool oma võlgnevusest. • Võlausaldaja A AS märgib, et võlgnik ei suhtu tõsiselt oma kohustustesse. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud. Ei ole teinud ühtegi väljamakset. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. • Võlausaldaja P OÜ leiab, et menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuuna võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. • Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada, kuid märgib, et võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud. • Võlausaldajad kohtutäitur E. V., I OÜ ja B OÜ ei ole kohtule omapoolseid seisukohti esitanud. 28.09.2021 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku L. L. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema igakuiseks sissetulekuks on xxxx. Ta ei ole võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud, kuna selleks ei ole raha. Võlgnik elab üürikorteris, mille eest aitavad tal tasuda lapsed. Võlgnik palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada ta täitmata jäänud kohustustest. 28.09.2021 andis võlgnik kohtule
Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku L. L. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kuulas 16.09.2021 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 28.09.2021 andis võlgnik L. L. kohtule
2
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad kohtutäitur K. V., E OÜ, A AS ja P OÜ vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamise vastu. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud asjaoluga, et ta on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud vanaduspensionär, kellel ei jätku raha võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema majanduslikust seisundist tulenevalt
§-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku L. L. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku L. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb L. L. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt
L. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.